Sõnnikuvankrid veerevad peatumatult

See nädal on kulgenud kobrutavate ainete ja loodusjõudude ohjeldamise tähe all. Kutsikate pissiloigud olid kaldus põrandal voolanud minu ja kutsikate magamistoa pvc-põrandakatte alla, nii et selle ylesvõtmine koos mööbli liigutamisega, ja rookimine võttis täna pool päeva. Pesu pesemine, sest kutsikatele meeldib vooditesse ronida. Kapialuste rookimine, sest kutsikatele meeldib kasse ehmatada. Ega lapsed paremad pole :)
Peenraid rohisin esmaspäeval. Vähe sai, ainult 1 peenar, aga 4 on veel. Päris paljud lopsakamad kultuurid, nt päevaliiliad, kolivad allapoole, kus on ruumi ja rahu, yleval on materjalid, koerad ja muidu kaos. Sest abikaasa tõstis palgivirna laiali ja tegi natuke oma kuuri edasi! Aga tõesti ainult natuke, nii et elutark mina rõõmustama veel ei kipu.
Suvi on jahe, kurgid ei taha kasvada. Kõrvitsad on haledad ja kabatšokid tillukesed.
Selle kõige peale ma ketran.

Veel puhkamist

Varstu taga on yks ilus põld, kus alati päike paistab ja tee tolmab. Alati on seal sellised pilved, millele Navitrolla hästi pihta on saanud. Selline päike ja maastikud on heade võrukeste kontides ja selliseks tahan ma ka saada.
Muidu ei olekski sõitnud, aga muuhulgas oli ema juubel, aga ema kardab võõraid, läksin teda võimalike sugulaste hordide kartuses turvama :) paar tykki tulid, polnud hullu. :)
Nagu ikka, nö puhkasin koos mõnede oma tööriistadega. Venna garaaži taga pidasin privaatseid puupäevi, meenutasin oma skille, mille eest aastal 2000 skulptori diplom anti. Kahjuks sai mobla aku enne tyhjaks, kui Kuusevana valmis, aga seal ta igal juhul lamab ja taheneb pärast 80 aastat metsas ja 2 aastat veelombis. Võimalik, et kuivab veidi lõhki, sest vett on Kuusevana oma elu jooksul larpinud rohkem kui kõik kilomeetri raadiuses elavad kylamehed alkoholi. Kuusevanal on 2 nägu, oimulokid :), topsihoidja ja peas lihtne myts.
Kraavis nõgestes on veel paar pakku.

Veel meeleolusid.

Ei tea, äkki peaks kustutama kuskil natuke, mobla otsustas eelmist rõõmsat ja head posti duubeldada.










Vabandan pererahva privaatsuse rikkumise pärast, aga see töölaua kyljes asuv puidust vindiga vidin on vastupandamatult vormikas ja siiiiiidisest lehtpuust, tema ymber hõljus kultuuri ja semiootikat. :)

Järjekordne puhkusereis ;)

