Olen v6imetu, r66must oimetu

Selle vastu, mis praegu 6ues toimub, ei saa ykski inimene ega massin.
Taevavesi on paar n2dalat j2rjest alla uhanud ning isegi Maausku armsaks pidavate inimeste suvesydamepyha m88dus vihmasena.
Ma ei ole pidanud noorte istutuste juures rohkem kui juuni algul ainult m6ned palavad korrad kastekannuga toimetama.
Ja k6ik kasvab, kasvab.
Mu visadus ja sihikindlus on viinud eesm2rgile - p2rast 8 aastat pysivat tegutsemist on n6gestest ja prygihunnikutest koosnev krunt meenutamas aiaga maja. On kyll j22nud m6ned punkrokk-momendid, nagu nt kohati koledasti lagunenud majaosad, naabrite poolt prygitatud tiik ning korralikku kruusat2idet ootav hoovi l8gastuma kippuv alumine pool, mida ma eelnevalt mullamaardlana tarvitan, kuni head kraami j2tkub. Aga rahu, ainult rahu, k6ike ilusat ei saa t2na.
Seljaga on probleeme, pea ka natu jaurab, mist6ttu nii maja remontimisel kui haljastus- ja mullat88del on progress palju v2iksem kui sooviksin. Aga vaim on tugevamkui liha ning m88daminnes veidi umbrohte kitkuda, paar kivi k2rutada v6i m6nijagu ehitusmaterjale jalust 2ra kolida ei ole probleemiks. Sooviksin olla sama v6imekas kui m6ned teatud inimesed, kes on suutnud p2rast rasket ja mitmekylgseid v2ljakutseid t2is elu inimeseks j22da ja saavutada mingis endale olulises valdkonnas k6rge taseme. Kui ma m6tlen omaenda v2ikesele ja n2rusele elule, siis manangi silma ette oma kujutletavad s6brad ning nende elatud elutee, ja nagu iseenesest tekib hinge kannatlikkust ning k2tesse j6udu juurde.
Ja ka sellest, kuidas kunagi pisikesed ja viletsad taimejuurikad on kasvanud ootamatult suurteks ja lopsakateks p66sasteks. Jah, t88 on alles pooleli, aga seni tehtu on hakanud oma elu elama.
Ilus. V6imas.
Elu ei saa osta, teda saab ainult kasta.

Valgekesed

Enelaid ja nende sugulasi peab rohkem, rohkem olema, sest p2rast 6una- jt viljapuid tuleb puude otsa masendav 6ievaikus. (V6nk-p2rgenelas "Crispa")
Ja valgete 88de otsal6ppemise yllatuse vastu avitavad valgeks puuderdatud puud. (Must leeder "Pulverulenta")
Kui iiriste maailm on v2rviline nagu ime, siis mulle on alustuseks sattunud yks p2ris valge.

1. L6hnav 2. Roosa 3. Imeasi kaugeltmaalt

Ungari sirel on l6petanud, kohe saab otsa ka longus6ielise sireli (Syringa reflexa, magus roosa) aeg. Siis on m6ned p2evad karvase sireli "Miss Kim" (Syringa patula, karge helelilla, esimene pilt) p2ralt. Kui teiste sirelite l6hn on nagu 6rn pilveke, siis Miss Kim tuleb ja vallutab teid tugeva aroomitormiga, milles on koos sirel, hyatsint ja tugev nartsiss.
See ylej22nud asi on s6rmk2pp (Dactylorrhiza ssp) L2timaalt, maaletooja yks broilerimyyja e ehitusmarket:) - yllatus, yllatus keset petuuniaid ja muud haljasmassi>) ja 2rme unustame ka soodsat hinnamomenti pysikundedele... See Triibik on minu tagasihoidliku orhideekollektsiooni ainus 6ue-elanike esindaja. Loodan, et talle meeldib peenramulla sees leiduv puulehek6du ja puiduhakkepudi ning suure pojengip66sa, potis elavate budleiade ning igas suunas yle 22re ajavate viinapuuv6rsete varjus ei tohiks p2ike ka teda kiusata. Kui 6ieke on temal tavaline roosat2piline, siis mulle meeldivad enim triibulised lehed ja soov kasvatada tytartaimi.
See punane k2paline, kes meil krundi liigniiskes allotsas elas, on kuhugi kadunud. Enne esimest niitmist otsisin - pole. Ehk ta ainult puhkab.
V6rumaa-valdustes elab v6sastuvas p6lluservas yks valgem k2paline, teda peab jaanip2eva paiku otsima, pildistama ja liigi m22rama. Yle-eelmisel aastal oli neid selles kasvukohas kymneid, aga k6rrelised, metsvits, putked jt kasvavad kiiresti peale ning juba juulis ei olnud k2paliste lehti enam n2ha. Yle-eelmisel suvel mul selg keeldus t88tamast, ma ei jaksanud enam fotokaga tagasi metsa minna, eelmisel olin h6ivatud taastumisega ja matkamisele ma isegi ei m6elnud. Sel suvel juba saan ja jaksan.

