Pyherdada murul

Ei ole olemas s6nu, millega kirjeldada meeltega kogetavat. Jah, ma v6in 8elda, et on soe, valge ja m6nus, aga kohmakate s6nade taha j22b terve ookean r66mu elustavast p2ikesevalgusevoost, nahka silitavast kooresest suvep2eva6hust, ammuigatsetud vaatepildist suurte, lopsakate, nahkjate puulehtedega ja miljonis eri v2rvitoonis v6rse kasvuj6ule kaasaelamises.
Ja sa oled j2lle inimene, kes sa v6isid olla kymme tuhat aastat tagasi. Unustad oma v2ikese n2ruse elu v2heldased kohtlased kogemused ja kooliharidused ning oled osa suvest.

L2heb s6jaks

Naabrid, kes lugematute meie koduse vara, laste ja meie enda vastaste pattudega hakkama saanud, v6tsid lisaks senistele yles uue teema. Praegu suvitab seal yks noor p2tt, eks tema on vanadele uue j6u ja hingamise andja, nt arvestades viimasel ndlv toimunud joomisi ja k2ratsemisi, mis kyyndisid varase hommikuni v2lja.
Lisaks sellele, et rikutud v kadunud on k6ik meie yhised piiripostid, hakati eile aiamaja ehitama - ikka yksjagu meie maa peale. Loomulikult ei olnud sellest juttu, et kas me tohime, kuidas jne.
Nyyd ei ole muud, kui vallavalitsus ja konstaabel. J2LLE. Kuna ma olen aastaid ysna diskrimineerivat ja kohati p2ris rumalat juttu kuulnud ametimeeste suust, ja selle alt on selgelt n2ha suhtumine "ah rumal eit ajab kiusu, lasku aga inimestel elada", siis lasen nyyd abikaasal endal oma vara eest seista. Ja m6lgutan m6tteid juristi yle, sest aastatepikkune politsei, prokuratuuri, vallamaja, keskkonnainspektsiooni jt ametimeestega (enamasti t2iesti kasutu) asjaajamine on meie aega ja raha raisanud m2rkimisv22rselt palju.
Ma ei ole rahul.

Õieline aeg

Selle ploomilise istutas abikaas meie maja taasasustamise aastal e 1.5.2004.
Need kollaseid lahtise luuseemnega ploomivilju andvad puud pärinevad tema kadunud isa aiast.  Sordinimi on legendaarselt teadmata.
Eelmisel aastal puukesed, 2 tykki, õitsesid, õige natuke, leidsin ka 1 (yhe)  vilja. Sel aastal õitsetakse väga tublilt ja kaunilt.
Mul on veel katsetamise mõttes toodud vanaonu lilla ploomi puid,  juurevõsu. Sel aastal õitseb yks ebamõistlikult tugeva kasvuga vanaonuploom. Eks näis, millega meie ploomid sel sygisel rõõmustavad.