Tuleb yles tunnistada, käisin jah teises Eesti otsas aiapäeva vaatamas. Oleks võinud puhata kodumail, aga parim puhkus on töine. Ma natuke nagu muusikamees ka :)
Tulin pärast hullu laupäeva Võrumaal ja poolteisetunnist tudumist kohale, saed ja pillid kaasas. Jumal tahtis, et valge särgi ja stiilse pika seeliku asemel (tõesti, mul on need olemas) jääb esinemiskostyymiks töisem rõivas, aga elu totrustest väsinud kere oli sellega igatahes rahul. Eelmine päev oli olnud pikk ja sisutihe ning lõppenud sõitmise, synnipäevaks mängimise, puupakust kettsaagidega kuradi lõikamise, arutute alkohoolikute kantseldamise ja loomulikult sõitmise ning veel sõitmisega.
Kohapeal oli suur ja ilus päikesest ylekallatud aed huvitaval lainetaval maastikul. Uued istutusalad nunnude lilledega, igasugu huvitavad puud ja muidupõõsad ja mitu peenratäit uuemaid ja vanemaid roosipõõsaid. Palju huvitavaid liike, sorte ja kollektsioonikesi. Kuna minu tööks oli aiahuvilistele elusa muusika pakkumine, siis aiahulkumiseks võtsin ainult paarkend minutit loengute ajast.
Nägin ja kuulsin palju huvitavat. Et turundus on tähtis. Et korralik ports häid inimesi on tähtis. Kogukond ja koht loovad alles siis midagi, kui inimesed tahavad koos tegutseda ja pahatahtlikkust võimutsema ei lasta. Et haridus ja enda arendamine kogu elu on tähtis. Et ilma kire ja isikliku huvita ei tule sportlikku tulemust, sh kaunist kunsti ega huvitavat aeda.
Suur tänu kutsumast, Perenaine.
Ja uni pehmete tekkidega kambris oli sõna otseses mõttes elupäästev, ilma selleta ei oleks minu aju hästitreenitud autopiloodistki maanteel kasu olnud. Loodan oma mängutaset märkimisväärselt tõsta, sest inimestele mängida on midagi muud kui omaette nokitseda. Siinkohal tervitan seda toredat noormeest perenaise perekonnast, kes yldse ei häbenenud ja võttis ka pillid kätte, sest 2 kitarri on parem kui 1. Tema sõrmitsemise saatel syndis terve rida õrnu ja õpetlikke improvisatsioone, teemaks "Poprokiballaadilaadne harjutus elekrikitarrile ja 12-keelsele akustile" ning vastupidi.
Loodan, et mõnele inimesele meeldis, sest mul on väga ilusad pillid. (muheleb)
Tagasitulles astusin läbi Hortesest, ilastasin paari veetaime juures ning nautisin äärmiselt kurvirohket ymbersõitu Õlleköögi teel (Kõverikule teele parim nimi)
.........
Sõitmine on kerge ja lihtne, aga mul on selgroos paar tujukat ketast, mis tahaksid hoopis teist eluviisi. Seega täna puhkan koos nende ketastega ja lasen häädel muljetel ja omandatud tarkustel oma kohtadele asuda, sest õpitud sai mõndagi. Veelkord, Aavikuemandale tänud ja tervitused.
Huvitav, millal keegi meiekandis võtab teha aiandusliku festivali kitarrisõpradele :)
.......
Tulin koju, lumesadu.
P. S.

Järjekordne puhkusereis ;)

Tuleb yles tunnistada, käisin jah teises Eesti otsas aiapäeva vaatamas. Oleks võinud puhata kodumail, aga parim puhkus on töine. Ma natuke nagu muusikamees ka :)
Tulin pärast hullu laupäeva Võrumaal ja poolteisetunnist tudumist kohale, saed ja pillid kaasas. Jumal tahtis, et valge särgi ja stiilse pika seeliku asemel (tõesti, mul on need olemas) jääb esinemiskostyymiks töisem rõivas, aga elu totrustest väsinud kere oli sellega igatahes rahul. Eelmine päev oli olnud pikk ja sisutihe ning lõppenud sõitmise, synnipäevaks mängimise, puupakust kettsaagidega kuradi lõikamise, arutute alkohoolikute kantseldamise ja loomulikult sõitmise ning veel sõitmisega.
Kohapeal oli suur ja ilus päikesest ylekallatud aed huvitaval lainetaval maastikul. Uued istutusalad nunnude lilledega, igasugu huvitavad puud ja muidupõõsad ja mitu peenratäit uuemaid ja vanemaid roosipõõsaid. Palju huvitavaid liike, sorte ja kollektsioonikesi. Kuna minu tööks oli aiahuvilistele elusa muusika pakkumine, siis aiahulkumiseks võtsin ainult paarkend minutit loengute ajast.
Nägin ja kuulsin palju huvitavat. Et turundus on tähtis. Et korralik ports häid inimesi on tähtis. Kogukond ja koht loovad alles siis midagi, kui inimesed tahavad koos tegutseda ja pahatahtlikkust võimutsema ei lasta. Et haridus ja enda arendamine kogu elu on tähtis. Et ilma kire ja isikliku huvita ei tule sportlikku tulemust, sh kaunist kunsti ega huvitavat aeda.
Suur tänu kutsumast, Perenaine.
Ja uni pehmete tekkidega kambris oli sõna otseses mõttes elupäästev, ilma selleta ei oleks minu aju hästitreenitud autopiloodistki maanteel kasu olnud. Loodan oma mängutaset märkimisväärselt tõsta, sest inimestele mängida on midagi muud kui omaette nokitseda. Siinkohal tervitan seda toredat noormeest perenaise perekonnast, kes yldse ei häbenenud ja võttis ka pillid kätte, sest 2 kitarri on parem kui 1. Tema sõrmitsemise saatel syndis terve rida õrnu ja õpetlikke improvisatsioone, teemaks "Poprokiballaadilaadne harjutus elekrikitarrile ja 12-keelsele akustile" ning vastupidi.
Loodan, et mõnele inimesele meeldis, sest mul on väga ilusad pillid. (muheleb)
Tagasitulles astusin läbi Hortesest, ilastasin paari veetaime juures ning nautisin äärmiselt kurvirohket ymbersõitu Õlleköögi teel (Kõverikule teele parim nimi)
.........
Sõitmine on kerge ja lihtne, aga mul on selgroos paar tujukat ketast, mis tahaksid hoopis teist eluviisi. Seega täna puhkan koos nende ketastega ja lasen häädel muljetel ja omandatud tarkustel oma kohtadele asuda, sest õpitud sai mõndagi. Veelkord, Aavikuemandale tänud ja tervitused, sest meiekandi rahvale ma ennast eriti turundanud ega pakkunud pole.
.......
Tulin koju, lumesadu.
P. S.