Neegrikuningas Eefraim ja tema kuningriik

Ma kohe pidin pilte kolides m6ned ka ilmarahvale imetlemiseks yles panema - kas pole v2ikesed lapsed, vanad traktorid ja lilled ilusad! Laps ja taimed on minu, traktor venna oma - k6ik ise ja oma k2tega tehtud! P.S. Hr Androidile tuleks anda veidi vastu kitlit, sest Canoni peegelkaamera pildid on mobiilses arvutusseadmes kyll pysti, aga blogger paneb need yles kyliliasendis, nagu ei oleks fotokas neid 6igeks keeranud. Google jubin bloggerile on probleemne, aga kogu jubinapoes on see parim, mis saada on. Teised on veel s.temad ja osad ei t88ta yldse.

Kuhu kadus kopsurohi? (Hauak6ne)

Jah, kus on minu David Ward? Sygisel toodud taim sai koos teistega tudule ajutisse talvitumispeenrasse k2mblapaksuse puulehtedekihi alla, kevadel kaevandasin nad v2lja, tegin uue korvlastepeenra suuremaks ning istutasin paika. Mitmed pisikesed kukerpuud, siilikybarad, lootusetuna tundunud pysikastridki on nyyd uut peenart usinalt t2itmas, aga Minu Esimene Kopsurohi j2igi kadunuks.
Selle t6en2olisest talvitumiskohast leitud kahtlase juurika istutasin igaks juhuks maha... ja see osutus, kui taimedele pealsed ka tulid, tundmatuks siilikybaraks.
Hiljaaegu k2isin j2lle TY Botaanikaaias.
Nyyd ma tean, milline see kopsurohi oli.
Ilus oli.

