tubane vaikelu

Tänase seisuga on sygis käes. Lõpux ometi. Käes on juba oktoobri keskkoht, aga meil on ainult paar korda hall maas olnud. VIhma on sadanud vähe, puud on veel lehes. Ning kui päike paistis, kannatas särgiväel õues tegutseda! Kuni yleeile alanud kohutava tormini, mis tõi meile tihedad vihmapilved Rootsimaalt. Aga mitte torm ja sygis ei tee mulle muret...
Augustis võttis minu niigi segane, kemikaalidega hästiloputatud organism kätte & lisas senisele veel yle 10 kilo, nii et hetkel oman harjumatut ballasti & pea 100-kilosena olen suht liiqmisvõimetu. Qna kogu eelnava elu olen olnud normkaalu ligidal, siis on praegu, 40 lisakiloga ikka väga imelik, harjumatu, lausa ärritav olla. Kes see jõuab, 40 kilo seljas, muru niita, peenraid-hekke hooldada, lilledega tegelda lisax vajalikele majapidamistöödele-remondile? Q isegi tavaline pesuriputamine, puude toomine, laste pesemine-riietamine, taimevarte lõikamine võtavad hinge kinni, siis tekib nõiaring - ylekaal väsitab ning teeb osa töid võimatux, aga ilma hoogsa liigutamiseta tykib ainevahetus jukerdama...
Noh, peab hakkama ennast hirmutama - aed tuleb KOHE, KOHE jõudvate kylmade jaox valmis seada, samuti lastetoa remont lõpetada - suur osa toalilledest ongi remondi ajal põgeniku seisuses & ootavad talvekorterisse toomist. Enne kui lumi tuleb...

Õuna syda...

Kas õuna sydant tunned sa?
...
Aastaid tagasi viskas keegi meie pea 100-aastase naabritädi aiast öiselt õunamaicmiselt tulles, rada viis yle veel meie poolt mitte asustatud vesise põllumaa - yhesõnaga, viskas maha näritud õuna. Varastamas käiakse ju suveõunu, et on head, magusad, saab kergesti kätte & ruttu minema! Ning, kuigi tollessamas aias on todasama rada pidi käinud kymned jalad ning õunasydameid pillutud arvata et mitmeidki, läx kasvama ning sai suurex ainult 1 puu...
See puu kannab juba 3ndat aastat, ning sel aastal jõudis puu tõelise majandustegevuseni - silma järgi 120 liitrit õunu, pooled olen ära korjanud. Tegu on mitte just väga varajase suvesordiga, maicva, mahlase õunaga, mille vili juba puu ocas läheb seest klaasjax ning lõigates hakkab mahl tilkuma. Seega tuleb aeg-ajalt puud raputamas käia ning viljad õigel ajal korjata, kuna ise alla sadades on need juba seest pruunikad...Hea moosiõun, muide, iseloomukas ning vyrcikas. Maasikas, virsik, arbuus, piparmynt, sidrun. Ilus, päikese käes punetav õun, mille viljalihagi roosatriibutab. Väidetavalt seemikutele omast kibedust pole, kuid märkimisväärne osa viljadest on kohati jahune - vilja jahusus kui ka mahlasus, lisax vilja suurus & kuju lubavad arvata, et sordi 1 vanem võis olla Valge Klaar, aga mis annab selle maice, imeilusa punase värvi ning kõva kesta, mis ei lase viljal ruttu rikneda ning lõhki minna, nagu teeb seda meie 1., tõenäoliselt 1940-tel maja kõrvale istutatud suveõunapuu?
Mul on ka mitu 2-l eelmisel suvel, õicva majanduse tingimustes, puukoolist toodud õunapuud, aga neil pole oma põnevat lugu, peale selle, et oscin nad siis, kui oma elu ainsal viisakalt maxtud töökohal käisin... ning abikaasale hoolimata tema tungivatest palvetest alkoholi ei ostnud... aga meie "isehakanud" õunapuu kohta on öelda veel mõndagi. -
Praegu, kui tegu on veel pisikese, kõige rohkem 10-aastase puuga, kõrgus nii 6m, võib öelda, et ta kasvab VÄGA kõrgex ning igasugune vormilõikamine saab sellise seemiku puhul olla ainult vormitäide - praegu, noorel puul, on oxte aastane juurdekasv keskmiselt 70 cm! Eelmistel aastatel harvendatud võras aga saavad juba lapsed ronida!
Millalgi tundsin muret, et 6 aastat tagasi alustatud aed ei näita mulle niipeagi oma võimsaid tyvesid & lopsakaid vilju. Õnnex on Loodus ise oma labidat liigutanud ning ootamisaja kaunistamisex yhte-teist valmis sättinud. Aitähh!

juba pohlad pihlapuus...