Sibulaliste suvepuhkus

Sattusin täpselt õigel ajal yles võtma hiidlaugupõõsast, mis nägi välja nagu koerte kätte sattunud muumia. Palju õnne, sest sibulad on terved ja neil pole enam pealseid ega veel uusi narmasjuuri, mis kaeverdamise käigus viga oleksid saanud. Ka yks tulp, Czar Peter (ilus triibuliste lehtede ja kahevärvilise õiega tulp, pakun et greigi) ja tundmatu aiandist ostet hyatsindisibul oma tytrekestega saavad ninasid kuivatada, enne kui meie iginiiskesse ja kylma mulda tagasi peavad kobima.
Ja kui juhtub, et koerad kraabivad yles teie lemmikute hiigelkasvuliste liiliate tulikallid sibulad, siis tasub neile korraldada matusetseremoonia. Nad tasuvad teile elluärkamisega. Kuigi minu elluärganud liiliate otsas käis yks teatav mastifilaadne elukas mõnda aega pikutamas, hea soe koht oli. Ja mõnedest asiaatidest, trompetitest ja OT-hybriididest on tänu pikutajatele saanud roomavad vormid.
Teiste sibulate elu ma täna spetsiaalselt uute õrnade tulpide, liiliate ja nartsisside sortide suvise kuivatamise mõttes häirima ei hakanud, aga ilmselt laiutama hakanud kunagisi hingevaakujaid pysikuid ja põõsaid kolima hakates leian veel nii mõndagi. Mõtlen eelmiste aastate leidudele Mygride sahvritest ja olen lootusrikas.
P.s. Kes siis liiliaid keset suve yles võtab, see ikka kevadiste õitsejate teema. Aga kui eespoolmainitud lamasklejad liiliate elu mingil põhjusel põrguks teevad, avitab ainult kiire kolimine ohutumasse kohta.

Puust ja siniseks

Käisin jälle puitmaterjalidega mängimas. Teekonna sisse mahtus kyttepuidu sõidutamine lõhkumisplatsilt kuuri alla, loomulikult puust instrumentidega muusikategu, kasvavate puudega paksult ylekylvatud maastikul rahvateatri imetlemine ja veel mõndagi puist, sh vihma käes pinde ajama hakanud isiklikud oksakohad, höhö. Aga vaadake, kaelavalu jms issanda vitsad ununevad ära, sest on igapäevased ja igavad, aga Krabi Kylateatri järjekordne võrukeelne näidend jääb kogu eluks mu mälusse. Antud lugu räägib vanapaarist, kelle 12 poega on välismaale tööle läinud, jäänud ainult õiglast tasu ja ametit mitte leidnud kerglane tytreke. Äkki ilmub Ametnik, kes tutvustab uut Seadust. Selle järgi peab pererahvas vastu võtma, toitma ja katma piisaval hulgal pagulasi, jätkuvat kõigile ja jäävat ylegi. Esimene pagulane on Ali-Baba ja teine on jänes. Peretytar tahab Ali-Babat endale meheks, et teisi tydrukuid kadedusest lõhki ajada, Ali-Baba ja peremehe iidvana isa tahavad jänest ära syya, sest pererahvas on vaene, vahepeal ilmub suvitama Ametniku Abikaasa, keda pere meessoost liikmed põõsastes passimas käivad... Läheb mölluks ja lõpuks jooksevad pagulased laiali... Peen huumor, karakteritesse hästi sobivad näitlejad, dynaamiline ja kaasaegset poliitikat ning muid kombeid hästi kajastav rahvateater.
Terve Lõuna-Eesti on praegu nagu yks tore suur lilleaed, mee magus hais täidab ääremaalaste lahjasid kõhte ja õitsvaid niitmata kruusakynkaid on rohkem kui iluaedu terve rikka ja eduka riigi pääle kokku. Ma pidin jälle täislastis maanteelaevukes... Päästeparvekest roolima ja seepärast on kogu eepilisest koriluskäigust ainult paar tagasihoidlikku klõpsu Võru linna siinpoolse serva tanklaäärselt muruplatsilt. Kas pole ilus.
P.s. Abielu on nõme. Ma teen sellest yhe laulu yhele mikrofestivalile.