Unetute uni

Kuna loodus, teatavasti kyll lahke ja l6pmatu jagaja, on mulle m6nesid aineid kesiselt andnud, siis ei saa ma praegu sugugi m6nusalt magada, sest kesiste ainete riiulis seisavad ka une-, 6nne- ja turvahormoonide tyhjad purgid. Ei saa ju magamiseks nimetada viit-kuut tundi pidevate 2rkamistega segatud rabelemist ja p2eval autopiloodil ringikakerdamist ja kymnete valmisfraasidega ringinaeratamist-jorutamist, kuni talumatu enesetunne korraks lebasklema ajab, et seej2rel talumatu tegutsemishimu peale j2lle pysti karata. M6ne p2eva eest l6ppesid mind jalul hoidvad hr Anti Tepressandi eliksiiri-kuulikesed ning nyyd on yhes pekstud peakeses asi peris vussis. Nokin vanu raamatuid v interneti-imelauakest ja katsun m6istust karskete vaimliste harjutuste abil joonel jooksmas hoida. Meil nimelt pole kohap22l retseptidekirjutajat perearsti v6tta, meie oleme osake suurest Tartu Ylikooli mitmetuhandesest perest ja seet6ttu mul helistades tuleb leppida kesise loterii6nnega - t2na oli telefon 1) kinni (mitu korda) ja 2) ei v6etud toru (ka paar korda). Samuti, nagu oli see l2inud reedel ja kadunud kolmap2eval. Puhkused ja kiired ajad jajahh, aga. Kui ma tahtsin lapsele m2rtsis kaalu-m66du-vaktsiiniaega saada, kulus selleks pea 3 n2dalat tihedat tagaajamist! Usun, et kui olen visa ja enesekindel, saan ehk tuleval n2dalal oma soovi edastatud. Ei saa suuri asju teha Mao Zedongi moodi, kes kuuldavasti olevat oma 4 unetunniga jaksanud p2eva ajal ujuda 100 km, lasta 100 vibu ja 6itsetada 1000 lille - tema on t2naseks surnud, mina aga pean veel paarkend aastat sporti tegema, et mingitegi tulemusteni j6uda. Ja 2rme unustame elu veidrusi, mis samuti une silmist, rahu sydamest ja s88giisu laualt v6tavad, ka nende vastu peab inimene ennast rohutama!
V2simus hakkab, jumal t2natud, ligi astuma. (V6iks ka juba - kell saab kohe 3 88sel.) Silmade ees h6ljuvad ilusad pildid vanadest sopilistest majadest, millel on siset88d suhteliselt l6petatumad ja v2list88d suhteliselt edasij6udnumad kui meie vanakesel:). Ilmsiunen2gudesse on roninud ka mitmed meretagused imeheinad, mh puispojengid ja eriti visa viirastuja on 6rnlillakas Rocki pojeng oma purpursete silmadega. Ja inimesed, inimesed! P2riselus on mul ainult oma pere, naabruses 2hvardavad ootamatud probleemid ja abivajavad eakad sugulased, kelle abivajadus 2hvardab yhel p2eval olla v2ga suur, samas kui mu kunagised s6brad on ammu s6itnud oma elude, t88de ja perede 6nneteid ja rabaradu ning juttu ei j2tku enam yldse kauaks. Ma pean kuidagi suutma ilusatele unen2gudele l2hemale s6uda, sest see s6bralik, eriliselt meev2rvi valgusega maailm paneb mu iseendast k6rgemale h6ljuma ja tegema asju, milleni ma siinmaailmas iial ei kyyniks, kui ei teaks. T2nu unen2gudele olen ma saanud tunda ja teada ning asuda 6ppima asju, mida siinpoolses elus m6ned ehk kogevad, aga selleks peab inimesel syndides h6bedasem lusikas suus olema:P - ja kuna on yleyldse v6imalik neid tundeid kogeda, siis peavad olema ka olukorrad, inimesed ja asjad, mis neid tekitavad, uni ei ole midagi v6imatut, vaid osa meie elu v6imaluste viitadest!
Vaat see on teekond samuraile, kes otsib t2iuslikemat kirsi6it. Ning t2iuslikemaks osutub kirsi6is, mida ta n2eb viimase asjana oma elus. Mina, kellel on v6imalus seda lugu k6rvalt kuulda, ytleb, et t2iuslikumate kirsi6itega oleks h2rra samurai tihemini kohtunud, kui oleks s6jamehe ameti asemel valinud aedniku oma - elude v6tja asemel nende looja ja kasvataja.
Sellised lillelised unen2o... eelsed pildid siis.

Kuidas? Miks? Oh?

Kes eemaldas Haavaemanda plogi?
See oli tore ja huvitavaid aiajutte t2is ilus leht.
Sooviksin seda tagasi.

