suured numbrid

Paar päeva tagasi tõime jälle mõnedkymned puukesed. Seekord lisax hekipuudele-põõsastele ka 4 noort õunapuud (suve- & sygisesordid, no ei suuda ma viljapuudele vastu panna!) ning mõned eredamad & exootilisemad pysililled, mida ma suvel täishinnaga osta ei raatsinud.
Selle aasta september on olnud vrdl varasemate aastatega enneolematult labidatöine. Mu tagasihoidlik arvestus annab augusti-septembri istutuste summax kokku pealt 250 taxoni, enamus neist puittaimed põhjakaare hekis, pluss paarkymmend pysikut & mõned peenemad ilupuud-põõsad ka.
Eelmises postituses kirjeldasin oma haljastamise põhimõtteid & kasutatavaid liike, aga ka iluaiandus on mulle väga armas. Kuna pitsiliste puude-põõsaste & lilledega saan ma tegelda alles II järjekorras, siis on mu iluaianduse-osa olnud kyllaltki tagasihoidlik & säästu. Aga see peab olema botaaniline & põnev. Muidugi on mu aias vanad sordid pojenge, floxe, tulinelke & sireleid-enelaid, aga 21. sajand pakub aednikule (selle aasta ostud & paljundused siis, eelmiste aastate nimekiri on pikem, aga tarbehaljastusekesxem)):
Hambuline kobarpea, Desdemona & Midnight Lady.
Metsviinapuu Starshower (njummmiii!).
Viielehine eluväät (roniv zhenshenn:D).
Sibulalised: paarkymmend marmormustrilist tulpi tytre soovi järgi, pyvilill (milline aroom mugulal!), kitsalehine rohtlaliilia, veel veidi nartsisse & kymneid krookusi-kirgaslilli suurema pakiga, paarkymmend liiliat, aasia hybriid & trompet (see on täpsemalt oma paljundus).
Aediirised, mida andsid sõbranna & ema, 2 tundmatut sorti.
Aedmonardad, salveid & mitmed muud huulõielised pysikutest maitse- & ravinõgesed.
Siilikybarad, igat värvi & vormi. Karikakralisi.
Hiina siidipööris (pagan, ei mäleta saxakeelset sordinime).
Luga Spiralis, seemikud tuttava aiast.
Kõrreline:) vist tarn Frosty Curls, seemikud tuttava aiast.
Päevaliiliad Golden Price, Zamsis, tundmatu pruunikas topeltõieline & veel mõned.
Floxid Omega, Natascha, Creme de la Menthe, nõeljas (jälle).
Pojengid Bowl of Beauty & Kansas.
Puispojeng oli ka, aga tema juured osutusid äramädandatutex, feeeeeeiiil! Vali ka, kust ostad! Toalillede myyjalt, loll!
Mägisibulaid & kukeharju paarkymmend sorti & liiki, neid madalaid, mõeldes abikaasa ehitatud aia/mängumajakese katuse haljastamisele.
Must leeder, Pulverulenta & Black Lace.
Puishortensia & aedhortensia, yx neist oli Annabelle, teine Phantom. Andke andex, aga hortensiaid pole mul varem olnud ning mälu on veel lyhike.
Vilmorini pihlakas (peenemad lehed, roosad marjad).
Kukerpuu liigid & sordid: harilik, Ottawa, thunbergi (Rose Glow & 1 Gold-nimeline), Atropurpurea´d. Kukerpuud on ilusad, neid ostsin hekkidesse & soolotaimex kokku mingi 20.
Paju Hakuro Nishiki.
Äädikapuu Dissectum.
Võnk-pärgenelas Crispa.
Põõsasmaranaid paar tk, sh Pink Queen.
Hõlmikpuu.
2 pyramiidtamme.
Harilik kuusk Cranstoni.
Elupuud, Brabanti u 10 tk ja sammasvorm, vist Columna.
Viirpuid - tömbilehine, Rubra Plena; karvane u 12; harilik u 10 tk.
Ungari sirel u 4 tk.
Veigelad, kaunid: Variegata, Atropurpurea Nana & tundmatu roosa.