Minu nõgeste, tigude, tihaste, konnade & kassidega asustet aias on ka mõned kypse suveaja õistaimed. Need on lilled, mis vihjavad minu igavese tudengi sydamele, et kohe, kohe algab kool! Qigi mind tõenäoliselt ei lasta enam yhegi kooli uxest sisse... aga tunne jääb.
Lõhislehine pä..., noh, talujorjen kiigutab paduvihmas kooldunud kaeltel qldseid päid. Selle põõsa kõrval on veelgi ameeriklasi - punane siilikybar, paar hiljaidanenud mahorkatubakataime, jorjenid, potitomat-bonsai (noh, teod on kõik lehed ära söönud) ning muud metsiqd yksteise sisse kasvanud hullud kylvid - tõrvikliiliad, päevaliiliate seemiqd, erinevad sibulalised, kassinaeri visad võsud.
Lapsed saan selle õppeaasta algul kooli-lasteaeda saata uhke heleroosa gladiooliõiega. - Peen õilmitseja, mida ma omaenda koolilapsepõlves mahajäetud koera kurbusega imetlesin, sest teistel oli ja minul ei olnud. Enamasti kulgesid kooliõed kylateid mööda koolimaja poole punaste, harvemini ka roosade kuremõõgaõitega... ning minul oli väike kimp astreid, mida vahest kevadel linnast toodud taimedest suure tylinaga, et segab lehmapidamist, kooli alguseks kasvatati... või naabrite juurest mõned õied toodi, et poleks jama nendega... OK, OK. Tagasi olevikq. Täna on minu peenardel valge-roosakirju ning ylitume lilla gladioolisort. Imeilusad, uhked. Kahju ainult, et see ime ei lõhna - minu silmis on lõhna puudumine miinuspunkt lillele... Gladiooli imelised õiemõõgad on sygise kauneim osa. Eriti lahedad on gladioolid aedmaasikate ning murulaugu kõrval, need lihtsad, madalad, söödavad taimed lausa tõstavad lopsakalt õitseva taime ilu troonile enda kohal!
Meil on pirniuputus. Ei, noored puud Miku & Pepi veel ei kanna nii tublisti. Tegu on pisikeste, suuresti kivirakku täis roheliste mummudega iidvanade puude ocast, millest ainult väike osa syya kõlbab. Ehk õnnestub mõnigi purk kompotti teha, loomulikult koos arooniaga, et olex ilusam!

bensoe või benjamin?

Armastan viigilisi - ilus kuju, meeldiv materjal, aga.
Mul pole viigipuudega trehvanud - kyll on lapsed ja kassid pisikese bensoe-viigipuu kummuli keeranud, kyll on kirju kummipuuke katki lõigutud ning surnud... havisaba "Laurentii" oli selles suhtes teisest puust, tõeline ellujääja... aga praegu elab pisikene roheline b-viigipuu aknalaual soojalembeste orhideevarte kaitsvas varjus, aga veidi suurem valge-roheliste ebakorrapäraste lehtedega b-viigipuu, samuti teiste õue mitte soovivate toataimede põõsasse peidetuna vajab ylekontrollimist, ega kassid jälle just SEDA taime kummuli pole pööranud... pr Lillekasvataja on kirjutanud kasside laastavast mõjust siseaiandusele ning tema uurimused vastavad tõele täielikult ning ammendavalt.
Aga siiski - misasi on bensoe? Või kas bensoe-vaik ning piibli-Benjamin on omavahel seotud? Millega on b-viigipuu selle nime ära teeninud?

roosa pilveke

Seletamatu tõmme sunnib mind aeg-ajalt vastu võtma imelikke ocuseid & ostma dermatiinist jalanõude ning kanakondimassist vorsti asemel kummalist lõunamaist mittesöödavat haljasmassi. Praegu, kui paar nädalat on veel julgesti võimalik oma rändtaimede parve õues pidada, on kõik OK. Mitte miski pole taimele sama hea kui värske vihmavesi ning tõeline taevavalgus natukese päikesega!

On ka mõned friigid, mis tahavad sooja tuba, lauspäikest (kõrbekaktused) ning ohtrat akvaariumivett, nt purpur-setkreaasea, see on juudihabeme priske sugulane, ning ka juudihabemed ise, mis kyll nii päikeselembesed pole... ka viirpelargooniumide kirju kamp ei taha märga põhjala suve - õied hakkavad mädanema, teod ryndavad. See-eest fuxia naudib õuesuve väga! Muide, osad orhideed - onciidiumid, kambriad, väärisdendroobiumid, askocendad, epidendrumid ja cymbiidiumid kasvavad õues maja kirdekyljel päris mõnuga (meie maja on NS-telje suhtes mingi 45-se nurga all, kirde-edela teljega, st maja lõunakylg on tegelikult edelakylg). Muidugi, sage lausvihm ja sipelgad tulex eemal hoida... enne taimede tuppakolimist saab veel entomoloogiat näha!

Erinevalt Ascocendade vikerkaarest, mis oli internetist pyytud (vabandan, et viisin käpasõbrad nonde hinnaliste kalliskividega exiteele kui ise oman ainult 2 sinist), olen hetkel 2 oncidium-hybriidi õnnelik omanik, roosaim neist pildil (onc. Sherry Lady) ning teine muidu "tavaline kollane". Ehkki roosad õied on tänasex juba maha pudisenud, rõõmustab mind taimede lopsakas kasv & elujõud. Tuleval aastal jälle!

Kruusaaiad

On mitmesaja aasta vanused kultuurmaad, millel aga mingid kultuurid eriti kasvada pole tahtnud. Lambaid ja lehmi on seal karjatatud, kartuleid kasvatatud, võetud hõredat heina, ennevanasti ehk oli mõisaherra nõudmisel mingeid nässakaid teraviljasid...

Praegu on seal looduslikud lillepeenrad. Hektarite kaupa. Liblikate, põrnikate, mesilaste lõhnav paradiis. Karikakrad, härjasilmad, äiatarid, puju liigid, ohaka liigid, nõiahambad, ristikud, lutsernid, kivirikkude liigid, madarad ja maranad, vägiheinad, hanejalad jne. jne. Varjulisemas kohas suurte mändide all kasvab kõrreliste, kellukate, sammalde, samblike jne jne vahel metsmaasikaid.

Lähed veel paarsada meetrit edasi ja metsaserval võib leida orhideesid - rohekasvalgete õitega käoraamatud valvavad hoopis isemoodi kooslusi.

Imeline. Mitte müüdav.