Kysitavad kysimused

selle kohta, et kui elu raske ja raha v2he, miks ma siis iga viimset kui kopikat maja sisse, sh kanalisatsiooni ei pane? Raiskan igast jama peale, samas kui kallis mees peab peret ylal, kyyned verel?
Achh, kui lihtne see k6ik eemalt tundub. Mulle on taolisi lolle kysimusi esitatud kyll, aga vastata pole muud, kui - kes, mida ja kuipalju, seda ma t6estan ainult kohtus.
Ajalooliselt on naine olnud kodumajapidamise koos- ja t88shoidja ja sageli ka tegelik ylalpidaja, kuna p2ris paljud mehed, kes kodust v2ljas t88tavad, kulutavad teenitu ka iseenda peale 2ra. Praegu on selliseks palga6gardiks loomulikult t88lk2ija auto oma kohustuslike maksete ja tulikalli kytusega, suitsu- ja alkoholis6ltuvused on perede eelarvele juba v2ga kahjurlikud - samas, "eluks h2davajalikud". Ka suuremate summadega kui meie kandi 400-500-eurised palgad, opereerijate kohta v6iks kymneid huvitavaid n2iteid tuua. Eriti r6vedad on n2ited peredest, mille v2lismaal t88tav mees teenib suurt palka, aga kogu tema 1800-2500 euri "v2ike palk, no ei  j2tku teile kuidagi" kulub temale endale, samas kui kodumaal 350-400 euri teeniv naine toidab-koolitab lapsed ja maksab kodu arved. Minu mees on pere suhtes m6istvam, paraku on temalgi olulisi ja aja jooksul suurenevaid puudusi, mida ta ise tunnistada ei taha ja misp2rast ma j2rjest rohkem ise ja omapead tegutsen. Olen kuulanud ja olnud kannatlik, aga tyhi loba ei vii elu edasi.
Aga ikkagi - miks taimedele, kooliharidusele (2008 j2tsin siiski pereliikme pideva kurja kriitika t6ttu oma t88lk2imise k6rvalt pooleli tekstiilialase kunstik6rghariduse omandamise, sest "ma ei saa kodut88dega hakkama, raiskan ilmaasjata aega ja raha, tahan teistest yle astuda jnejne", see oli mu elu lollus, aga ei suutnud igaltpoolt tulevat inetut materdamist taluda) v6i yldse millelegi "ainult endale" kulutada? Esmaste h2datarvilike asjade heaks raha kokkukraapimise ajaj2rk l2bi,  on aeg tulevikule m6elda, sh m6nev6rra ka oma kutsumustega tegelda ja erioskusi arendada, sest ma ei saa kogu elu luuaga vehkida ja pliidi 22res seista, samal ajal kui mitmed haridust ja erialasid t6endavad tunnistused kapinurgas koi n2rib ja rooste rikub. P2rast seda, kui olen kinni maksnud peaaegu k6ik, mis selle kodu elamisv22rseks teeb, soovin ma ka elamisv22rselt elada, mitte j2rjekordse suure asja nimel j2lle pea k6igest ilma olla. Olen oma elu alustanud 22rmiselt rasketes oludes ja ka minu noorus j2i 90-te alguse kriisi ja n2lgimise aastatesse, mis ei olnud just hea aeg eluks positiivsete kogemuste ja tubli materiaalse baasi loomiseks, millelt aktiivse ettev6tjaeluga edukalt edasi minna. Ma ei soovi kogu oma elu teha ja maksta kinni asju, mille ehitamisprotsess on v2he rahuldust pakkuv v lausa ebamugav, mille tegemisest teised ei hooli, aga kasutataks kyll suure m6nuga. Muidugi on vaese kirdeeurooplase jaoks haridus, aiandus, erinevad oskused ja hobid, r2pane ja glamuurivaba vanas maamajas tegutsemine ja aiaga jamamine (taimed on n6mee...) m6ttetu ja arusaamatu raharaiskamine, sest t2nap2eval on ju palju muud m6nusat ja palju popimat ning blingimat, millele kulutada v6iks...
Elu, mis ei koosne ainult toidulauas istumisest, riidemoodide-moblamudelite j2lgimisest ja passiivsest kujutiste vastuv6tmisest (telekas ja m8laraadio 24/7, ja netis naljalehtede lugemine, e-meediam2ngude m2ngimine nt), pakub palju enam, sest millegi loomine, oma k2te ja m6istuse kasutamine, pakub asendamatut rahuldust ja tervet galeriid suurep2raseid meelelisi kogemusi. Kui inimene tegeleb millegagi end liiga paljule jagamata ja t2helepanu hajutamata, siis suudab ta oma alal uusi tasemeid saavutada. Ja ma ei ole endaga kunagi p2ris rahul. Sest eesm2rgid tuleb s2ttida mitte endast allpool veerevate, vaid k6rgel m2etipus seisjate j2rgi.