Igavene jaanip2ev

Geniaalne loodusvaatleja Marie Under ytles, et tema suvi algab p22le j6ulu juba. Mina nii optimistlik pole, suveks nimetama hakkan alles mai esimesel poolel toimuvat. Siis, kui p2ike enam p2ri looja ei l2hegi ja k6ik, mida inimene saab vaadata, maitsta, tunda ja syya, on pikalt reisilt maakera sisemusse tagasi j6udnud:) ja sealt edasi l2heb k6ik ainult ilusamaks.
Tavaline sirel on 2ra 6itsenud ja klikiromantikute jaoks (no teate kyll, need inimesed, kes p6l6him6tteliselt maailma ei paranda, see-eest vaatavad asjatundlikult ja pyhendunult seebikaid ja laulavad kurbi laule 6nnetult armastajast kuningatytrest, kitarre k2es ja mantel yle 6la) ongi suvi l2bi. Aedniku sirelisuvi aga j2tkub, sest ungari sirel alustab just nyyd; mul on aianukas veel amuuri ja longus6ieline sirel, viimasel m6nedki toredad 6iekobarad, mis meenutavad m6nev6rra ungari omi, kuid on ilusama magusroosa tooniga. Luban, et ostan m6ne liigi veel, sest miskip2rast ei huvita mind taimede juures 6ite ilu, vaid v6imalus vaadelda yhe nt perekonna erinevaid liike - mis toredad lehed, milline graafika okste kujundamisel!
Soe on igasugu punaste, siniste ja roheliste koerakoonlaste j6ugud liikvele ajanud. Istuvad n2iteks mu rooside, kullakeste otsas, ja laksutavad aga hambaid. Seebiveega kastmine peletab nad kyll 6htuks minema, aga j2rgmisel ennel6unal on nad j2lle puu otsas tagasi. Huvitav, kuidas neile meeldiks menyy v2rskenduseks kyyslauguga seebivesi.
Eile sai p2rast pikka ja piinarikast harutamist korda meie pere suur hobune e auto, kuhu mahub 5 isikut ja reisikraami. Mees ytleb ise ka, et v2ikest autot tahtis ta v2ga, et oleks nagu odavam s6ita, aga suuremas on m6nusam istuda ja turbalisem liigelda (teate kyll, see kultuuri-teema), kaup mahub 2ra ja seadmete kasutusmugavus on hoopis klass k6rgem. Eks oma tagumik ole ikka kuningas, mulle ei ole kitsad, kipakad ja ebainimliku koostekvaliteediga - eriti talvel annab materjalidega koonerdamine tunda, sest kylm on - s22stuautod kunagi meeldinud. T2na kylastame sotsiaalt88 eesm2rgil minu vanemaid. Vend l2ks Soome t88le ja nyyd on mammi yksinda oma truu eluaegse abikaasa, kunagise liiderliku ja v2givaldse, nyyd seniilse ja ohjeldamatu, kuid j2tkuvalt alkohoolikuga - mis levinud peremudel p6lvkonnas, mille jaoks abielu ja mees majas oli pyha ja puutumatu ning igasugu probleemides on alati syydi naine. Sellest perest aga sirgus e l2ks aia taha m2ssaja ja patukott e mina, kes teeb k6iki asju, mida yks korralik naine teha ei v6i - teeb meestet8id, ei kuula meeste s6na, kannab meeste riideid, s6idab meeste autodega, hakkab meestele vastu, jne... aga kui pole kedagi teist, kes aitaks raha ja toidukraami tuua, siis k2ib selline tytar ka. 6nneks on emaarmastus tugevam kui kombed ja normid.
Sellest viimasest ei oleks ma yldse kirjutanud, kui ei oleks tegemist palju naiseelusid alla surunud ja h2vitanud n2htusega. Yksikutel on julgust sellisest keskkonnast lahkuda ja m2ssajate elu ei ole meelakkumine, mida n2itab ka mu pidev p88rdumine korrakaitse poole ja kurjategija maine m6nede minu jaoks 22rmiselt mitteautoriteetete inimeste silmis - otsene fyysiline v2givald on muidugi kiirem ja t6husam, aga mulle on oluline teatud asjadest toimikusse leht j2rele j2tta, et vajadusel oleks v6tta. Kyll inimesed ykskord aru saavad, et fyysiline yleolek, mida mitte miski muu tore oskus v6i meeldiv koost88  ei toeta, ei ole mingi argument teistele oma primitiivsete vajaduste rahuldamist v2givaldselt peale suruda.
See k6ik selleks. M6telda on m6nus, aga tunda veel m6nusam. Ma soovin nyyd tunda m6nu abstraktsest r66must musta pesu vahetumise yle puhta pesuga,  n2gemisest, kuidas purukuivaks muutunud noored ja juurdumata peenrad t2ituvad elustava kastmisvee loikudega, kuidas toas ja 6ues synnib muudkui muidki toredaid ja kasulikke asju, kuigi kunagi ei ole kyllalt palju. J2lgin ja hingan r66muga seda, kuidas seal, kuhu mu k2ed v6i omandi6igus ei ulatu, synnivad uued looduslikud imed ja senin2gematu, kuigi igal aastal korduv suvesydame mysteerium. Praegu on ka kesk88 t2is v2rve, l6hnu ja muusikat, seda, mida pole v6imalik salvestada mitte mingil muul viisil kui ainult omaenda meeltes. See puhastab ja peseb sind, annab sulle, kes sa oled pikast pimedusest ja pidevast rehepeksust kulunud, uue eluj6u ja hingamise. See on sinust vanem, nagu ka osa sinust endast, millest sul tavaliselt pole aimugi, on sinust endast vanem, palju vanem. Oh oleks sellel rohkem eluj6udu.

