Ömököölsöd lööd

Jämajas töötab öövaht nõbu Ärni. Nõbu Ärnil on väike fääri mäger, kes ylekõige fännab väärispuitmööbli närimist. Möödunud nädalal järas Ärni mäger obstsöönselt räbalaks Vändra vöörmyndri pöögist köögimööbli. ...................... Tädi Kärt töötab nääripuurätsepana. Jõulujärgsel pyhapäeval pygas tädi jälle järjekordset yyratut nääripuud. Päkapikk Pärtel nägi tädi Kärdi rõõmsat kääritööd ja läks ähmi täis. Sööstis nääripuud päästma, präänik mõõgana käes. Tädi Kärt nägi päkapikk Pärtli ähmi ja rääkis rõõmsalt, et nääripuud lõõmavad kyll lõkkes, aga kärbitud kääbuspuu bonsai võib vööruses säilida yldiselt kuni yheksasada aastat. Päkapikk Pärtel seepääle kyynitas tädi Kärdile präänikut närida ja yhines rõõmsalt nääripuupäästetöödega......................... Finiito. (PS. Koolilastele anti vaheajaks lõbusaid kodutöid, 1 neist oli täpitähtedega jutukeste kirjutamine. Lahe!)

Ööd on vääääga mustad e maksumaksja ähmane kurbus ja tydimus

Armastan endiselt huvitavaid, st seninägemata imelisi toataimi koju tassida. Ja kuna sellest loomulikult ei piisa, siis käin aeg-ajalt igasugu väljanäitusi kylastamas, inemine peab ju oma hinge harima. Kahjuks hakkab järjest enam elatud aastate jooksul kogetu koorem ning kohustustehulk, mis pidevalt peas leierdab, segama puhtaid rõõme eneseväljendusest mõne kauni kunsti, hobi v meelepärase ameti juures. Ka lähedaste pidev mitmekylgne virisemine ei ole kuigi meeldiv. Te võite mind uskuda - elu on palju koledam kui yks korralik tõsielufilm. Ma ei tea, kuhu ja kelle juurde põgeneda keerukate olukordade eest, seega tuleb neid väljapääsmtult lahendada - mittelahendamine pole lahendus. Seisan yksi keset segaminisongitud taplusvälja ja olen unustanud, et kõik kirsiõied on ilusad. Ymberringi on koerakoonlased, nälg, häda, mõistmatus. Pidev ohutunne ja silme ees koledad pildid yleelatud koledustest, mille kordumine on täiesti reaalne, sest teatavad kurjategijad on alati karistuseta pääsenud ja seetõttu õhku täis. Ma ei saa aga enam lubada oma tegemiste, pere ja vara karistamatut tymitamist ja ryndamist, sest kaalule on pandud järjest rohkem. Kahjuks ei saa ka pereliikmete abiga arvestada, sest antud asjad on normaalsete inimeste jaoks nii eemaletõukavad - keegi ei taha pättidega jagelda, sõprade ning sugulaste abigama arvestada seega ei saa. Aga mul on nii palju mängus, et alla anda ja orjalikult joodikute terrorihirmu käes vegeteerima jäämine oleks kohatu ning loll, nii et võitlen yksi edasi. See teema hõivab mu mõtteid ysna oluliselt, kuna normaalseid inimesi kohtan harva, nende trehvamiseks pean tyki maad maha sõitma. Tunnen väga puudust inimestest siin kohapeal, kellega koos midagi suurt ära teha, kes ei kardaks keerukamaid ja raskemaid ettevõtmisi. Kindlasti on need inimesed kuskil olemas, loodan, et varsti satub mõni siiapoole ka toimetama.

Tartu Botaanikaaia orhideenäitusest

See oli ilus. Mu silmad said kogeda elusa looduse lopsakuse ja kasvu piltide symfooniat, nautida varje, värve, puutyvedele liibunud juuri, soojusele ja valgusele tänulikke lehti, varsi ja õisi, elu lõhna ja hinguse udu, metsikut rõõmu sellest, et keset valge surmaga kaetud välju on kuskil siiski väike oaas minusugustele:) Suur tänu, Tartu botaanikud!

Hei-hei, märts või misasi.

Olen kahtlaselt uimane, nagu seenetripil käinud kärbes. Päikese tiirud on juba paljutõotavalt kõrged, aga paraku valitseb meil Maal talv, märtsikuu keskpaiga kohta kohatult kylm ja järeleandmatu. Toataimed proovivad rõõmustada, niipalju kui võimalik. Naudin samuti kauaoodatud kevadist valgust. Aga kaua sa ikka imestad ja imetled, kui nimekiri mh välitöid ees ootab. Läheks juba soojemaks. Selline ilm on juba kohatu. Mõnigi asi siin maailmas võiks korrektselt käia! (Meil kylmus ära soe vesi. Maastik meenutab arktilisi jäävälju ja hommikune ilm ongi sobilikum polaarmõmmidele, mitte parasvöötme-rahvale.)