Davidi budleiad Black Knight & White Profusion pluss 1 kollaseõieline ilmselt kylmaõrn liik, mis tuleb tuppa.
Vesiroosid Rene Gerard & Sulphurea. (1 tundmatu roosa-valge oli varem)
Mitu roosi: Bella Renaissance, Tibiroos, Rhapsody in Blue, White Meidiland, Tom Tom & veel mõned, osad neist ilma etiketita & allahinnatuna, kuid täiesti terved & ilusate oxtega. Kurb & kahju, et meie talvedega on mul neid yle 10 ka välja surnud, praegu on kokku u 30 roosi liiki & sorti.
Pluss metsast toodud pähkli- & sarapuud, pihlakad, tammed, haavad, vahtrad, lodjapuud, paar kuuske-kaske ka, kokku u 60 tk (vbl rohkem, mitu istutust on kokku arvamata) ning omapaljundatud harilik sirel, kibuvitsad, enelad.
Viljapuid mainisin posti alguses, marjapõõsastest jagan sel aastal punast suurt tikrit ning punast väikest, mis pärit mu ema (I EW pärinevas) aiast. Varasematest aastatest on mul lugematu arv isepaljunenud musta sõstart ning 14-16 põõsast punase sõstra & tikri sorte. Pluss must aroonia Viking & veel 1 soome sort, kokku u 10 põõsast. Viljapuid-marjapõõsaid istutasin varasematel aastatel suuremal hulgal, praegu hangin-paljundan ainult uusi põnevaid sorte.
Vaja on veel keskmisi põõsaid hekkidele u sadakond.
& naabrite poolt äraprygitatud ning rõvedalt reostatud tiigi piiramisele ei saa enne asuda, kui poisid on aidanud pajuvõsa maha võtta ning kuidagi on välja kyhveldatud ysna mitu kantmeetrit aiaprahti, olmeprygi, sajad salaviinapudelid ning lihtsalt õline pori. Sinna läheb samuti u 80-100 puud-põõsast, mida ma peaxin hankima-paljundama juba praegu, sest sinna istutatav peab olema silmaga nähtav väh inimesekõrgune elavtarataim.
..........................................
Ma ei kirjelda praegu talvex tuppa toodavaid troopikataimi nagu kallad, kannad, alokaasiad, gladioolid & suured rohttaimed-liaanid. Neile pyhendan eraldi posti, sest ka neid on, ytleme et mitu.
Ohhohhoo.
Ei olnud yldse odav rõõm. Mõne puu & põõsa tulekut ootasin aastaid, sest alati oli muud & palju vajalikumat nimekirjas eespool või oli liiga haruldane & kallis. Aga nyyd on nad siin!
Hinnatundlik aednik (Aednik pole kunagi vaene!) ootab, kuni aiakaupmeestel algavad sygisesed allahindlused & metsast saab aitähhi eest kaeverdada puhkele sättinud noori taimi.
Kuidagi on nii kujunenud, et aasta lõikes on selline korraldus kõige mõistlikum.
Kevad & suvi on täis paaaaljusid muid tegemisi & kulutusi. Eriti mitme lapse & arenemisjärgus majapidamisega seotud kulutusi. Septembrix aga on mõistlik perenaine suutnud lapsed koolix-aiax vajalikuga varustada, täita puukuurid ning jäänud on viimased talvevarumised aia, autopargi & juurikakeldri osas. Minul kui paadunud boheemlasel tuleb veel võidelda poolelioleva magamistoa (katsu sa koos kõikenäppiva pooleteiseaastase tegelasega jännata seinte-põrandate puhastamise & proteesimise jm-ga) ning lekkiva veetorustiku tõttu ylesvõet koridoripõrandaga. (See viimane oli algusest peale kyllaltki hull, lihtsalt varem ei olnud aega ega võimalust sellega tegelda). Peab ytlema, et neid asju teen ma ise, sest abikaasal ei ole aega ega jaxu, ilmselt ka tahtmist. Muidugi mulle meeldib oma kätega asju teha, aga väga palju kallist ehitamise & haljastamise aega läheb raisku pereliikmete tagant koristamisele, pesu ning toidu peale. Lapsed on ju veel väikesed ega jõua-oska paljut, mille järele rajatav tsivilisatsioon lausa karjub. Aega, aega andke mulle!
