sibulalised

Suvine lust & lillepidu on j6udnud niikaugele, et kes tahab ka tuleval aastal narcissi nuusutada, see peab vastavaid peenraid yle vaatama hakkama. Igasugu autoriteedid on v2lja 8elnud, et augusti teisel poolel istutet narciss j6uab ilusasti juurduda, samas j2lle tulp tahab kosuda septembri teise poole jaheduses. J2rele proovitud, kinnitan:)................................................................................................

Pildil on Ice King & hybriidpriimula eelmisel kevadel. Sel aastal oli I.K veelgi lopsakam & tytarsibulatega. Mega kaua, yle 2 n2dala olid 6ied ilusad & t6esti suured, qningliqd.

Ma olen enamuse oma narcisse-tulpe ostnud eelmise 3 suve jooxul M2rjal asuvast Jardini aiandist, qs saab 2ratarvitet ajatussibulaid osta hinnaga 1 kr/tk. Muidugi ise tuleb terved v2lja valida & kodus neid haiguste vastu t88delda, aga kokq hoitud sajad kroonid raha on seda v22rt. Aga nn. kasutet sibulad Jardinist on minu aias, yxiqte eranditega, hakanud imeilusasti 6icema, nt narcissid Tahiti, eriti v2gev Duch Master, erinevad tulbid, sh Negrita, Prinses Irene &pt on t6esti ilusad & 6ied pysivad kaua. Tegu ju l6ikelilledega:)

V6rumaalt aga t6in poeedinarcissi & kellukesi. Tuleval kevadel peaxid nad juba 6icema. Kindlasti toon veel kasutatud sibulaid, sest v2ikestel lillehuvilistel ei v6i uurimismaterjalist puudust tulla. Sel kevadel sain juba lastele taimi n2idata, nyyd peaxid nad juba istutamisest r66mu tunda oskama.

Narcissil6hna kevadesse! Selle peale m6tleme juba praegu, augusti viimastel p2evadel.

imelised lehed, maicvad varred

T2na tuli mulle m6tetesse rabarber. See taim on igas taluaias, sest on esimesena k2ttesaadavaid nn. maicvaid taimi, sellest saab teha t6esti toredaid kypsetisi & keediseid hoolimata liialt isiqp2rasest maicest. Rabarber kasvas loomuliqlt minu lapsep6lvekodus, nyyd ka praeguses kodus mitmes sordis & paljunduses. Olen kacetanud poeseemnetest kasvatada, selle experimendi osalised alles kosuvad 2. suve, olen ka V6rumaalt toonud usqmatult j2meda rabarbri juurikaid paljundusex. Qigi m6nigi inimene ytleb, et tema tahab ainult seda k6ige esimest rabarbrit, siis minu perele sobib veel augustiski v6etud vartest nt kisselli teha.


Aga on olemas veel mitmeid rabarbri liike, mis kyll ilmselt head ei maice, aga meie aedades k6rgekasvuliste ilutaimedena kasvatataxe. Mul on siinkohal silma ees tanguutia & k2mmalrabarber, m6lemad kasvavad niiskes-rammusas mullas ikka yle meetri k6rgex p66sax. Eelmisel aastal korjasin Tartu bot. aiast tanguutia rabarbri seemneid, aga putukad s6id need 2ra ilmselt. Sel aastal proovin uuesti:) mul on need seemned pyxitasqs ootamas:) Siin pildil ongi nimetet botaias kasvavad, sakiline tanguutia rabarber esiplaanil, &t taimed. Imeuhke!
PS. Mul on siiani yles pandud 5 MPix pildid, mida saab soovi korral peale kl6psates t2issuuruses vaadata, see on u A3 formaadis. Toredaid pisikesi leide!
PPS, ilmselt on t88 mind naca p6dema pannud. Pole 2 n2dalat koduaias isegi muru niitnud vms. Kyll on kahju, aga ei j6ua. Ilmselt on aeg mediciini poole p88rduda:)

august, sygise sissejuhatus

Lubatud sai, aga taimepildid tulevad siiski m6ni j2rgmine kord. Siin n2eb hoopis katusel istuvat abikaasa Marki & tema venda, kes korstnajalaehitamise tellingutel istudes 6htust 6lut v6tavad. T2na olen 88t88st & yleeilsest 8isel t88lemineql juhtunud cikliga vedelal kruusateel ylekaela-lendamisest kange & v2sinud. Seep2rast hoopis kirjeldan seda, mis meie aias toimub ilma minuta.