Mis september.

Vaat märts on see kuu, kui kõik ikka väga uueks muutuma hakkab. Talvel lootusetut surmaund maganud mugulad-sibulad-vigurid hakkavad yldiselt ninakesi taeva poole sirutama. Mind rõõmustab, et nö rasked talvitujad, ikka need, kelle õigele kastmisele keeruline pihta saada, ikka elustuma on asunud. Roosa Alfaisase ärasöödud inglitrompet ja tsymbiidium ajavad kõrvakesi, bambus elustub tasapisi. Mugulkalladega oli ysna lihtne - ellu jäid need, kes soojas talvituda said, yks õnnetu hukkus jahedas toas paari liigse kastmiskorra pärast, sama surma suri paar orhideedki, nuuksadi-nuuks. Aga täna oleks sobilik rõõmustada aedkannade yle. Kõik need, mis septembris tuppa tulles elus olid, on praegugi, ja ootavad päikese kätte tõstmist. Teatavasti oli eelmine suvi paljudele troopikataimedele kaunis närune, isegi meie kyla troopikaosakond jättis iga-aastase põua ja kuumaperioodi vahele, seepärast tuli augustis paar lootusetult virelevat taime ära visata. Eile aga alustasin uut varumishooaega Maxima odavpoest kuradi-ogaõunaseemnete väidetavalt täidisõieliste seemnesegu ning justnimelt aedkanna risoomidega. Kuna eelmisel aastal kevadel ostetud pakijuurikatest ykski taim õitsema ei jõudnud minna ja sordiehtsus jäi seega nägemata, piirdusin lehtede uurimisega. Minu arvates oleks "Cleopatra" pidanud olema kirjude lehtedega, aga kuna tegu oli Leedus toodetud odavate juurikatega, siis ei ole mul kahju sel aastal uusi Cleo juurikaid osta. Ka "Luciferi" ostsin uue, sest eelmise aasta oma oli yks hukkunud viletsakestest. Sel aastal sain kobedamate hulgast valida:) Ning ootame ja vaatame, kas väidetav Durban, antud tootja nimega "Tropicanna Durban", tuleb ikka uhke yleni punane taim magusoranzhide õitega, või saame midagi keskpärast - kõik pakisibulaid-juurikaid ostnud aednikud teavad, et miskipärast muutub suur osa kauneid sorte aiamullaga kokku puutudes ebamääraselt oranzhide õitega maltsaks:P ............................. Ja Kuidas Kulutasid Oma Tagasisaadud Tulumaksuraha Sina? Kui päris oksendamiseni aus olla, siis ma plaanisin osta 8-meetrise redeli ja kudumismasina alumise plaadi, paraku sain ettevõttele mõned vidinad osta ning ylejäänud raha läks pere toidu ja majakraami peale, sest oli vaja, noh, ja ema pidi samuti avitama. Ma ei ole rahul, sest korraga käes olev suurem summa tuleks ikka kallimatesse esemetesse, nt tootmisvahenditesse paigutama, ärasöömiseks sobivad väikesed siit ja sealt tulevad summakesed paremini. Paraku on mõne inimese jaoks olulisim see, et alati peab olema suitsu ette panna isegi siis, kui nt mõni oluline asi katki on ja seisab. Ja mul ei ole alati võimalik teise mugavusi kinni maksta. Ma kardan, et meie peres on kätte jõudnud aeg, mil paljud abielud hakkavad jahtuma ja mõtet kaotama - yks pool soovib edasi areneda ja pärast esmaste vajaduste rahuldamist suuremaid väärtusi looma ja keerukamaid väljakutseid lahendama asuda, teine oleks rahul lapsepõlve mõnude e sooja toa ja lihtsakoelise meelelahutusega pluss igaõhtune kerge purjutamine, ja kõik muu on häda ja vaev, jäetagu teda ometi rahule, temal ei ole midagi vaja, miks kõik ometi midagi nõuavad. Aga ma ei muretse selle pärast - millal enne on mul teiste inimeste lolli jutu kuulamisest ja igayhele meele järele olemisest mingitki kasu olnud? ........................... Ettevõtte loomine on tore väljakutse. Ma olen seda kodus põlve otsas nikerdanud ja lastele ka seletanud, et kuidas, mida ja milleks tehakse ning kuidas miski põmst töötab. Loodetavalt nad õpivad eluks muudki, kui ainult pidevat meelelahutust ja kohustustevaba elu, sest alati on keegi, kes asjad ära teeb. Aga vaat ei ole ju. ........................... Eesti maanteedel kummitab! Viimane kord V-maal käies nägin lumetuisus kummitusrekkat ja auto hakkas täiesti ootamatult teel vibama. Aga sellest järgmises osas!