Rohi või elu

Modellinaeratusega kastanioksal on kalender sealmaal, kus osade puude pungad alles kleepuvad puhkemiseootuses, teised aga juba oma lõhnavad lehvikud laiali seadnud. Ja aednike põrgu madalamates sfäärides on tõsine põrgu lahti läinud.
Seda, et naadi juurikaid on kevadeti alati maa sees palju rohkem, kui pealsete järgi võiks arvata. Ja kui lehekesi on palju, siis juuri on lausa paksult, loogiline.
Ja kohas, kus peenrad läksid viisakalt talveunne, on paksult vesiheinaseemikuid. Ja teelehe omi, murukõrrelised muidugi, linnurohu idukesed ja päris palju muud ka.
Ja kõigist väikestest nõgesetutikestest on saanud koledad kõrvetajataimekimbud.
Majaesised laopeenrad on nyyd rohitud, yks pärislaopeenar tuleb tyhjaks teha ja asuda alumise juurde, kus viisakaks kõrvitsapeenraks vormistamist ootavad saepuru ja tammelehed. Lahkumine v mitte, aga kevadised mullatööd tuleb teha iga ilma, perekonnaseisu ja riigikorraga.
Täna valutavad mu kirjanikulihased korralikult. St need, mida inimene vajab kykitamiseks, istumiseks ja kummardamiseks. Aga lihasvalu vastu aitab mõõdukas trenn värskes õhus ja parimate lemmikspordivahenditega, seda teab teeneline elusportlane hästi.

Päike

...paistab läbi musta udu.
Olen natuke haige ja pereliikmete terviseprobleemide tekitatud hädad on mulle natuke nagu koti pähe tõmmanud.
Aga ilmad on ilusad, paljud asjad on selgemad, ja õues mängimine on alati tujutõstev.
Eile õhtul jõudsin sõidust kl 1 öösel koju ja jäin autos magama. Ärkasin jubeda kaelavalu peale. Täna on lihtsalt väga vastik olla, aga kell 2 päeval võib haige inimene veel lamaskleda.
Sel aastal on mul kõvasti fuksiabeebisid, enamuse olen kyll ise oma taimedest teinud.
Ja seda, et meie maja pidevas tuuletõmbuses on paljusid orhideesid kasvatada peaaegu võimatu. Vandad kuivavad liiga ruttu ära ja neid saab ainult vaasis vm kinnises kohas hoida. Aga nende kirjud rohelised juures on nii toredad, et ma siiski jätkan. Kuukingadele, kes tegelikult on VÄGA vastupidavad, ei meeldi siin ka. Ja isegi ontsiidiumid ja tsymbiidiumid suudavad põdema hakata, sest on ainult paar kohta, kus pidev teatud laadi tuuletõmbus neile kurja ei tee.


Peente kylvidega juhtus see asi, et lapsed näppisid karpi, kus oli kylvatud 3 kultuuri, tulemuseks on läbisegi idanevad seemned. Tootsi tubakas :)

Avalik ruum

Mul oli täna asja Tartu Psyhhiaatriakliinikusse, kus on juba pikka aega vastupandamatu fuajee.
Ja parem 5 pilti kui 17263 sõna, siin nad on.