....................................................
Tuleb õpetada vanemad lapsed korralikult putru keetma & lihaga toite (supid, hautised jms) valmistama. Kokkamine raiskab uskumatult palju aega, samas on see kerge töö, mis sobib ka koolilapsele. Me oleme sunnitud rakendama iidset & väga mõistlikku tööjaotust, kus tubaseid töid teeb see, kelle käsi labidat ei liiguta ning vikatit ei keeruta, uuemal ajal siis rooli ei keera. (Mul on imelik vaadata uuema aja inimesi, kes istuvad korteris, vahivad niisama, käed rypes, & kaebavad nälga ning kylma. Linnas, kus kõik on käe-jala juures ning soe, vesi & toit tulevad toru kaudu tuppa, riided vedelevad igalpool peaaegu tasuta lademes ning juhutöid on alati võtta!)
Jutt läx metsa, aga selline ma olen. Mees metsast, naine haavikust, kirves õlal, öökull põues.

Asuniku töö, puud & maad

Jälle pean alustama virinaga, et ymberringi on kõigil suured puud, majad & aiad, mida aga väga sageli hinnata, korrastada ega vääristada ei osata v suudeta. Teatavasti on eestlane oma maal peremees olnud väga lyhikest aega, toidutootmise moderniseerimise & puhaste toapõrandateni on kyll jõutud, kuid mitmekesise & mikrokliimat loova haljastuse kui kultuuri osa loomise oskus on meie maal nõrgem kui nõrk. Et kodu lõpeb välisuxe taga jne.
Ka meie, Võsivere vana kylakoolikoha e tänase Kooli talu kunagised elanikud pole kas hõivatuse v rumaluse pärast majapidamise elavtarastamisega tegelnud. Teatavasti on eramajal hoov, mida ymbritseb kõrgem piire. Mida meil pole. Ning valitsevate tuulte v lageda poolt peab krundi piiril olema tuulekaitseistandus. Mida meil pole. Juhul, kui krundil soovitakse kasvatada enamat kui mitmeaastased kõrrelised. Mida ma otse loomulikult soovin.
Meie 2004. a. alustatud istutusi e väga noort haljastust ei saa veel niipea kõrg-nimega nimetada. Samuti pole ma pere & muude tegemiste kõrvalt kahjux jõudnud alumise aia põhjakyljeni, kuhu viljapuude kaitsex peab tulema kõrge, tihe & mitmerindeline vabakujuline hekk, mis asukohta arvestades on ainus sobiv variant. Nii et sel sygisel on jälle päevakorras senise 8 hooaja istutuste täiendamine. Praegu, kuni maa veel labidat & aednikku kannab, tegelen meile erastamise ajal suuremast põllumassiivist jäänud armetu aiamaalapikese, meie tulevase puuvilja- & kollektsiooniluaia põhjapiirile sellesama mitmerindelise istutuse rajamisega. Kuna vaja on ruttu-ruttu, samas peax piire olema ilus ning väikestele lindudele & kasulikele putukatele meelepärane, otsustasin kasutada kiirekasvulisi soovitavalt kohalikke marja- & pähklipuid ning nende alla muidu ilusaid põõsaid. Nii et tekib poollooduslik põõsariba, mis aastaringi olex meeldiv & kasulik nii meile kui ka meie vähematele vendadele.
Olen paaril õhtul käinud ymbritsevates metsades noori puid õngitsemas. Teeservades & lankidel kasvab kylluslikult noori pihlakaid, toomingalisi (nb! päris toomingas on kahjurimagnet!), sarapuid & muid põõsaid, mis väga kõrgex ei kasva ning seetõttu sobivad ka asulates kasvatada. Kahjux on meie metsad, vähemalt linnade läheduses, yle majandatud & äärmiselt liigivaesed ning ma ei leia lodjapuid & leedreid ning nende järele siirdun ma Võrumaa tyhjaxraiutud & mahajäetud liigniisketesse metsadesse. Enela liigid & hybriidid, sõstrad & kibuvitsad paljundan ise, kuna tegu on aianduslike tulnukkultuuridega. Kindlasti ostan juurde viirpuu liike. Ning sekka pistan ka paar jalakat, tamme, vahtrat, sirelit & jasmiini, nagu nõuab komme:)
..................................................