Kasvab r66muks perele

Minu perekonda kuuluv u 1.68 cm pikk isik seisab rabarbripuhma ees, 6htuvalgus soojendab noort puuviljaaeda. Ilus. Kahjuks ka kurb. Liiga palju 2hvardusi myrgitab taeva.

Lume alt suvesse

V2he on neid kultuure, mis minul on aastate jooksul kylmakahjude kirja l2inud. M6ned roosid, m6ned nunnutamata j22nud sibulaliste seemikud botaanikaaia sibulalistelt, yks kehvas seisukorras veigela variegata nana v6i mis ta oligi. Eriti 6rnade ja eriti kallite ajastul 90-tel polnud ma veel aiapidaja ja hiljem on meie aiapoed juba teatud n6uetele vastavat kaupa pakkunud.
Kuid yllatab ja r66mustab mind nimekiri neist imeasjadest, mis kevadel p2rast pikaleveninud hoov6ttu siiski kasvu alustavad.
Yks taolistest vigurv2ntadest on haraline ploomipuu "Pissardii". Kyll see on ilus punane puu. Minu juures on ta vist juba 4 talve talvitunud, kuid n8rritavaks peab ninetama asjaolu, et see konkreetne puu kylmub alati lumepiirini tagasi ja alati puhub tuul osa kokkukuhjatud lund minema. Ka sel aastal alustab puu vaevalt p6vek6rguse tuustikesena, olgugi et pookealus, tavaline haraline ploomipuu:P. sooviks taevak6rgusi v6rseid ajada. Ma pean sellise asja syydlaseks puukese l6unamaist, t2psemalt ilmselt madalmaist p2ritolu. Ostes oli see puu muide ligi 2 meetri k6rgune, minu juures jaksab aga vaevalt meetrise kasvu visata.
Teine vigur on tutsakas loorberioksi. Maxima toidupoes on aeg-ajalt muudki, kui Optima Jahu, Poki 6lu ja Odav Vorst. No n2iteks seemneid ja juurikaid, vahest ka potis maitsetaimi. Pott kymnete loorberiseemikutega r66mustas eelmisel suvel nii mind kui mitut sugulast-tuttavatki. M6ned nirumad j2id yle ja kolisid lillepeenra serva vorstirohup66sa alla ja sygisel sai katteks peot2ie lehti. Et loorber kuulu j2rgi ypris jahedas talvituda soovib, siis seda need taimed ka said. Kevadel oli r66m suur, kui m6ne elusa punga avastasin ja v2ga peagi tuleb nad paremasse mulda panna. K6nelemata neist loorberitest, mis eelmisel suvel potis said elada - see kultuur vajab RAMMUSAT mulda ja minu parandet aiamuld ei ole piisav. Sygisel aga, kui sajad potitaimed peab plusskraadide manu talvituma tooma, siis loorberid tuppa ei saa - neile piisab pikaliasendis puhkamiseks paksust kuivast tuduasemestki, see paistab olevat kindel.
Sygisel j2i peenardesse m6ni gladioolisibul ja kehvakeseks muutunud tervis ning l6plikult l6ppenud s6brahooaeg ei pannud mind usinasti aeda koristama. Kevad aga t6i sibulalistegi hulgas yllatusi - v6rsed on ajanud punt gladiooli tytarsibulaid, pisikesed nagu piprad, aga kanged kasvama. Kaeverdasin taimej22nuseid yles, kuid leitud igati k6va ja eluj6ulisena tunduva priske emasibula, mille kyljes paarkymmend tytarsibulat, pistsin maha tagasi. Minu poolteaduslikud katsed vajavad j2tkamist uue v2ljakaevamisega, et uurida emasibula olukorda ja tytarde kasvukiirust. Teatavasti on rootslased suutnud seni kylma6rnade kultuuride neil talvitunud taimeosadest saada vastupidavamaid j2rglasi. Ning veel yks sibulaline, valkjas hiidyatsint (Galtonia ...), mille seemneid ma 6-7 aastat tagasi kylvasin ja mille paarikymnest seemikust pidas aastate jooksul vastu 1, on kasvatanud oma esimese umbes meetripikkuse, aga veelgi veniva 6ievarre ja ma loodan temalt palju, nimelt meil h2sti talvituvat sibulalist.
On nartsissid, mille ostmist ma absoluutselt ei m2leta, aga yhtedel on 22rmiselt huvitavad rohelisekirjud t2idis6ied. Kurat, et mu pooletoobises ajus ka SELLISED m2luaugud peavad olema.
