14 märts 2011
imeline
Tavaliselt teen oma tagasihoidlikke tuhandeid kodutoimetusi. Noh, mu elus on selline aeg praegu. Ei ole vaba hetke oma väikeste roheliste sõprade elust yleskirjutusi teha. Aga alati on mu sydames Tartu Ylikooli aiad & triiphooned ning täna on põhjust neist jälle jutustada.
Eile lõppes TYB-s orhideenäitus, kus lisax akadeemikutele oli oma iludustega väljas ka nt Jardini aiand. Noh, see minu lemmiklillepood. Näitusel oli väljas pisike valik, 100-kond taime kogu maailma troopikavööndist, ning yht-teist sai ka kaasa osta. Esindatud olid mitmed toredad looduslikud liigid, ja kaubanduslikud hybriidid samuti. Viimaste valik ei yllatanud mind eriti, sest meile toodavate iluduste valiku määrab paraku ostjaskonna suht õhuke rahakott, ning põhivaliku Jardini sortidest olen aastate jooxul endalegi ostnud (tõsi kyll, allahinnatult pärast õicemise lõppu), ning kavacen neid veelgi osta - nii kirjusid, toredaid & kauakestvaid õisi ei ole yhelgi teisel taimeliigil. Paraku oli nii, nagu Jardinis aastate jooxul 1 põhivalik, nii ka TY bot. aias. Väga vähesed meieinimesed on nõus loobuma veel yhtedest saabastest v suuremast telekast nt Dendrochilumi kasux, ning sellega toetama põnevate taimede aretamist. Et mina seda teen ja vaxtust kingade asemel ostan hoopis kämmalvahtra v Vanda, on mu isiklik tragöödia & nauding.
Seljalõikuse tõttu olin oma 3-4 kuud koduarestis, kuna ma ei saanud autoga sõita. Sel kuul olen oma exootidekogu täiendanud 2 veidi kallima taimega - 1 on tundmatu kaunitar Vanda perekonnast (Ascocentrum?) ning teine Vanilla planifolia. Vanda oli ilma etiketita (märkega "pruunikas täppidega"), allahinnatud ja veidi närtsinud väljanägemisega. Kuna ta aga on palju suurema kasvuga kui põhiliik, pean teda elujõulisemax kui eelmist, Vanda coerulead (sorri, kui valesti mäletan), mis eelmisel talvel ylepiserdamise & selle tõttu, et kaotasin valvsuse, hävis. Vanill aga on tavaline triibuliste lehtedega toataimex aretatud sort, millel praegu on oma 1,5-meetrised oxad. Et vanill looduses on õhujuurtega kasvualusel, nt puutyvel, yles roniv taim, pean talle otsima teise kasvukoha kui amplipott, milles ilmselt tootjatel neid mugav pidada on.
Mu olemasolevad orhideed, mõniteist kuukinga (minidest tohutusuurteni), kymmekond kambriat (odontoglossum, oncidium jt) & kymmekond muud taxonit (cattleya, zygopetalum, paphiopedilum nt), vajavad nyyd kosutust. Ma pean neile leidma senisest valgema, stabiilsema kliimaga koha ning ilmselt enamust ymber istutama. Nagu öeldud, oli mul endal see talv haige ning raske, seda said tunda ka mu taimed. Aga taimede elujõud on äraarvamatu - samas, kui 3-4 kuukinga on ilmselt juba lahkumas v lahkunud, siis pooled talvitunud kasvatavad ilusat õievart.
Igapäevaselt ma endale põnevaid taim-objekte osta ei saa, see pole meie sissetulekute juures odav hobi. Kui sul neid rohelisi aga kokku kaugelt yle 100 on, siis ei saa kollexiooni väixuse yle kurta. Taimed, mis pärinevad kõigist maailma kliima- ja kasvukohatyypidest, pakuvad põnevust & silmailu igas olekus ning igal aastaajal. Ei ole midagi ilusamat kui elus, kasvav loodus.
10 märts 2011
uus elu
Jaanuaris oli lõikus.
Veebruaris hakkasin jälle autot juhtima. Yle mitme kuu.
Täna, kui paanikahäiret mitte arvestada, on elu parem kui varem - seljavalu on LÄINUD. Muidugi tuleb veel pool aastat taastuda ja ettevaatlik olla, aga peamine, et pesapunumise töövõime ning aianduslikud mõnud on minu juures tagasi! Kuid sygisel maha hõigat ilunduse kärpimine jääb jõusse.
Oi nyyd seda rookimist, kaevamist ja niitmist, istutamist, pygamist & parandamist. Tsiteerin yhte lugupeetud aiaplogijat: KURADI JÄNESED!
Aga naistepäevax kinkisin endale 1 vanda. Tundmatu sort, tohutu suure lehestikuga. Puhkeperioodi pidav, allahinnatud. ootan, kuidas tal elustumine läheb. Hakkame koos kevadist kasvu viskama, irw.
Häbi... polegi sel aastal midagi kylvanud. Ei ole aega. Praegu on lapsed väikesed, tahavad uskumatutes kogustes syya, puhast pesu & kasvatamist, ning pika aja jooxul, kui ma olin lamav haige, kogunes ikka yht-teist koristada. Iga päev ongi paja-, jutu-, pliidi- ja harjapäev.
Noh, svammkurki ehk kylvan, õlikõrvitsat, päevalilled tulevad hiljem.
Roose ei telli.
Veebruaris hakkasin jälle autot juhtima. Yle mitme kuu.
Täna, kui paanikahäiret mitte arvestada, on elu parem kui varem - seljavalu on LÄINUD. Muidugi tuleb veel pool aastat taastuda ja ettevaatlik olla, aga peamine, et pesapunumise töövõime ning aianduslikud mõnud on minu juures tagasi! Kuid sygisel maha hõigat ilunduse kärpimine jääb jõusse.
Oi nyyd seda rookimist, kaevamist ja niitmist, istutamist, pygamist & parandamist. Tsiteerin yhte lugupeetud aiaplogijat: KURADI JÄNESED!
Aga naistepäevax kinkisin endale 1 vanda. Tundmatu sort, tohutu suure lehestikuga. Puhkeperioodi pidav, allahinnatud. ootan, kuidas tal elustumine läheb. Hakkame koos kevadist kasvu viskama, irw.
Häbi... polegi sel aastal midagi kylvanud. Ei ole aega. Praegu on lapsed väikesed, tahavad uskumatutes kogustes syya, puhast pesu & kasvatamist, ning pika aja jooxul, kui ma olin lamav haige, kogunes ikka yht-teist koristada. Iga päev ongi paja-, jutu-, pliidi- ja harjapäev.
Noh, svammkurki ehk kylvan, õlikõrvitsat, päevalilled tulevad hiljem.
Roose ei telli.
Tellimine:
Postitused (Atom)