Kaunid kodumaa taimed

Milline õnn! Raha on ocas! Ma saan kõigile abivajajatele öelda, et hetkel ma ei saa sõita, sest autode paagid on tyhjad, teatav ylitähtis jupp on katki vms & ootan raha tulekit. Juba teist päeva ei pea ma qskile millegi järele sõitma!
Hetkel on mul jälle võimalik tegelda oma tegemata kodutöödega, & sellises järjekorras, nagu meile paremini sobib - ka lastega yht-teist koos õues teha. Juba mitu päeva mässan ma meciqmate peenraosadega, vaheldumisi vundamendi taastamise abitööde või tubaste majatöödega.
Just olen jagu saanud enamiqst uuest pysiqpeenraosast, millel kasvasid minuga yhekõrgused nõgesed... jäänud on veel korrastada mahapõlenud laudavundamendis asuv peenraosa, millel eelmine suvi talisibulad, tyrgi uba & salatid umbrohu nahka läxid. Selle osa ma lihcalt täidan umbrohu, kruusa, turba &m-ga & panen paxu kile alla kypsema. Aga selle osa kõrval asuv osa tuleb lihcalt taimedest puhtax teha & kruusapinnaga istu- & tööplac teha, sest nagu selgus, on seal huumuskiht väga õhuke, enamus on lihcalt savi &m vana taluhoone sulamisest järelejäänud kõva aines. Ex ole ka sellist privaacet lapikest vaja, qs omaette, ilma võõraste jõllamata, nt päevitada või rippkiiges lesida, või midagi muud eriti põnevat teha - hetkel tuleb pähe vabaõhu-õmblustuba. Mix mitte?!
Viimatikirjeldatud vareme sees on minu arvates yx vingemaid taimekoslusi, millele ma enne sygist labidat sisse ei löö - aedvaak (ylilopsakas kollaste õitega korvõieline, meil 1,7 m kõrge), veidi saledama joonega takjad & nõgesed. Qna lahjal savil kasvades need teised pole väga laiutama hakanud, siis on tegu imelise kooslusega - kaunis & hooldusvaba!
Häid avastusi Sullegi, hyva lugeja, kodumaiste taimede ilu avastamisel!

paula, poisipea & teised

/Pildil on vanda, Tai taim. Orhidee, noh:)/
.............................................

Meie maja uxe ees on yle-eelmise keisriherra-aegne sirelihekk. Ei saa tast jagu nuga, ei käärid, kolhoosiajal p6rutati sinna muuhulgas traktoriga... mina, kes ma paari n2dala eest 5ndat asustamise aastapäeva tähistasin, olen seda hekki pyganud noaga, mitut sorti kääridega, induktor- & mootorsaega. Praegu on jälle käsil nn tugev noorendusl6iqs pärast kevadist valgustusraiet, et p6hivarred saada veidi alla meetristex & välja lõigatud kõik haiged kännud & kõverad oxad. Ehk yletuleval aastal hakkab see asi ka normaalne välja n2gema...


Sellega tervitan k6iki aednikke, kes oma värskeltistutatud põõsaraokesi vaadeldes ootavad kannatamatult, millal kõrrekestest saab tihe & tugev okasmyyr. Mida seej2rel k6igi l6ikeriistadega tagasi t6rjuma asuda...


Aga 4-5 aastat tagasi istutatud hekijupikesed hakkavad ilmet v6tma. Viirpuudele on vaja teha qjundusl6iqsi, et nad ei kasvax harjavartena taevasse, samuti korrigeerida forsyytiaid & kontpuid, aga muud maimukesed on ikka veel pisikesev6itu ega meenuta millegagi lahqnud aednikest maha j22nud iidvanu rohelisi lohesid.


Hoolimata sellest, et mul on T88tuameti kinnimaxtud ettev6tlusqrsuse lõputööx vaja valmis saada 40 lk analyytiline & tabelitest qbisev äriplaan, tegelen ikka veel yhega oma hirmsatest haigustest - orhideedega. Viimaste nädalate sees olen koju tassinud järgmised troopikaasukad:


Phalaenopsis, doritaenopsis, e qkinga sordid, hetkel yle 10. Dendrobium nobile´d ja d. kingianum ja d. phalaenopsis, põnev rohelise-lilla õievärviga. Cambriad, miltoonia-esivanematega, 2 tk, ja veel 1 mirjuk2pp. Siis veel 1 zygopetalum, vist sinikäpp e.k. On veel 1 lahe elukas: Vanda, millelt tytartaime eraldasin & proovin pisikest millalgi puuoxajupil vms rippuvana kasvatada, suurem vanda elab mingis vanaaegses kandilises happepurgis. Pisike ludiisia on väga vapper & kasvab nagu maasikas heinamaal. On veel 1 pisike kirjulehine veenusking e maleorhidee kah, & 2 miltooniat. Miltoonia on pagana õrn taim, tahab väga vähe & väga täpset kastmist... aga cymbidium on nagu päevaliilia, sööb-joob poti tyhjax ning peagi kyynitab juuri yle ääre: tahan veel!


Ok, ok. Suvelilli on mul kah ahnicetud, need on nn toalille-tyypi e tasub talvel jahedas ruumis hoida, on kevadel jälle võtta, & nii mitu aastat jutti. Bauhofist ostetud sooduka ajal mitu sedasorti lillikest - virk-liisut & fuxiat rõõmustavad mu hinge rohkem q miski muu, sest alles oli talv, kylm ning maa kivikõva & lootusetu ilmega. Nyyd ahmib mu hing kõike, millel vähegi mahlane leheke kyljes on! Ex oma osa annab ka stress, sest majapidamine, ettevõtte asutamine koos kõigi qlutuste & asjaajamiste-maxudega, pereasjad & maa-asjad on, mulle tundub, paljuvõitu yhele inimesele. Siis istun fuxiapõõsa ette maha & muudq jõllitan...