Tänase posti erikylaline on aga mandzhuuria pähklipuu. Tegu on kiire- & suurekasvulise ilusa, kuid hõreda puuga, mille invasiivsus ilmselt veel teada pole. Puu kannab kahtlase viljaliha sees kasvavaid kreeka pähkli sarnaseid & suurusi vilju, kuid mind huvitab viljadest enam puu ise, tema väljanägemine ning sobivus teiste taimede & elukatega. Minu abikaasa, kes mulle seda puud tutvustas, lapsepõlveradadel Vorbuse mõisapargis Tartu kylje all kasvab mitu muljetavaldavat vana exemplari ning pargi läheduses on nimetet pähklipuul ka tublilt järelkasvu. Aga mulle on aastate jooxul silma jäänud metsaserv Tallinna maantee ääres Vorbuse teeotsas, kus tohutute liitlehtedega uhkeldavad noored pähklipuud moodustavad lausa padriku. Arvan, et nimetet padrik ega selle tundmatu omanik ei kaotanud midagi, kui ma mõned meetrised pähklapuud sealt oma koju tõin, julmast toidukonkurentsist & kahjurite ning rohu/puuladvasööjate meelevallast armastava aedniku hoole alla. Kuna metsas oli näha, kuidas mandzhuuria pähklipuu kasvab sõbralikult koos pihlapuude, sarapuude, kuuskede-kaskede, pajude &t-ga, samas rohurindes kasvavad neutraalse mulla taimed, samuti pole puudel toitainepuudusele v teatud ainete liiale vihjavaid suuri putukkahjustusi, siis leian, et see kooslus sobib hästi puuviljaaia põhjapiirile.
Nii et enne lume tulekut saab yx labida-samurai tublilt vehkida. Aga aastakymned tänavad meid selle eest.

Nõia aed

Saage tuttavax - purpur-siilikybar "Razzmatazz" TY Botaanikaaias, imeline meetrikõrgune bukett. Seda põõsakest olen mitu korda imetlemas käinud, nyyd ostsin sellise taime oma aeda ka. TYBot. aia tähtsus taimede tutvustamises & aianduse populariseerimises:) on vähemalt minu puhul kyll märkimisväärne. Roosa iludus pole sugugi ainus, millega ma just bot. aias tuttavax sain.
Ma olen yles kasvanud maal, kus aasta ringi ymbritsesid inimesi elusad, kasvavad v kuivatatud-keldristatud taimed. Oli väga kasulik teada, mis su kodu ymber kasvab. Kuna 90-te naturaalmajanduse tingimustes pidi igamees ennast muuhulgas ka ise ravima, siis olin teismelisena muuhulgas ka usin yrtidekoguja. Noh, kummel-naistepuna-ristik-saialill-pärnaõied, ei midagi põnevat.
Maailm on täna palju avaram. Olen õppinud rõõmu tundma mitte ainult värvilisest õiest, vaid ka taime ylejäänud omadustest - põnevad lehed, tugev lõhn, karvasus v ogalisus, värv, vorm & textuur, elujõud & kasvukiirus, sordi erinevus põhiliigist, alles siis kaubanduslik välimus & puhvis õied. Ning muidugi teisesed omadused, nagu sobivus toidux v ajalugu arstikunstis. Minu kallid uued sõbrad nagu siilikybarad & monardad aga ongi teisel pool maakera tuntud kui põlisrahvaste ravimtaimed.
Kui hästi järele mõelda, siis nii ongi - mis pole just surmavalt myrgine, on muidu kasulik v lausa söödav. Mulle meeldib, kui taimel on lisax ilule põnev karakter & hea lugu. See lisab aiandusele veel 1 mõõtme - sa ei tunne rõõmu mitte ainult õite- & haljasmassist, vaid tead ka asjade sygavamat sisu. Näed nähtuste taha, elad mitut elu korraga.