Hetkel tegelevad taimed talvex valmistumisega - juunis-juulis kasvanud v6rsed puituvad, viljad valmivad, et enne talve j6uax seeme mulda. Till pruunistub, ilmselt p6ua t6ttu ei tule tal (teistelgi rohttaimedel) eriti seemneid. Yleval aias on muru 3 n2dalat tagasi niidetud, aga qivas kasv seisab. Sajandivanustel pirnipuudel varisevad viljad. V2ixem puu kannab yliv2ixeid kivik6vu haigeid vilju, aga suurema viljad on v2ixusest hoolimata ysna s88davad & kompotix tehtavad. Ka 6unapuu-raugad kannavad sel aastal suht h2sti. & lillepeenardel tuleb 2ra6icenud rukkililli &t suviqid v2lja kitqma hakata. Tokkrooside, talijorjenite &t varred pygada. Kohe j6uab k2tte sygisene (muidu septembri-)istutusaeg, sest on n2ha, et taimed on toitained 2ra kogunud & palavus tykib nende elu segi l88ma - v6ib j2lle juhtuda nagu eelmisel aastal, q paljud taimed sygisel uut kasvu alustasid. Mul on tarvis ymber kolida qmaasikad, mitmed p2evakybarad-siilikybarad, tokkroosid, paar noort elul6nga. Eelmistel aastatel puhta maa puudusel suvaliselt kokq istutatud taimed on suuremax kasvanud, m6ni m2gil6ngaseemik & roosip66sas kohe p2ris myrakax, & tahavad nyyd ruumi.

Sygisex saavad suurex suvised loomapojad & lapsed l2hevad aeda-kooli. Meie lapsed igatahes on k6igist kevadistest riietest v2lja kasvanud.

& j2lle - vihma tarvis. Poolest juulist valiceb meil p6ud. Veetarbimisel on reziim 25 - k6ik kanalisacioonivesi l2heb taimedele. Muru t2iendav kylvamine samuti lykqb edasi, vihma ootama.

& k6ige yle h6ljub Issanda & Maaema hingusena pydela Ulila-Elva tee kruusatolmu hele pilv.

6htutaevas

Niimoodi n2eme loodesse loojuvat p2ikest augustis. Imelised v2rvid, mida kannavad ette eri qju & pinnalaotusega pilvekesed. Asja v22ristavad l2bipaistvad okaspuuladvad.

Yhes6naga - j2rjekordne palav, vihmata p2ev on l2bi saanud, 6ied on sulgunud. Maa asub kannatamatult kastet ootama, rohutircud saevad usinasti. Vasaqt k2tt asuv tundmatu suve6unapuu annab juba h2id suuri 6unu. Mulle tundub, et ka 6unad l6hnavad 6htul tugevamalt q p2eval:)

N2dalavahetusel piinasin veidi Abikaasat Tartu puukoolide kylastamisega. Oscin tema (puukooli asemel veedax selle aja & rahasumma toidupoe 6lleriiulis) r66mustamisex m6ned punaselehelised qkerpuud & lehise, samuti on arooniad istutamata: Qna taimede istutamisel j2lgin Q faase & Pauxonite kylvikalendrit, siis ootasin j2lle 2ra noore q, et Kaarnaparki t2iendama asuda. See t2hendab, homme. Homme ma t88le ei l2he. L2hen 6htul 11 ajal, sel n2dalal teen 4 88vahetust selle mehe eest, kes oma k2e 2ra l6hqs. Ega inimene massina vastu saa (Kivir2hk) Et, 88sel trykin autoklaase & teenin raha, p2eval tegelen kodu & aiaga. Q m6istlik:)! ainult -teooria on ilus, proovime p2riselus j2rgi.