Miskipärast, olgugi et minu man taimed ikka kasvavad, ei ole mul õnne helxiine e poisipeaga. Kyll keeravad lapsed poti uppi, kyll pistavad taime peitu, nii et teine seal lootusetult qivab. Sel kevadel ebaõnnestus jälle... aga paar sammu õue & lopsakad vesiheinavõrsed on kohe võtta! Sest laulupeolistele mõeldud pikne-paduvihm oma mitmenädalaste eelproovidega on tõhus elixiir olnud.


Täna köögiviljast ei räägi. Head ilulemist!

sotsiaalne ettepanek

Praegu k2in Tartu Kutsehariduskeskuse ruumides toimuval ettev6tluskoolitusel. Yx asi mida ma mujal yhisk. ruumides harva n2en, on - toataimed! Suured, palju aastaid vanad taimed! Muidugi, m6nigi pood v6i kontor paigutab ruumi hiljuti ostetud troopilisi rohttaimi, paxulehelisi vm, aga neid ei hoita osqsliqlt pikki aastaid, see on ka taimedest n2ha - 6icenud orhidee, puhkeperioodile j22vad rohttaimed visataxe 2ra, lahedaid, aga hetkel mitte moes olevaid taimi ei v6eta ylce ruumiqjundusse. Aga - pikka aega yhtedes ruumides tegucevatel asutustel on t2iesti oma, asutusesiseste asjahuviliste najal elav sisehaljastuskoolkond!
Tartu 44. Kucekeskkool, praegu Kucehariduskesqs, Kopli 6ppehooned siis, on tore vanakooli n2ide. Lisax uuemal ajal tekkinud k22ndbokarnadele & mitut sorti rohttaimedele on siin mitu ruutmeetrit seinapinda kattev n6elk8is, mitu korraliq toakasep66sast, m6ned troopilised vildiste lehtedega asjad, millele aeg on andnud soliidse kogu. Pluss m6ned taimed, mis on raudselt p2rit Vene ajast, sest neid praegu pole poes ega moes - m6ned begooniad nt.
Sellises ruumis on meeldiv asjatada, hing kohe puhkab ning paraneb minu sociaalne toimetulek. Seega leian, et igasugu avalikes ruumides on h2davajalik panna tegucema ka n8 botaanilised s6brad. Meie geneetilises m2lus on s2ilinud m2lestused ajast, kui loomad veel r22kisid ning puud laulsid ning taimed tegid meid tervex. Tahan, et loodusest v2lja rebitud inimesed saaxid kasv6i veidigi kokq puutuda elusate taimedega. T88stuskeskkonnas, linnatingimustesse topitud inimene peab ka saama kohtuda oma minevikq kadunud heade haldjatega. (Qi tal veel m6nigi meel normaalselt t88tab...) Sest - iga taim on v6lurohi!

ainult orhideedest

Iga inimene vaimustub, saab v6lutud, s6gestub mingist asjast-tegevusest - mul on sellex kirex taimed. M2rcist lugedes ka orhideed. Pildil dendrobium kingianum e pisike Austraalia orhidee, mille 6ied tugevalt l6hnavad.

Alguse sai see paarist allahinnatud kuukingast ja kambriast, mille vastu tekkis mul botaaniline huvi - et milline on taime eluviis, kuidas ta s88b-joob & kasvab, mida ta enne 6icemist ette tavaceb v6tta. Lisax sellele on k2plastel ju ka suht erinev v2ljan2gemine - pole tavalist taimevart, lehekesi, 6rnu pungi ega juurekesi - hoopis paxud suqlenced, v6i ylitugevad m66kjad lehed, 6hujuured, mis vajadusel muutuvad pinnasejuurtex, ning v6ime kasvada ilma mullata, miski k6du sees hoopis!

Raha on t88tul teadagi v2he, nii et sadu 6icvaid kroone maxvaid 6icvaid iludusi ma koju ei ole toonud. V2ga majandusliqlt m6eldes j22xin 6iteta taimede juurde ka paremal j2rjel elades, sest see on p6nevam! 6iteta taime juures v6id p6nevuses kindel olla - kas ta alustab uut elucyklit senin2gematult huvitavate lehtede kasvatamisega, ilmuvad malahiidiv2rvi juurekesed ootamatutest kohtadest, no & vahepeal v6ib trehvata p6nevate elajatega, nt villt2id, kellel on 2 saba & hea iseloom, teatud j2releandmistega v6ib neid isegi ilusatex nimetada... ning 6icemise hiljuti l6petanud taime juures saab lihcalt vaikelu nautida, sest temal kiiret pole, ta ei pahanda segamise p2rast kiire kasvamise t88 juures, ning sa topid nina lehekodariq keskele & tunned m6nu paxudest elluj22ja-geeniuse lehtedest ning osavatest s6rmjatest juurtest. (Elluj22ja troopikamecas, aga rumal inimene hukkab oma pantvangi-8kosysteemi 6ige kiirelt ning piinarikkalt ylekastmisega. J2kk!) Ning sa k2id pricipudeliga abivalmilt yle mitte ainult k2paliste janused 6hujuured - need taimed s88vad oce 6hust - vaid ka teised taimed, kellele udu samuti meele j2rele on ning esivanemate kauget synnimaad meenutab!

