Toreda pererahva ja kauni ning sisuka aia juures kulus mõni aeg, enne kui sai Aidi juurde edasi astutud. Koht, kus on koos suur hulk aiahulle, on erilise auraga. Kõik kohalviibijad on väga õnnelikud ja helges meeleolus; kohatakse kaugeid häid sõpru ja tuttavaid, kellega jagatakse hobi ja fanatismi; omanikku vahetab nii mõnigi kaua soovitud ja taga otsitud taim. Ja mitte millegagi ei koonerdata, ei taimede, ei heade sõnadega. Maailma veidrused ja kurjad plaanid jäävad penikoormate taha. Ja loomulikult väga, väga pikk pidulaud. Selle peo perenaine pakkus omalt poolt isekeedetud kondilihaleemega kapsasuppi, mis on tänapäeva eluviiside ja valikute juures põnev ja haruldane vanakooli roog. Lauake oli end katnud kylluslikult ja värvikalt.
Õhtu edenedes käisid sportlikumad meist saunas, kevadel suure töö tulemusena tasaseks saanud lõkkeplatsi muru osutus täiesti õnnestunuks, ja mitte yks sääsk ei sundinud auto pagasnikust villast kampsi otsima - neid lihtsalt polnud.
Ajaa, kitarrid. Kui sul on lapsed, maamajapidamine, ilu- ja tuluaed, vahel ka palgatöö jne, siis hõbedane hääleke vaikib ning labidavarrest tuimaks muutunud käsi mängib yksnes mõnusa astumisega rahvalaule, nt bluusrokki, punki ja folki. Hea Lillekasvataja laste rõõmuks tegime kynka peal tare omavast taadist täiendet ja parandet laulu, parandasime ja täiendasime mõnda rahvalaulu ka ja äkki tuligi öö.
Märkima peab ka Aidi abikaasa Otti, kes lisaks igasugu asjapärast jooksmistele õhtul mõne korra ka oma trummikomplekti taha istus. Ta on kaua pilli mänginud osav ja loominguline trummar ja valdab oma komplekte väga hästi. Elus muusika on parim.
Aitäh, head inimesed, olemas olemast. Aiaplogijate kokkutulek on minu jaoks parem kui jaanipäev. 😁
P.s. Sebimise tõttu ei suutnud ma yldse pildistada, aga hyva Taga talu Rahmeldaja tegi kyll pilti, ma tean. Hyva lugeja võib sealt lillepilti vaadata, sest Aidi noorepoolne arenev aed muutub järjest põnevamaks.