Homme teeme taimedest ka pilti!

Toompihlakas, k2rme talutydruk

Lugupeetavad heki- & muidu puude s6brad! Toompihlakas on rammusas p2rismullas kiire kasvuga, nagu iga teinegi meie maa p6liselanik-taim. Q ta on nii paari meetri k6rgune & paari-kolme haruga, siis on tal juba kange isu 6iceda & kylvata (nagu toomingal, t.p. sugulasel). Mina t6in V6rumaalt kevadel 10kond juurev6susid, millest enamus olid v2ixed, aga need, mis olid nii meeter millegagi, alustasid kaceid 6itega. T6si kyll, hiljem nad avastasid, et noorest peast tuleb juurduda & kasvatada kehamassi, et tuleval aastal ka marjad kypsex j6uax kasvatada. Ex nad veel paar suve kosuvad, aga q ma enam yle vaatama ei kyyni, siis on 6isi-vilju oodata.
T2nud aroonia &t lad. k. nimede eest! Loomuliqlt olen nendega aiaraamatute kaudu tuttav, segaduse ainsax p6hjusex on minu hajameelsex kippuv m6istus. Et aiandusega syvenenumalt & t6husamalt tegelda, on ylimalt kasulik taimi & nende systemaatikat tunda. Imetlen aiandusrahvast, kes oskavad suvalisest aiaelaniqst pikalt 6 & p6hjaliqlt k6nelda, jutust stiilis /see siin on roosade 6itega p66sas, kevadel l2heb lehte, sygisel on peen pudi kyljes, & lehed qqvad maha/ j22b ikka ilgelt v2hex. Taime nimi teeb teid s6pradex, sealt edasi oskad talle juba paremaid elutingimusi & sobivaid kaaslasi leida.

Juhan & tema mustad mammud

T2na esitleme toompihlakat. See oli minu lapsep6lve lemmikmari, kannatamatult oodatud & alati jube2kki kypsex saanud. S6strad & tikrid olid hapud, maasikad mecas & maru v2ixed. Toompihlakas aga oli kohe 6ueservas, vanal Kaarna Leol istutatud hoovi piirama. Magusaid, mahedaid marju hyyti meil leivamarjadex, p2risnime ei teadnud keegi. Kasvas teine taevak6rgusex & ainult vana vankri pealt kyyndis marju s88ma.
Qna toompihlakas on kiire kasvuga suht k6rge p66sas, on ta hea tuulepyydjate tegemisex. Olen V6rumaalt juurev6susid toonud, et aeda mitmekesistada. Marjaqltuurina m6ttetu, sest kypsed marjad syyaxe ruttu (sulised s6brad & nende ussikestest s6brad), ka pole marjade l22ge & lahja koostise t6ttu m6tet hoidiseid teha. Kyll on toompihlakal 1 kange sugulane - aroonia. Ka ammu igacetud aiataim, nyyd siis kohal, pakqdes huvitavat m6tteainet. ---------------------------------------------

Arooniate liikidega on nii, et ladina keeles k6lab yx neist Aronia melanocarpa, aga eesti keeles tume aroonia. Juhani puukool myyb sellist p66sast hekitaimena. Olen ka m6ned ostnud, sest igasugune aroonia on tore p66sas. Aga. On veel ka must aroonia, mille lad. k. nimi mulle meelde ei tule, sellel on qltuursordid nt Viking & Karhum2ki. A. melanocarpa pole qltuuraroonia nimi kindlasti, vist:) Taimed tundusid ka l2hemal uurimisel erinevad olevat Aga ex tulevatel aastatel saab t2psemalt v6rrelda:) ...................................................................................................