Eelmisel n2dalal alustas minu kollexioonis 6icemist kambria. Madalamat kasvu taim kannab j2medat toigast, millel v6tavad aset m6ned kollased, rea kirsipunaste t2ppidega lopsakad 6ied. Nunnu!

Yx algul muret valmistanud qking on kah v2geva mitmeharulise 6ievarre yles ajanud. Teine r66mustab uue lehega, olgugi et lapsed on selle oca katki teinud - aga kas looduses taim alati terve ning qnstip2rane on! Qkingi on veelgi, suuri & v2ikesi, roheliste ning kirjude lehtedega... Ning teine kambria, millel ma kyll viirust kahtlustan, kasvatab mitut tytartaime, mis terved v2lja n2evad ning kiiret kasvu yles v6tavad - tahax ikkagi loota, et tegu on eelmisest kasvukohast saadud putuk- v6i hoolduskahjustusega. Tundub veel ka, et tema - 2mblikk2pa-hybriid kambria - 6ievart j2lle ilmutab. 6ite pealt saab n2ha, kas taim on OK v6i k6verdab teda viirus.

No & aknalaudadel peesitavad veel kattleia e kati, miltoonia, ludiisia, vanilliv6rsed, mitut sorti, t2iesti erinevad dendroobiumid, ning hiljuti said v2lja suvitama viidud cymbiidiumid, kellele ilmselt osa toaselckonda j2rgi s6idab, q 88d on juba soojemad q 13-14 kraadi.

6nnistatud vihm

...tuli meile koos kohutavate tormi-ilmade ning m2rcile paremini sobivate soojakraadide vähesusega. J6udsin just alustada puqri k6rval asuva peenra t6sist ymbertegemist, seal oli t6sine hulk umbrohtu ning laialil2inud imin6gest... & papa Stalini aegne katkiste n6ude hunnik maa sees end pysiqte kylvipeenra all, yx mullane, qnagine kindlasti s2ravvalge taldrikufossiil kandis nimesid "Arabia, Finland" - oh ajad, oh anumad! Samast leidsin veel usqmatu hulga ilu6unapuude seemiqid - arvasin, et on 2, aga oli 6! Heintest ilmus veel rabarbriseemik (t6en2oliselt kehvade sordiomadustega), palju-palju piparmynditaimi, aedvaagu p66said, viinamari Rembrandt & veel mitut sorti taimloomi Hetkel ootab kogu see paraad maja trepi k6rval potitamist, sest ei saa ma puumaimukest kosutamata ning koolitamata qskile p6lluheina sisse v6itlema saata...
Ning minu k2paliste-hulluse e orhideekire viljad on k2es - 6icema hakkas kambria! 4 kollast, tumepunaste t2ppide ning triipudega 6it! Minu nunnu!
Pildid tulevad hiljem. Hetkel pole vaba fotokat. Aga tulevad!

elus loodus

Eile siis koristasin 2ra ylesaeda j22nud lehehunniqid, ning leidsin t88 k2igus lepatriinu! Lepakas uimerdas puulehel ning proovis tiibu sirutada!
Elul6ngu k2rpisin kah, sest sygise k2igus olid paljud v6rsed kannatada saanud, elul6ng on ju v2ga 6rn ning rabe asjandus. Koreakal juba lehed pungadest v2ljas! Sinisel Minuetil ka, ning Viola juba v6rseid kasvatamas!
Tangutia rabarber on OK, aga laudlehe on keegi 2ra s88nud.
Plaanin hakata kivikangrutest alumise e suure hoovi jaox sillutisekive tooma. Aga buss on remondis, ning opeli-n2rakal tykib p6hi igale poole kinni j22ma... Vanamees ei m6tlegi t88le minna! Millex t88le? Aga sellex, et v2hekene kobedam-tugevam ning maale sobivam auto osta q 1992 opel astra, millel on silmaga n2ha 100 viga. Dodge caravan aga v6tab linnas remonti, et hiljem ylevaatuselt ikka elusalt minema p22seda... olen jalutu, 6nnetu, k2rutu...:)
OK. Nyyd sibulalistest: kes teab, mis on hiidlauk, see teab ka, mis see praegu teeb.
Tulbid tunduvad heas korras olevat, aga hiljem tuleb nt papagoid yles v6tta.
Ning yliv6imsalt t6usevad narcissid, Ice King, Duch Master & kes need suured k6ik olidki - tundub, et meie kliima ikka sobib.
M2rcikellukesed, mis ma eelmisel aastal istutasin, on lopsakax l2inud. Lapsed nokkisid muidugi 6ied kyljest, aga ikka on armas vaadata eredat, rohelist lehekest - ma n2en, et taimel on hea olla!

rehajuttu

Siin on v2ike pildike ameerikamaalt. Vaadake seda kivi. Vaadake seda Puud. Milline aed! Suure kiviarmastajana polex ka minul midagi, et osa aiast koosnexki vaid kaljum2est, millel kasvab siis 100-aastane m2nd. Lisaxin ehk vaid paar m2gisibulat, & valmis! (Lamamistool ka peax k2ep2rast olema)

Aga meie maal pole sellist asja v6tta. Tuleb leppida suurte koguste mullaga, mis on tavaliselt ebasobiva koostisega, umbrohtu ning kahjureid t2is. Q unustad ennast rahateenimise vankrile, n2ed peagi, et enne sibulalisi t2rkavad n6gesed, elul6ngad on katki l2inud v6i tehtud, lumeroosip66sa on vallutanud eriti kiuslik muruk6rreline. & mitu roosip66sast on vaja tugevalt tagasi l6igata, yhe on mingi peni purux tallanud... aga allpool on hirvlased elupuid n2sinud... muust r22kimata...