Transitimehe meelelahutised e muusikateraapia

Et likvideerida hunnikud, leida väärikatele, aga siinmajas yle jäänud materjalidele uus ja hea kodu, olen maha kõrvetanud nii mõnedki head kilomeetrid. Selle tulemusena on hoovi tekkinud mitu tonni vaba ruumi, mis lubab krundi korrastamise ideele juba lootusrikkama pilguga vaadata.
Selle kõige vahepeal tegin vahepeal ka yhe tugeva bändiproovi.
Oleme ausad, tegu on raskete oludega võitlevate inimeste muusikateraapiaga. Muusika ja selle tegemine on vägev ravum. Meil ei ole yhtegi konkreetset lugu, sest bändiproov on sisuliselt pillide kolistamine õppimise eesmärgil. Ja õpilased, eriti trummisõbrad, on eriti fanaatilised.
Nädala eest tuli tegelda sõprade sorteerimisega, nimelt hakkasid bändiruumi imbuma vargakommetega joodikud. Tegin mootorsae näo pähe ja lohistasin värava taha yhe eriti visa päti, teistele on alati piisanud paarist kõvast sõnast. Teatud seltskond on kolhoosikorraga harjunud, aga tänapäeval, khm, kes maksab, selle omad on pillid.
Viimane mänguraviannus toimus perekondlikus koosseisus ja näha-kuulda sai mõningast oskuste silmnähtavat arenemist. Ehitaja, lukksepp v maakas peab käte liikumashoidmiseks rohkem vaeva nägema kui tubase eluviisiga Muusik, aga see on seda väärt. Ma yritasin enne öelda, et me jõudsime teatud koosmängimise tasemeni, mis lubab juba lugusid tegema hakata, siiani on olnud lihtsalt teiste mängijatega arvestamise harjutused, mis keskpäraselt v vähemusikaalsetele inimestele raskevõitu on.
Maru hea ajuravi, sest ansamblimäng hõivab kogu su mõttemaailma ja keha. Aju hakkab teistmoodi tööle, mõttemustrid lõpetavad enda taastootmise, tekivad värsked tunded ja mõtted, millest nii mõnegagi on võimalik edasi töötada. Pärast bändiproovi on kohe palju parem olla.
Muidugi, kui just mängimise asemel jooma ei satu. Aga korraliku mängu ajal pole sul aega ega huvitav purjus olla ja lämiseda.
Mõnele meie seast oluline mõttekoht.
Teeme seda veel.

Fuksiate tegemine

Ma olen väiksest peale fuksiaid armastanud. Teisi taimi ka, aga fuksiatest on saanud salapärane armastatu.
Sest mu vanaemal oli yks punane lihtõieline fuksia. Kui umbes 6-ne olin, jäi vanaema voodihaigeks ja mitmed taimed surid ära. Siis tuli pikk periood, kus ma kyll ema kaktusi ja viirpelargoone, kyll raamatukogutädi sõnajalgu fännasin, rippkivirikkudega mängisin, ja fuksia oli kadunud vanaema viimaste eluaastate koleduste laviini alla. Oli mu eluteel, st kohatud akendel ka teisi taimi, aga fuksiaid ei kasvatanud miskipärast keegi.
Kuni Tartusse tulin. Suur vaesus, väike palk ja ebakindlad eluasemed ei lubanud eriti taimi armastada, aga juudihabe ja tupsrohtliilia mul ikka vahepeal olid. Kui syndis mu vanim laps, siis käisin botaanikaaias jalutamas ja nii mõnigi kord astusin palmimajja sisse. Yhel päeval tabas mind õnn kohtuda oma lapsepõlvearmastuse, nimelt fuksia sordiga. Tegu oli Foxtrot -seeria lihtõielise taimega, millel punased pealmised ja lillad sisemised õielehed.
Nuiasin botaanikutelt (yks tore onu Jaan on vist siiani seal) yhe oksa ning pärast seda olen alati ennast korralikult toalillestanud, sest botaanikuonu lahke jutt ja taimede lopsakas headus tõukasid mind inimesekssaamise teel mitu pikka sammu edasi.
Fuksia on tänuväärne toataim, sest ta on paindlik elutingimuste suhtes, kevadel kiire kasvuga, ja suvest kuni oktoobripimedani väsimatu õitseja. Teda on ka mõnus paljundada, nimelt poolpuitunud oksad lähevad niiskes mullas ruttu kasvama.
Ja kui palju kauneid sorte ja liike on.
Loba korras olgu öeldud, et sel talvel kylmus mul mitu ilusat liiki ja sorti ära ka, sest mingi nädala olin haige just kylmalaine ajal ja laotuba ei viitsinud pereliikmed kytta. Oi, reo. Eks tuleb kollektsioonikest jõudumööda taastada.



Esimesel pildil on kindla juurdumise tagamiseks karbi all mõned uuemate sortide, nagu Bicentennial, Blue Angel vms, beebitaimede ylekasvanud ladvad. Teisel on ema vana puna-valge Foxtrot, paistab tõsiselt kasvuhoogu võtmas ka ilma kaaneta. Kolmandal fotol on kärbitud ladvaga sort Polar, beebitaim amplis suveks valmistumas. Ma tahtsin hyva lugejaga taimede paljundamise ja kevadise kasvu rõõmu jagada. Kas pole ilusad värvikad paljutõotavad taimetitad!