Ja 22dikapuu "Dissecta" on p2rast pikka m6tlemist ja kevadp6demist asunud pintslikesi andma. Mul on 2 harilikku 22dikapuud, nemad on 7 aasta jooksul arenenud juurev6sutaimekestest enam kui 3-meetristeks lakoonilisteks iludusteks, aga kas l6hislehine kui teatavasti 6rnem uudisasi nii tublisti kasvab, ootame ja vaatame, ehk leiab talle parema kasvukoha.
Mustad leedrid "Pulverulenta" e valget2piline ja "Black Lace" e v2ga tume punane on kiirelt uued kasvud ajanud. Loodan kiiret kasvu ja 6igeaegset puitumist. Ma ei tea, mis juhtus samas kohas talvitunud veigela, mainitud "Variegata Nana"-ga, ilmselt oli keegi tema tyve lume all paljaks n2rinud.  Aga kohas, kus ma teadsin olevat kopsurohu "David Ward", t6usis hoopis tundmatu siilikybar...
Noored pirnipuud yllatavad sellega, et kasvatavad imekiirelt imepikki v6rseid. Sai teisi sygisel rammutatud ka.
Rabarber tundus manduvat, taimed justkui j2id paar viimast aastat j2rjest v2iksemaks. Oksahake, puulehed ja s6nnik, paistab, lahendasid selle mure 2ra.
Oli miski salvei, mille kohta sygisel kahtlust v2ljendasin. Sai talveks samuti peot2ie puulehti kuklasse - ja nyyd on ilus p66sas olemas.
Kollasekirju liivatee (potitaim Maximast) - unustasin teise sygisel kiviktaimlasse ja kui ta mulle meenus, oli maa juba kylmunud. Sama temaga - veidi leheprahti katteks ja hiljem hunnik lund, kuigi meeleolu lootusetu. Talvekatte alt tuli v2lja igihaljana k2ituv p66sas, kylm kevad teda ei h2irinud, ja uued kasvud on juba v2ga ilusad erkkollase-tumerohelisekirjud.
Roosipeenraga on segadus. Mul ei pysi sortide nimed meeles, aga p66sa kuju ja 6ite j2rgi saab hakata 2ra arvama ja mingid m2rkmed teha. Roose on mul n2rused umbes 25 sorti ja liiki, aga kokku on k6iksugu taimi ikka sadu ja sadu ja ma h2benen neile etikette kylge panna - iluaiale ei tule need kasuks, aga kollektsioonaiaks nimetada mu aeda veel ei saa...
Olen loll ja laisk. Suure osa p2evast tuigerdan kuidagi autopiloodil, mehaaniliselt k2tte6pitud t8id ukerdades. Mul k2ib pidevalt pea ringi, vahepeal valutab sealt, kuhu p2tid jalaga tagusid. Ma ei suuda keskenduda, lyhim2lus tuleb ette ulatuslikke auke ja argumenteerimisv6ime on kuskile kadunud. See t2hendab, et ma ei suuda systemaatiliselt tegutseda, ettev6tmisi planeerida, korraldada ja t2ide viia ning lisaks v6imalikule leivateenimisele on sitas seisus ka mu igap2evaelu. Ma ei tea, kuidas see igap2evaelu peaks normaalselt v2lja n2gema, aga on 2hmane tunne, et vaat niimoodi kyll mitte.
Kui m6ni korralik inimene leiab, et milleks sinu olukorras inimesele aed, parem lase endale puue m22rata v6i koli korterisse/ela hullumajas, siis tegelemine pere, taimede ja majaga sunnib mind m6tteid koondama, tegema keskendumisharjutusi ja teatud asju ka suhteliselt 6igeks ajaks l6petama. Seda k6ike saab nimetada t88teraapiaks ja rehabilitatsiooniks ning riik ei pea oma tegemataj2tmiste juures ennast syydlasena tundma - saate ju ise hakkama, mis teile veel vaja on. Ja mina ei pea k2ima asutustes uste taga kerjamas ja selle juurde kuulama abikaasa pidevat kriitikat, et tema t88aeg jookseb jne, kuna seljakiiksu ning pideva peap88rituse p2rast vajan ma kodust v2ljas isiklikku abistajat. Autorooli istusin viimati talvel millalgi ja seisund on praegu nii zen, et ei tunne puudust ka uuesti s6itma hakata.
Ilusat suve meile ja palju toredaid t88tunde, et me saaksime endid v6imalikult kaua tervetena tunda!