Siis aitab 1 asi - tuleb l2hemalt vaadata. Peagi leiad nt t2rkava tanguutia rabarbri, millele, ime kyll, polegi veel keegi oca astunud, ka migi p66sasjas elul6ng on t2iesti elus, ning k2mmalvaher elas kah talve yle! & ootamatult palju on lumikellukesi! Siis siin 2rkab & seal pungad puhkevad!

Ei ole lootusetu. Veidi kaevamist, kitqmist ning riisumist & aed on j2lle nagu p2ris, noh nagu selline, qs elab ka aednik.

kelluke

Yhes teises plogis sai mainitud, et mu v2ixeima tytre synnip2eval 6icevad lumikellukesed. Nii ongi. Aga t2nu vahemerelisele n2dalale on hoojooxu v6tmas teisedki sibullilled - juba 6icevad m2rcij2nesed, ptyi- kellukesed, & krooqsed. Tulbid ka juba teretavad ning mitmetele pysiqtelegi ei v6i enam peale astuda, et "Ah, ma natuke riisun siit..."
M88dunud aiahooaeg ning ylem88dunust teine pool on asja edendamise m6ttes must auk, sest t88lk2imine v6ttis absoluucelt kogu aja ning paueri. 6nnex on kannatajaid suht v2he, aga kadunukeste hulka tuleb lugeda 1 v22nroos, peenrat2is talisibulat & pysiqte seemiqid, mis kadusid umbrohu alla. Loodan selle, k6ige tagumise ning k6ige uuema hoovipeenra yle vaatamisel siiski meeldivaid yllatusi...
Tomatitaimed ei taha kasvu visata. Arvan, et olen mullaseguga e poeturbaga puusse pannud, ning vaatan esimesel v6imalusel tomatikylvi yle. Ning taimekapp ei 6igusta ennast praegu rohkem q kylvide idanemiseni - praegu on parimax kasvuergutajax p2ike ning tema tekitatavad reziimid.
Toataimed ootavad kaaliumpermanganaadiravi. Ex aiamulda istutussegus kasutades tekib potti mitmesuguseid j2lke juure6gijaid ussikesi, ning nende vastu aitab teatud lilla vesi. Ei taha sygisel t88lk2imise nahka e vihmausside roax l2inud fuxiatele enam lisa saata.
Orhideed kodunevad praegu. Kahjux on kassiraibe aknale ronida pyydes mitu taime hunniqsse ajanud, nt kallapotti qkingade peale, seet6ttu need taimed on veidi aukliqd; kambriad kasvatavad v6rseid oma tagasihoidliql moel, ning cymbiidiumidest suurem omab juba soliidset hulka noori v6rseid. Teine pidurdab, ei tea mix. Ludiisia on normaalne. Dendroobiumikesed uimerdavad.
Yx Elvas elav vana aias6brast t2di soovis lahti saada oma suurest hipiliq soenguga puis-aaloest. Ei v6tnud toda p6ud, suvine p2ike ega septembri hall. Minu juures elas see taim veel aasta jagu l6hkises potis, aga nyyd veebruarist uues lahedas korteris on ikka veel nagu pulst. No v2hemalt pole varred enam pehmed ning v6rsed tunduvad elusad. Loodan, et see 15-pealist lohet meenutav taim peagi elustub.

Ilusat vastalanud kevadet!

Kas n2gite, et p2ike paistab juba NII v6imsalt?! Sel aastal on vist lootust m6ni tomat ning p2evalill saada. Ehk l2heb maasikatega 6nnex & vast kannab 6unapuudestki m6ni...
Kylvide soojendamise kapp juba rygab oma igap2evast t88d teha. Laste kylvatud svammqrk ning redis on juba yleval. Ootame tomati & tilli t6usmist. Teisedki seemned nihelevad muldasaamise ootuses.
Helgemad ning heledamad soovid teele!

kalliskivid & k2palised

Paar p2eva olen remonditydimust ning sodit6rjumise-kyllastust hetkiti leevendanud oma roheliste s6prade selcis. Usqmatu, milline mitmekesisus valiceb l6unamaa taimede seas! Ei m2nnid-pajud ega takjas oma rukkilillest t2ditytrega saa l6unamaa lopsaqse vastu...

orhideedest jutt ikka. Ma ei kavacegi neid kollexioneerida arvukalt ning kirgliqlt, aga m6ned vastupidavamad k2palised v6ivad ju minu majas ka olla... M2rja Jardinis on aeg-ajalt allahinnatud taimede sh orhideede hulgas huvitavaid leide. Ma muidugi, va kopikapoolitaja, ei saa kallimaid, olgugi p6neva v2ljan2gemisega elukaid endale lubada, samuti tuleb silmas pidada nende jaheda- (sobib maamajja) v6i soojalembust (ei sobi), aga m6nikord trehvab paljut6otavas seisukorras (uuestipuhkevate pungadega v6i v6rseid kasvatavale) taimele. T2nane leid oli Ludisia discolor sordinimega vist Red Velvet, tore tumedaleheline kapsake. (N2idispilt internetist) Hind 85 eegukest.

Aga toxige nt Picasas pildiocilahtrisse s6na "orchid", "phalaenopsis", "ludisia" vm, ning te satute imelisse botaanikamaailma, t2psemini selle meeldivamasse, v2rvikyllaste 6itega osasse. Ning milline liigi- & sordirohqs! Millised fantaasiakyllased hybriidid! Ning 6ied - teistele taimedele me selliseid p88raseid vorme ei andesta, aga orhidee - ah, tema on l6unamaalt:)

PS. Pealkirjalause tuleneb osade taimede kaubandusliqst epiteedist "jewel orchid", "jewel rose" vms.