Meelas mahlavool

Silmanurgast märkab inimene asju, mida ta sirge pilguga vaadates ei näe. Praegu on kallis ja haruldane aeg looduse ärkamise alguses ja ma ei taha yhestki päevast ilma jääda. Päike on mulle ka eluvaimu sisse ajanud ja lisaks igapäevasele sõnnikuveole võtan aega, et põõsaid sõrmitseda, peenardes roomata, nina mätaste vastu panna ja suvenäljaselt imetleda verivärskeid võrseid.

Kiire on.

Ja jalakesed värisevad, sest teha tuleb nii koduseid töid kui ka, ee, valmistuda igasugu ootamatusteks.
Yhed kirjulehelised tulbid on õitsema hakanud, lumikellukesed levivad nagu laviin ja sõstarde pungad on suured nagu valimislubadused.
Lammutasin vana kiletunneli, likvideerisin suurema osa lamapuidust, ostsin tytrele viiuli. Pere automehhaanik on omadega sassis, vend sattus joomatsyklisse, pesupulber on lahja.
Teen rõõmuga ruumi järgmistele headele inimestele. Vahepeal on päris hea mõelda, et oh, seda koli mul vaja polnudki, aga sellele heale kraamile saab leida uue kodu.
Ykskõik, mis härraste maja- ja maadeomanike jahudest peade sees ka toimub, tegutseda tuleb, sest ehitusmaterjalid, inimsuhted, laste iseloomud, kõik hakkab lagunema kiirenevas tempos, kui liigutada ei viitsi.
Ma ei saa päris hästi aru, mis hr abikaasa peas toimub. Ta ei tunne yhegi majapidamises oleva objekti vastu huvi, ka minu viisakalt ja matemaatiliselt väljendatud muret laste, elamistingimuste, äralagund autode jm pärast peab ta dyskalkuuliliselt tyhjaks kiunumiseks. Seega temaga enam mistahes toimingutes ja pereasjades arvestada ei saa. Tahaks loota, et ikkagi ei ole kypsemas mingi suurem vaiba jalgade alt tõmbamise protsess, aga elu on näidanud, et usaldada ei tohi kedagi. Käisin vaatamas yhte renditalu, selle omanikud võtavad otsustamiseks aega. Kell tiksub kohutavalt kiiresti.
Ahjaa, fuksiate ja paari pelargooni beebitaimed on pottides. Reedel oli imeline mullaga mängimise päev. Ootan põnevusega, millal saab beebisid väetistega ja virtsadega õnnistama asuda ja kiireid võrseid nautima asuda.
Ja hea aeg pestud villa pleegitada, sest päike on hea loodussõbralik pleegiti sõnnikukollase villakiu jaoks.
Pätikindad on peaaegu valmis.

Paganiini kitarr ja teisi pooletoobiseid asju

Rahapuudus on hirmus asi. Tallinnas on komisjonipoes ilmselt mind ootamas ilma keelteta ja ysna alla hinnatud 8-keelne firmapill, aga mul tuli tuludeklari, sealhulgas ka kallite masinate ostmiseks mõeldud raha eest hoopis peret toita.
Käesolevaga teatan, et viskan austusväärse kodukana vagura mantli maha ja hakkan nt kirikukyla pargivahiks, orelivilepoleerijaks, šõuvõrukeseks või ykskõik kelleks, peaasi, et lõbus ja huvitav oleks. Vabatahtlik sotsiaaltöö geneetiliste sõltlaste ja mitme põlvkonna vaimsete erivajaduste... Puuetega inimeste asumis ei ole lõbus ega huvitav, kuigi riigil on see odavam kui seaduste ja tagatisega kaitstud kõrgharitud ametnike pidamine. Aga riik ei osanud seda ette arvata, et kunagine soovitavalt vaikiv ja kõiketaluv puhverelement st viisakas kodanik pättide kogukonna ja eliitkodanike vahel osutub faasinihkega artistiks ja vabadusvõitlejaks rahuajal.
Jah, ma leppisin yhe inimesega majavaatamise kokku. Jah, neid sõite on juba olnud ja tuleb veel, nii et kidraraha läheb lõpuni autopaaki.
Kannatused teevad õndsaks ja valikud teevad targaks , aga lugupeetav Schehter peab ka kannatama, kuni tema mängimiseks sobiv tuba valmis saab.
Ma olen seda tunnet tundnud, et oma laste kaudu olen igavene, ja see igavene mina peab saama parima, mis surelikul minul võtta on.
Aia hoovõtust suurde kevadesse saab lugeda õige varsti, sest välja on ilmunud mõned väga ilusad paljulubavad pungad.