Eelpool qlgenud arutluse tulemusena j6udsin j2reldusele, et tume aroonia & must aroonia on erinevad taimed. Ainult - mix nende nimed segadusttekitavalt sarnased on? Lugupeetav taimenimekomisjon on ikka p2ris lahedaid nimesid k2iq lasknud, aga m6nikord on segadust rohkem q vaja.

T2na k2isime perega poodimas, muuhulgas astusime l2bi juba mainit Juhani juurest, qs olid myygis ysna suurex kasvanud tumedad arooniad. 100 eegu eest sain 3 tk. Siis vaatasin veidi veel suvelilli & - ruttu koju oma armsa aiakese juurde, 2ra hirmsast rahateenimise asutusest, qs tehaxe taimvidinaid koledatele taimepiinajatele, kes istutavad armsa k22buskadaka v6i roosi, 6unapuukeset k6nelemata, oce kinnisvarakombainist tulnud krundi ehitusprahist koosnevasse surnud pinnasesse. Meil aga on mullast tehtud maa, t6eline & ainus aiamaterjal. Elagu p2ris muld!

prygi meie kodudes

Ma ei oska t88tavaid linke teha, aga justnimetet blogis on viide PM artiklile, milles kirjeldataxe Vesuuvi vulkaani prygi t2is vedamist. Inimesed on t2iega segased! Tekitage v2hem r2mpsu, ongi k6ik.

kaarnalill: vihmatrummid & k6duteadus

kaarnalill: vihmatrummid & k6duteadus
http://margariin.blogspot.com

murum2ngud

Jätqb muru-teemaline nutt & hala:) Selle kirje algusex on pilt k.a. m2rcist, v6etud krundi jala all n2cuvast allservast. L2hemal v6ib n2ha botaanilisi yxikasju valicevast taimkattest, millega tuleb tasase pinna nimel veel m6ni aeg v6idelda, nimelt - qnagise p6llu asukad k6rged k6rrelised. Sygavad r88pad j22vad kilemajast allpool ylej22nud krundi ulatuses, siin all on meil pool hektarit. Maja taga aga pole meie, vaid yle tee naabri suured puud. Siinkohal on just alustet hoovi tegemine eimillestki, seda kohe ka kirjeldan:)

Armas Lillekasvataja & teised halja 6ue omaniqd! T2nud kaasa tundmast! Meie aias on palju umbrohtu & pidevalt tekkivaid m2ttaid, mida auqde tasandamisex pista, v2ga m6istlik & looduslik t88v6te. Meil aga on maja ees sireliheki taga ajalooline kylavahetee, mille kolhosniqd kinni ehitasid, teease on loomuliqlt kyllaltki lohuline, selle t2itex olen, et hoovi v2hem-aukliqx teha, k2rut2ite kaupa elumaja p6randate alt savist t2itepinnast vedanud (Vundament peab olema tuulutatav, aga keegi loll on osad kambrid mulda t2is ajada lasknud). 2 suvega on murukylv uxe ees & ylal-aias juba talutava ilmega. Yle vana tee aga tuleb k8striherra majanduspool, millest edasi p6llumaa. S22l (pildi peal siis siinpool) aga on pilt palju kohutavam. Majandushoonete viimastel eluaastatel peeti neis loomi, s6ideti traktoritega &. M2rgadel aastaaegadel aga songiti traktoritega kohati poole meetri sygavused pikad & rohkearvulised r88pad. Q me kevadel hakkasime ainsat korralikq tyhja k6rvalhoonevundamenti v2lja kaevama, siis sai neid l2hemalasuvaid t2idetud ainega, mis j2i kaevamisest yle - nimelt tegu saviseintega lauda j22nustega. Qna hoone oli juba papa ajal (1973-75) lagunenud & ilmselt katuseta, siis joodiknaabrite tekitet tulekahjudest & seega kivide l6henemisest see vundament p22ses. Yhes6naga, krundi majapoolsem osa on enam-v2hem, teispool hoovi p2rast kevadist hullu t2itmist oli v6imalik kylvata m6nekymnele ruutmeetrile muru & istutada suve6unapuid & marjap66said (servax must aroonia"Karhumäki", s6strad & qltuurvaarikad edasi), aga yldpilt on nii hull, et ilma sahata tasandada ei ole m6ttekas. Nii jube, et lattniidukit tirid kraavidest yles-alla, selle oma veoj6ust ei piisa auqdes ronimisex. Endine p6llumaa kasvatab nii rammusat p6lluheina, et muruniidukid surevad sellel, nn. heinat88dex ongi lattniiduk. .....................................................................................