PS2. Meie krundi allpool, vesises ning ainult suvel jalutamisex sobivas osas kasvab mingi v2ike purpurpunaste 6itega k2paline. Peax proovima teda kohapeal seemnetega paljundada, nagu reservaat v6i nii...

PS3. Ma pole hullux l2inud. Lihcalt, osad varasemad unistused oma maja, kivikeldri, viinam2e &t osas hakkavad t2itumisele j6udma ning hing ocib uusi segaseid eesm2rke. Laste osas ei saa ma neid seada - kes neist ylikooli j6uab, suurfirma asutab v6i hoopis p2tistub, see oleneb liiga paljudest m22ramata asjaoludest...

taimehaigus

Q mul j22b ohtratest kohustustest yle olema natuke raha, mida ei pea kohe pangale ulatama, maha s88ma-sokkima v6i autopaaki toppima, siis trehvab, et ostan m6ne uudse taimvidina. Et elu- ning taimekasvataja-aastaid kogunenud parasjagu, siis proovin nyyd j6udu orhideedega.

Lugu j2rgmine: M2rja Jardinis mitmeid lihcamaid, lollikindlamaid taimi valides j2i minu pilk pidama allahinnatud orhideedele. Ikka mitmeid kordi k2isin 45-kroonistest 2ra6icenud taimedest m88da, kacudes kiiret hinnangut anda nende eluj6u osas. M6ni p2ev tagasi aga palusin aedniqprovval nendest r22kida, ning ta aitas mul valida 2 kuukinga (phalaenopsis), cymbidiumi (n2idis pildil) ning paar p2eva hiljem oscin sealt ka mirjuk2pa (vuylsteckaria e cambria). Loomuliqlt on k6nealused taimed 2ra 6icenud, aga nende juured on v2hese kastmisega ilusasti s2ilinud - liigne ligunemine on taimede surm. Qkingad ning cymbidium on asumas uut elucyklit alustama, Mirjuk2pp on ostjat oodates teinud aega parajax juurev6sude-tytartaimede kasvatamisega. Nyyd kasutan oma fantaasiat ning asutan nyyd neid istutama 1. Cymbidium & kambria l2hevad savipotti. 2. Qkingad on puupealsed e tahavad juurtega valgust ampsata, seega panen nad vene-aegsete laevalampide (mille metallosade saatusest oli eelnevalt juttu) t6eliselt paxuseinalistesse klaasidesse rippu. Ning j22n ootama taimede kosumist - orhidee on ilma 6iteta kah huvitava figuuriga taim, kellel neist on ilusad koprasaba-sarnased lehed, kellel p6nevad mugulad allpool.

P2IKEST NING K2PPA!

need, kes elavad potis

N2dalal6pus tuli mulle kange koduspassimise-tydimus kallale. Nurusin armsat mehekest, et ta koos muga jalutama tulex... no tunnikesex v6i nii. Sest ma ise tema autoga (minu auto on katki, ootab mh raha) jalutada ei taha, kangesti ebamugav aparaat, undab ning logiseb... saingi ta n6usse-autojuhit88sse.
Niisiis me jalutasime M2rjale Jardini aiapoodi. See asutus meenutab m6nev6rra botaanikaaeda, oma suurte palmtaimedega. Seekord oli mul kange soov asendada paar hr Villu, kass, poolt h2vitatud taime. Et olen igavene kopikapoolitaja, siis seekord oscin s22lt paar allahinnatud, aga muidu heas korras taime, mh lehtkaktuse, mida ma olen juba aastaid soovinud. Begoonia on ka minu majapidamises alati esindatud, seekord ocustasin juurde v6tta qningbegoonia lisax tundmatule ripp-begooniale.
Laup2eval t6in siis kilemajast lillede jaox mulda. Noh, kilemajas pole muld 2ra j22tanud, vaid m6nusasti qiv, ning k88giviljakasvatusest ka parasjagu rammus, m6nev6rra turbane. Noja selle mulla sisse siis (j2medamat) ehitusliiva segades saab peaaegu k6igi toataimede ning kylvide jaox sobiva kasvupinnase.
Poest toodud uus taim tuleb kohe kindlasti ymber istutada normaalsesse mulda. Turvas, milles poetaim tootja omahinna odavuse huvides elab, k6duneb kiiresti ning muutub tihedax mustax, tatisex seenetanud pallix. V6i qivab l2bi, nii et ymaras 6hkkerges turbavormis taime saab ainult vette ligunema pannes kasta. Loomuliqlt pole sellises turbapinnases muid toitaineid peale selle, mida talle kallataxe, qid nn tavaline muld sisaldab igasugu savi- ning liivaaineid, taime elux on need mineraalid ning mikroelemendid h2davajaliqd.
Sellise natuke koheva, mitmekesise mulla sisse istutasin siis 6ige mitu pisikest, kes elu koos m6ne teise taimega alustasid - v2ike pott qivab suvel ruttu, aga suures potis koos teise taimega on v2ikest juurduvat nupsakat lihtne hooldada. Uue lehtkaktuse jagasin poolex - tootja paneb kiiresti lopsaka potit2ie saamisex 5-7 pistiqt vahest, aga taimede kasvades tuleb neil ruumist puudu. J6ulukaktustega sama. Siis leidsin veel mitu pelargoonikest, valgekirju juudihabeme, katkise ripp-begooniaoxakese & teisigi, kes uue poti v6i mulla j2rele hyydsid, nii et panget2is mulda s88di kiiresti 2ra.
T2nase seisuga on qningbegoonia haige. Mees, raibe, p6letas 88sel (p2eviti magab) vase saamisex 6hkkytteahjus mingeid trafosid & muud sodi, ning tuline metallisulatus6hk kypsetas taimel pooled lehed 2ra. Ma ei tea, mis selles toas veel l22bakil on, sest purjus peaga metalli harutamisel juhtub mitmesuguseid "huvitavaid" asju. Lisax sellele, et terve p6rand on t2is igasugu masinaj22nuseid, juhtmejuppe, plekk-karpe (erinevad veneaegsed elektriseadmete kestad) &m. Noor taim v6tab uuesti eluvaimu sisse, aga mina olen vana inimene & tahan normaalset magamistuba, seda olen 5 aastat oodanud!
ilm.ee-s 8eldi, et kevad tuleb alles peale 20ndat, enne seda on kylm ning sajab k6vasti lund. Nii et kes soovib, saab tagantj2rele, hilinenud talvest veel piisavalt r66mu tunda! Meilgi on p6lvini lumi:)

