Plekist kast

On väikese võimsusevaruga kerisesyda, kõveravõitu ja veidi mõlkis. Leiutis jäi yle meie tuttaval, kes endale turistisauna ehitas, ta oli seda laenanud kuni paremate võimaluste tekkimiseni. Paras jurakas. Raske nagu mongoli-tatari ike. Meil ei ole seda vaja, sest 1) meie saun synnib alles aastate pärast ja niikaua ussitab see kerisesyda maha ja läheb raisku, 2) on meile tarvis mõnevõrra väiksemat saunasydant, kui asi millalgi ka sinnani jõuab. Mina olen senikogetu põhjal ses osas skeptiline. 3) ehitas juraka inimene, kelle kätetöö võiks pigem aset võtta mõnes teises kohas, kui meie juures. ............ Aed sooviks suve jätkumist, sajad ja sajad õienupud on alles avanemata. Muidugi on mitmete suvekaunitaride seelikud juba räbaldunud, aga nt sygisastrite sortidel alles asub punast ja sinist näitama, kukeharjad sooviks veel plusskraadides mõnuleda ning roosi The Fairy kollast kui ka roosat vormi, samuti mitut väänroosi, on kurb vaadata - nuppude seanss jääbki viimaseks. Kuuldavasti nädala lõpupoole rahe raudne saabas astub puruks suve võlupeegli.

Kuldsed asjad, ja mittekuldsedka

Möödunud ndlv tekkis loodusse yllatavalt palju kuldseid pudemeid. Meie hoovis ootavad aga kiiret lahendamist kasutatud kärg- ja shamott-tellised, mõnikymmend vundamendiplokki, tohutu põhurull, sigaraske saunakerisesyda, millele tuleb leida uus omanik, ja muudki koli. Mul on selg kahtlane ja asjad edenevad aeglaselt. Töövõimet kärbib sygav, asjade olemuse ja elu mõtteni tungiv pahameel abikaasa saamatajäänud palkade pärast, see on muutunud juba kenaks tavaks, mitte ei ole ajutine raskus v erandlik kelmusejuhtum. 3) Väike poiss kukkus toolilt, ribi ja rangluu valusad. Kurat, probleeme hakkab juba liiga palju saama. Aga nyyd vahelduseks paar ilupilti ka. Meil on oma Hitler. Paphilopedium dianum suudab õitseda kauem kui kuu aega. Juhul, kui sa teda ei liiguta. See on kevadel ostetud allahinnatud taim, maikuus õue varjulisemasse nurka kolitud. Kui juuli lõpus tuli õievars, tõin ilma eest varju kööki, kirdesuunalisele aknale. Augustis tehtud pildi noorem, pildil mittelokiline õis on praegu heas vormis lokiline, vanem juba pruun. Sooja sygist meile.

Päike ja lõngakera

Lapsed läksid kooli. Vaja on lisaks juba olemasolevale asjale hankida veel 1000, panna kymneid vihikupabereid, õpetada asju korras hoidma, kollektiivis käituma jne - yhesõnaga, kõike seda, mida ennegi. Ainult hommikupoolikuti on kõik lapsed Kollektiivis Kogukonnatarkusi omandamas. Seega praegu kodus signaalisegajaid pole, tegelen mälu värskendamisega kudumismasinate jms osas. Helistasin suures tarkusenäljas Tartu Kõrgema Kunstikooli kudumisõppejõule, aga nende pakutav kursus on kahjuks ainult yhe masina põhine, aga mul on keerukam masinapark ja mitmekesisemad töökogemused. Mul on nimelt 4 veidi vana või lausa päris antiikset kudumismasinat, millel on ysna erinevad agregaadid, aga kõik nad töötavad. Sygis on tulemas, vaja sallipoe riiulid täita parimate ja veel paremate armsate, soojade ja värviliste mustrimeistriteostega:P seega jätkame empiiriliselt, kui akadeemiliselt ei saa. ........... Aiatööd võiks teha. Viimased ilusad ilmad. Päike paistab nii meeliköitvalt. Osa päevaliiliaid jagamata ja kolimata, mõned puud-põõsad istutamata, muru niitmata ja peaaegu kasteheinas põlvili... Öelge, mis soovite, aga ma enam muru ei niida. Eelmisel suvel niitsin palju ja sel aastal ka paar korda, loll olin, viimane kord olin nädalakese miiniotsija, st kargukandja. Parem jalg valutab niisamagi, st seljas on 1 närv jälle oma tavalist pilli ajamas. Rootsi maju värvima v Harjumaale mõisaid restaureerima sel aastal ma seega ei jõua. panen villased sokid jalga ja naudin õhtumaade hyvesid - sooja tuba ja kavalaid masinaid. ........... Eelmisel nädalal oli suurem iiristekolimine, need taimed olid uskumatult hästi kasvanud, seega minu savimuld neile sobib. Kolisin nad maja eest vasakule ära, alpinaariumiks kujundatav ehitusprahimägi sai ette serva iiriste ja noorte okaspuude ravi- ja paljunduspeenra. Esialgu. Vaatame, kuidas uuendused tööle hakkavad. Vanas kohas olid teod laiutavate iiriste taha varju jäänud kobarpäid (Desdemona ja Midnight Lady eelmisest aastast, pluss pisikesed hambuline ja B.M. Crawfordi seemik, mille eest, ja nende naabriks saanud brunnera sortide eest samuti, Aalujatele suur tänu) kurjalt närinud, viimasel hetkel kaevasin need taimed yles, parandasin ja tõstsin pinnast ning nyyd hoolitsen, et kobarpeade kõrvale ei tekiks tigudele maitsvat padrikut, ehk tulebki siia teha espetsiaalse teovalve all olev eriti õrnade taimede peenar. Mõtlen partidest.