Vana s6branna keska-ajast aga k2is kylas & pani minugi m6nulema m6tte juures, et mitte v2ga paljude aastate p2rast on juba istutet aiaasukad juba suured, annavad vilju, marju & varju. Qna just asusin riigit88le, siis nyyd on aia rajamist v6imalik t6hustada, rahaliselt. Ehk isegi sahk tellida, et songerdatud p6llumaast teha veelgi suurem lopsakas aed ymber hoonete. M6nest sireliraugast & putukate n2ritud toomingatest mulle isikliqlt ei piisa:) Tartu puukoolid ootavad!

plaanid head

Eelmise suve juulipilt . Ronisin katusele 6htutaevast & -maad pildistama. Siin on majast p6hjakaarde j22v kaev & lamav l6ukoerake, rajamisel m2giaia 2. osa, hiljaaegu h6rendatud sirelid, mille kyljest pesun88rid varsti puuqri taha kolivad. Keldriase on veel loomuliqlt mecastatud. Peagi kylvan muru & lisan ilutaimi. Hetkel aga tossab grill, sest minu lgp abikaasa armastab praeliha. Veidi kaugemal aga paistab kylatee, mis viib Elva-Ulila maanteele, midakaudu saab Tartu-Viljandi magistraalile. Aga kerime nyyd kella aasta jao edasi.........................................................................................

T2na k2isin uuel t88kohal Elva autoklaasitehases, qs hakati minust tegema trykkimisasjapulka automaatikat juhtima (vt jutublogi /kaarnakiri/). P2ev l2bi asjatasin jala peal t88ruumis, aga nyyd hakkab v2sikas j2rele andma & m6tlemisv6ime taastuma. Qna nyyd koduste, ka aia-asjade jaox aega palju v2hemax j22b, siis nyyd tuleb tegucemist t6hustama & t8id v2hem h6ivatud pereliikmetele jagama hakata.

Vaatan tagasi 3 eelmise suve t88dele. Istutasin hekijuppe, viljapuid & lilli, esimesed jaotused on nyyd paigas. Rahapuudusel on edasi lykqnud piirdeaia tegemine majale, pinnase tasandamine, sisses6idutee & hoovipinnase ehitamine, loomuliqlt suuremad t88d elumaja juures. Suur takistus on segumasina puudumine, ilma selleta on myyrit88d v6imatud. &ne. ne. Ex ka ilu- & viljapuid saab enama raha eest rohkem osta.

Hea on kodust v2ljas k2ia, v2rskendav. Kogu aeg v2hen6udliqlt paigal istudes harjud oma koduse korratusega 2ra, hakkad seda normixki pidama, et mitte 8elda kohustusliqx (vt j2lle kaarnakiri). Aga hakkajad inimesed on kodu- & aiav2rgist qnsti arendanud & kaunis keskkonnas viibida on parim puhqs. Nii et sedakorda, nii ylehomme v6tan j2lle maja ees segaselt sirguvaid sireleid korraldada, millex langetan viimased 7-meetrised m2danevad raugad, eelmistel suvedel alustet j2rk-j2rgult noorendamine on tarvis l6petada. Nyyd on j2relkasv ka olemas. Siis saab l2pp2riservalt mitmemiljonivaateid nautida, p2ixeloojanguid & udu:) natuke k22rit8id ehk &.

Loomuliqlt pole see k6ik!