juba pohlad pihlapuus...

Minu nõgeste, tigude, tihaste, konnade & kassidega asustet aias on ka mõned kypse suveaja õistaimed. Need on lilled, mis vihjavad minu igavese tudengi sydamele, et kohe, kohe algab kool! Qigi mind tõenäoliselt ei lasta enam yhegi kooli uxest sisse... aga tunne jääb.
Lõhislehine pä..., noh, talujorjen kiigutab paduvihmas kooldunud kaeltel qldseid päid. Selle põõsa kõrval on veelgi ameeriklasi - punane siilikybar, paar hiljaidanenud mahorkatubakataime, jorjenid, potitomat-bonsai (noh, teod on kõik lehed ära söönud) ning muud metsiqd yksteise sisse kasvanud hullud kylvid - tõrvikliiliad, päevaliiliate seemiqd, erinevad sibulalised, kassinaeri visad võsud.
Lapsed saan selle õppeaasta algul kooli-lasteaeda saata uhke heleroosa gladiooliõiega. - Peen õilmitseja, mida ma omaenda koolilapsepõlves mahajäetud koera kurbusega imetlesin, sest teistel oli ja minul ei olnud. Enamasti kulgesid kooliõed kylateid mööda koolimaja poole punaste, harvemini ka roosade kuremõõgaõitega... ning minul oli väike kimp astreid, mida vahest kevadel linnast toodud taimedest suure tylinaga, et segab lehmapidamist, kooli alguseks kasvatati... või naabrite juurest mõned õied toodi, et poleks jama nendega... OK, OK. Tagasi olevikq. Täna on minu peenardel valge-roosakirju ning ylitume lilla gladioolisort. Imeilusad, uhked. Kahju ainult, et see ime ei lõhna - minu silmis on lõhna puudumine miinuspunkt lillele... Gladiooli imelised õiemõõgad on sygise kauneim osa. Eriti lahedad on gladioolid aedmaasikate ning murulaugu kõrval, need lihtsad, madalad, söödavad taimed lausa tõstavad lopsakalt õitseva taime ilu troonile enda kohal!
Meil on pirniuputus. Ei, noored puud Miku & Pepi veel ei kanna nii tublisti. Tegu on pisikeste, suuresti kivirakku täis roheliste mummudega iidvanade puude ocast, millest ainult väike osa syya kõlbab. Ehk õnnestub mõnigi purk kompotti teha, loomulikult koos arooniaga, et olex ilusam!

bensoe või benjamin?

Armastan viigilisi - ilus kuju, meeldiv materjal, aga.
Mul pole viigipuudega trehvanud - kyll on lapsed ja kassid pisikese bensoe-viigipuu kummuli keeranud, kyll on kirju kummipuuke katki lõigutud ning surnud... havisaba "Laurentii" oli selles suhtes teisest puust, tõeline ellujääja... aga praegu elab pisikene roheline b-viigipuu aknalaual soojalembeste orhideevarte kaitsvas varjus, aga veidi suurem valge-roheliste ebakorrapäraste lehtedega b-viigipuu, samuti teiste õue mitte soovivate toataimede põõsasse peidetuna vajab ylekontrollimist, ega kassid jälle just SEDA taime kummuli pole pööranud... pr Lillekasvataja on kirjutanud kasside laastavast mõjust siseaiandusele ning tema uurimused vastavad tõele täielikult ning ammendavalt.
Aga siiski - misasi on bensoe? Või kas bensoe-vaik ning piibli-Benjamin on omavahel seotud? Millega on b-viigipuu selle nime ära teeninud?

roosa pilveke

Seletamatu tõmme sunnib mind aeg-ajalt vastu võtma imelikke ocuseid & ostma dermatiinist jalanõude ning kanakondimassist vorsti asemel kummalist lõunamaist mittesöödavat haljasmassi. Praegu, kui paar nädalat on veel julgesti võimalik oma rändtaimede parve õues pidada, on kõik OK. Mitte miski pole taimele sama hea kui värske vihmavesi ning tõeline taevavalgus natukese päikesega!

On ka mõned friigid, mis tahavad sooja tuba, lauspäikest (kõrbekaktused) ning ohtrat akvaariumivett, nt purpur-setkreaasea, see on juudihabeme priske sugulane, ning ka juudihabemed ise, mis kyll nii päikeselembesed pole... ka viirpelargooniumide kirju kamp ei taha märga põhjala suve - õied hakkavad mädanema, teod ryndavad. See-eest fuxia naudib õuesuve väga! Muide, osad orhideed - onciidiumid, kambriad, väärisdendroobiumid, askocendad, epidendrumid ja cymbiidiumid kasvavad õues maja kirdekyljel päris mõnuga (meie maja on NS-telje suhtes mingi 45-se nurga all, kirde-edela teljega, st maja lõunakylg on tegelikult edelakylg). Muidugi, sage lausvihm ja sipelgad tulex eemal hoida... enne taimede tuppakolimist saab veel entomoloogiat näha!

Erinevalt Ascocendade vikerkaarest, mis oli internetist pyytud (vabandan, et viisin käpasõbrad nonde hinnaliste kalliskividega exiteele kui ise oman ainult 2 sinist), olen hetkel 2 oncidium-hybriidi õnnelik omanik, roosaim neist pildil (onc. Sherry Lady) ning teine muidu "tavaline kollane". Ehkki roosad õied on tänasex juba maha pudisenud, rõõmustab mind taimede lopsakas kasv & elujõud. Tuleval aastal jälle!