Seemikud ja metsikud

Kui ma vahepeal pesu, rokakoka, p6rutatud kindrali, sydamlik-6petliku Emade Ema, aednik-kaevuri, ehitaja-koristaja, h2davabatahtliku ja tunnustamata ning tasustamata kriminaalhooldaja-abipolitseinikuameti ja riigiasutuste kriitiku kirjude ametite k6rvalt hetke vaba aega saan, kasvatan seemnetest perspektiivikaid taimi. Perspektiivikas ei ole muidugi see, mis l2heb puuviljanduses sordikatsesse ja hiljem hakkab rahha sisse tooma, vaid see, mis kasvab ilusasti suureks ja kannab lehti, 6isi ning liigiomaseid kribalaid, mille s88davus ei ole just oluline.
Meie aias kasvab 2 pirnipuud, yks on veel enam-v2hem midagi kandnud, aga teine on seenetanud ja viljad alati kirsisuuruseks mumifitseerunud ning l2binisti haiget puud ei ole suutnud avitada ykski looduslik taimekaitsevahend. Huvitav, et see puu selline kiiksuga on, samas, kui teine tema k6rval ikka uhkesti kanda suudab, nii et. Ka l2inud sygisel kraapisin kokku selle tervema, m22ramatult vana pirnipuu 6ige kehvakesed, kivirakku t2is ja kiirelt riknevad tikutoosisuurused viljad ja asetasin nad mullaks saama, samas kui teise seenekirsikesed l2ksid l6kkesse. Eelmisel n2dalal aga avastasin, et need komposteerit pirnid on uut elu alustanud - k6duhunniku serval kasvab kymneid seemikuid. Ilusad v2rvilised, l2ikivad taimekesed, terve pirnilasteaed.
T6sist juttu kah - tegu on no ytleme 50-60-aastase seemikpirnipuuga, millel on pystine v6ra, vintske tervis ja kiire kasv. Ma m6tlen, et reaalne on sellist kultuuri kasvatada tislerit88 jaoks sobiva pirnipuidu saamiseks, aga samah2sti saab neid kasutada pookealusena n8 korralike sortide jaoks, v6i ehk hoopis kollektsioneerida kui yht talusordi seemikut. Aga ilmselt mitte levitada kui autentset metspirnipuud, kuna sel on ikkagi sordiaretuse j2lgi kandvad viljad - teatud suurus ja magusus. Inimesed on soovinud oma aeda saada seda p2ris metsviljapuud, kuid minu kui tulevase suure eksoodikasvataja 2ri aluseks ei saa olla juhuslike krantsidega turu solkimine, vaid liikide ja sortide korralik tundmine ja kasutamine.
Metspirni- ja 6unapuudega on meil segased lood, sest mahaj2etud talukohtades kasvavad ja sealt juhuslikult metsa j6udnud yksikud viljapuud ei ole enamuses sugugi botaanilised metsviljapuud, kuna on suuremate ja mingil m22ral maitsvate viljadega, milles m6ni asjatundja v6ib ehk isegi mingi vana sordi tunnuseid leida. Seega on sellistel puudel ainult haljastuslik v22rtus v6i, nagu eelpool m2rgit, pookealuse-otstarve.
Aga seda v22rispuidu-kasvanduse m6tet olen soojendanud aastaid, kuid siiani pole sellises koguses seemikuid suutnud kasvatada - liig 6hukese mullakorra all on putukad idud 2ra 6ginud, nagu on juhtunud ka mitmete muude puude seemnetega. Eks ma siis nyyd tean, kuidas toimetada. Ikkagi ise6pitud hindamatu kogemus ja omapekstud vitsad on need k6ige 6igemad.