Väheke lendamist

Ei olekski kohale roninud, aga pr Lendav rääkis nii kutsuvalt sellest, kuidas ta Tagatalu õunapuust kuju hakkab tegema. Kuna asi oli töötoa vormis, siis tahtsin ma ka vaadata, kuidas ja mis riistadega viisakamad puulõiked tehakse. Yks asi on tarbekunst nagu pakud, palgid, halud ja liistud-laastud, aga teine asi on vormistada paremat sorti puit millekski kauemkestvaks ja silmarõõmustavaks. Lendav on võimekas, detailitihe ja mitmekylgne joonistaja-maalija, tema skulptuurid samas silmale mõnusa yldistusastmega ja heade vormidega.
Kohal oli veel terve hulk tarku inimesi, kelle temaatilisi vestlusi kuulates suu lahti ununeb. Olgu nad tänatud ja õnnistatud. Ja Pererahva rõõmu näha oli omaette rõõm. Suur tänu targakstegeva päeva eest, hea rahvas.

Vaprad pliidivalvurid

Halva ilma korral toimub kõik siseruumides.
Ja kohe yldse ei taheta väljas ööbida. Mõned pedagoogilised katsed on lõppenud puruksnäritud ja kraabitud välisuksega ja koridoriuks koges sama, Kusjuures vana tädikoer toetas kutsikate laamendamist nõudlike haugatustega. Ja loomkatsed lõppesid kella 12 paiku öösel kutside tuppa tagasi laskmisega.
Koerad peavad mind oma emaks vist.
P.s. Nad naeratavad nii toredasti ja peksavad oma sabakestega ja tallavad su jalgadel. 5-kuused kutsikad ei ole veel kurjade inimeste ja loomadega eriti kokku puutunud. Võõraste peale algul hauguvad jämeda häälega, aga siis poevad peitu, ikka tuppa sinise voodi alla. Must mastif on märkimisväärselt kartlik, aga omas kodus võib koer karta seda, mida ta soovib. Kusjuures teisi pere koeri soovib ta endale allutada ja söögijagamise ajal on ta kõige kangem kiskja. Hall kuts aga on kiire taibuga artist, kuulab hästi sõna ja õpib meelsasti. Kui Must Matu on umbusklik kodu, pere ja karjavalvekoer, siis Hall Fredi oleks hästi sotsiaalne spordikoer ja näituseloom.

Putukasuvi

Täna oli mul syda paha valudega ja magamata ööst, mängisin õige natuke kodumasinatega ja rohisin imeväheke. Siis ketrasin. Kraasvilla kausi servale tuli mulle kylla Haruldaste Elukate Hea Saadik. Muid ämblikke, nt huntämblikke ja neid, kes hullunult igale poole võrke koovad ja kookoneid toodavad, on meil kyll, aga sellist pole veel trehvanud.
Roosidel on kallal õgardid.
Ka ploomipuude lehti on keegi närinud.
Ma ei tunne enam eriti sääse-ega sipelgahammustusi. Sääskedega on meil väga hästi, st palju. Kaelaprobleemidest on mõnel inimesel ikka tolku ka.
Sõstrapõõsastel on massiliselt lestakahjustusi, st lehed muhklikud ja kõverad. Alati pärast sooja talve.
Koid toimetavad.
Koertel on kirp.
Sipelgaid on palju nagu alati.
Kompostipeenras on maamesilased, nii et istutades peab labidaga maru ettevaatlikult opereerima. Ilmselt on neid siis kurgilavas ka :)
Aga neid lendlevaid putukaid, kes peaksid õistaimi tolmeldama - igasugu mesilasevärvi triibulised peened kärblased, mesilased ise, liblikad, teised kergeliiklejad, on ilmselt intensiivpõllumajanduse tulemusena otsa saanud. Yksikud kumalased, mõned juhuslikud kärbse moodi putlased, mõned suvalised koid... Ökosysteem on hõredamaks kulunud.