Ajatamisest

Esimene korralik lumi, mis ka pysib, tuli meil maha viimastel p2evadel. T2na aga on ilm nii p2ikeseline & soojalt s2rav, qigi kylmetab veidi. Minu lapsep6lve 6rn, peen vikerkaarev2rviline lumi!

10kond p2eva tagasi oli meil sula, siis t6in koridori sulama k22busroosi Pride'n'Joy. Teiste istutuskotid olid maa kylge j22tunud, veel yhe Bod-m2rkega roosi olex muidu sulama toonud. Arvan, et m2rci l6pupoole on paras aeg k22busroos heasse mulda panna ning aknale t6sta...

Umbes samal ajal sai kylvatud ka Przhevalski kobarpea, mingi p2evakybar (ma armastan k6rgeid pysiqid, eriti aga p2evakybaraid!), mingit hambulise 6iega madalat nelki ning vist petuuniat. Raibe, ei m2leta, mida nimelt! Ei olnud aega kohe yles kirjutada...

V2ljas talvituvad puud-p66sad ning roosid on suht heas olukorras, sest sel aastal tapvaid kylmi ei olnud ning ilmselt ei tule ka enam, arvestades kylmav88ndit ning suurte veekogude l2hedust. Seega on veel istutamata exoodid, nagu erinevad roosid, pirnipuu Mramornaja, mitmed 6unapuud ning heki- & muidu ilup66sad, lehekihiga kaetud & OK.

Kylvamine peab praegu aga veidi ootama, sest kruusamaardla sigalavaremetes, qst ma k2in vahest majapidamise tarbex kaevandamas, on 2ra j22tanud. Kruus aga on ylihea turba muidu liiga 6rna ning kehvav6itu l6imise parandamisex.

Meil on kole loom. Talle meeldib ABSOLUUCELT IGAS mullataolist ainet sisaldavas n6us istuda. Ning koridoris oleva 80L ehitusvannit2ie kruusa on ta erilise hoole ning t2psusega t2is pisserdanud... tegu on ju toakassiga. Meie hr Villu, mugav poiss, ylis6bralik pereliige ning muidu puhas & tore elajas.

Igavene sygis

V2ljas on mitu p2eva sula. Vahepeal oli paar p2eva yle 10 kylmakraadi. Enne seda aga oli sula. Paari p2eva p2rast aga tuleb yle 10 kylmakraadi. Siis aga tuleb sula. Muidugi sademed, mis koosnevad sulalumest & vihmast...
Hiljaaegu raamatukogust laenatud roositeemaline raamat tuletas mulle meelde, et hea olex roosidele katet lisada. Samas, k6ik kattematerjalid ju ligunevad l2bi ning roos n8 haudub nende sees... olen leidnud qldse kesktee: katan suht kergelt ning korduvalt, vahepeal aga kylvan vettinud katetele vajadusel tuhka peale. K2esolev talv aga on eriti vastik oma m2rja lume ning tatise olemisega, lausa seente paradiis.
Sillutatud hoov m6lgub m6tetes. Ryystatud ahjudest j22nud telliste teerada on kehvakene, sest tellis laguneb ilmastiqm6jude t6ttu. Munakivisillutis aga on m6eldav - materjal siin l2hedal ning tasuta. Aastate jooxul olen palju ilusaid pildiraamatuid lugenud, k6rgepalgalisele eurooplasele sobivate tehiskivikatete k6rval on kohata yxiqid loodusl2hedasigi qjundusi. Muidugi on minu maakiviarmastuse juures valik tehtud.
Toataimed hakkavad puhkeperioodist 2rkama. Sygisel tuli mitmed fuxiad igavestele rohumaadele saata, paar pelargooni ka, aga 6nnex on enamus piisava tervise juures kevadist mullavahetust ootamas.
Kylvihooaeg algas, maarahvas! Noore q ajal, teadagi, kylvame! Seemnepoed ei suuda enam eriti millegagi yllatada, aga oma idanduskappi r66mustan juba lobeelia, alati6itseva begoonia, m6nede maicetaimede ning varsti ka tomatite & svammkurgi kylvidega. T2nu sordiaretajate kibedale t88le on ka exklusiivsed asjad nagu viinamaritomat, ning mitmed ilukutuurid nagu inglitrompet (ise ei kasvata) & m6ned pysililled ning elul6ngad saanud tavalisele aiasegaselegi k2ttesaadavax.
Vesiroosijuurikas talvitub vee2mbris. Uinub p6randal m6ne plusskraadi juures. Kallamugulad samamoodi oma eelmise suve pottides... muide, sygisel varusin 80L seguvanni, millest saab v2ixe ning turvalise veesilmakese qjundada, kallade & vesiroosiga. Maakivid muidugi ka!