Kerge logelemine,

p6hjuseks randmest k2sivarde ja s6rmedesse laialijooksnud p6letik v6i maiteamisasi pluss eile ilmunud k2imist segavad torked seljas. Siis otse loomulikult ei saa eriti (pange t2hele: ERITI, mitte YLDSE) majat8id teha, vaid v6ib puhata ja m2ngida. See t2hendab - teha mitutkymmet asja, mille jaoks vasak k2si just h2davajalik pole.
Muuhulgas m6tiskelda poolikutest SUU-uurtest t88dest.
Just meie maja eest l2ks vana kylavahetee, mille algusse millalgi 80-tel kortermajas elavad kolhoosnikud ilma loata oma puukuuri peale ehitasid, kuna maja oli ju tyhi ja nagunii p6leb ise kohe maha. (Kuuride, maade erastamiseaegse v2ga imeliku jagamise, meie keldriaseme ja k6rvalhoonete saatuse ja palju muu kohta uurisin mitu korda, kui meie suhted veel nii halvad ei olnud, aga k6ik ajasid nagu yks mees vastuseks hoopis muud juttu).  See oli vana juurdep22sutee ka meist edasi asuvale 3-le majapidamisele, aga kuna teiselpool maja on tehtud n6uka-aegne uus tee, siis ma selle vana tee taastamise vastu huvi ei tunne, sellest on s2ilinud ainult m2rgistused maakaartidel a la tee meie krunil on, aga kortermaja krundil on tee peal suur klots 70-te kaardil, 2000-te erastamise aegsel kaardil enam pole  jne. T2nu pettumusele meie kyla heades ja tervetes kogukonnasuhetes las ollagi nii, nagu on, ja l2bis6itev avalik tee otse elumaja ees ei ole sugugi turvaline ega m6istlik . Kortermaja poolsele otsale kandsin romurallitajate eemalhoidmiseks mitu kanti pinnast ja majas tekkivat kivi-krohvikraami, et ehitada alpinaariumi, mille I osa enam-v2hem valmis on, aga II osa vajab veel k6vasti kergitamist ja suuri kiva, millega ma tegelen, ee, hiljem. Oh, kyll oleks hea meie tiigist naabrite tassitud ehitus- ja mitmekesine olme- ja ohtlikuj22tme-prygi kah alpiaia t2iteks veeretada, paraku pole mul praegu traktorit ja teiste r2mpsu koristama tellitava traktoristiga ma oma pere toidulaua arvelt ei hakka. Peab vist valda minema ja sel teemal vestlema erinevate abiv6imaluste teemadel, kuna asjast on olnud korduvalt juttu keskkonnaameti ja vallavalitsuse endaga, aga peale korraks kohalk2imise ja t6rjuva noogutamise ning majandusjuhataja jutu sellest, kuidas Norras t2idetakse eterniidiga fjorde ja eterniit ei ole ohtlik ega riku vett, ei ole midagi juhtunud. Peale selle, et nyyd ei taheta v2hemalt valge p2eva ajal ja minu arvatava kohaleilmumise (ja sellele j2rgneva vallavalitsuse/keskkonnainspektori ilmumise) hirmus lausa j2rjekordse hunniku salaviinapudelite, kaubikut2ie ehitusprahi v vanade autokummidega enam prygistama tulla, vaid visatakse salaja teinekord ehk k2rut2is aiaprahti  v keerutatakse grillimise ajal erinevat r2mpsu, mida siis loomad tiigist mujalegi aeda laiali tassivad- mis tiik, see ju prygiauk, on seda KOGU AEG olnud! (Kuigi veel paarkend aastat tagasi oli see veel tiik, kust aiapidajad vett v6tsid, aga inimesed hoiavad olukorra muutumise asjus suu k6vasti kinni, ikka KOGU AEG ja KOGU AEG.)
......................................................................................
See selleks. Meil ei ole veel kanalisatsiooni, j22tmevesi jookseb alla hoovi pinnasesse maapealse 22rmiselt punkrokkiva click-and-grow-systeemi abil, igal aastal j2rjest pikemaks kasvava toruj6e abil. Kuna ma olen hoovi tagumist osa, mis vanasti oli pydela pinnasega laudaesine, tyhjaks kaevamas - mulda l2heb mujal vaja, asemele tuleb k6vem pinnas - ja kaevata on veel yksjagu, siis on tekkival kaevandusaugul t2htis osa tuleva septikutega jm heitveesysteemi paigutamisel. Ostsin suurep2rase raamatu "Omavesi ja omakanalisatsioon" ning tudeerin, mida, kuidas ja... mis raha eest. Kuna naabrite kanalisatsioon jookseb meie niigi juba myrgitatud tiiki, siis on pinnaveel  suur reostuskoormus ja minu enda solk ei tohi enam kaua maasse joosta. Kuigi solgist tekkiv muda leiab oma koha lillepeenardes, ei ole selline asi yldse m6istlik. Aga nyyd peab nutitama hakkama, millega I etapi kogumistynn ajutiselt asendada, kui ei 6nnestu selleks etten2htud anuma jaoks raha leida. Mulle ei meeldi, et 4-5 aastat tagasi alustatud projekt j2tkub ainult minu enda labidat88 ja v6imaliku suvalise plastiktynniga, kuna ma ju viisakale palgat88le minna enam ei saa. Kui ma veel t2nases v22ringus u 800 euri palka sain (kusjuures tubli 40% palgast tuli yletundidega ja 6-p2evase t88n2dala eest), oli k6ik ikka v2ga ilus ja lootusrikas, kahjuks varises see k6ik loetud p2evade jooksul kokku ja t2nases Eestis ei ole maal elaval heade tuttavateta kodanikul mingit lootust - Eesti on t2is inimesi, kelle haridust, oskusi ja andeid ei ole kellelegi vaja.
Mul ei ole t6esti p6hjust r66mustada millegi yle. Siiski - lapsed on r66msad, taimed kasvavad, j2nksid l2hevad j2rjest nunnumaks, ilm on imeilus, haruldused on kasvuhoogu v6tmas (v2lja arvat pisike ja aiandis suremist alustanu bulbofyllum frostii, mis minu juures p2ikest ja pehmet vett nautides pringimaks on muutunud) ja k6ik muutub iga p2evaga yha ilusamaks ja rammusamaks. No h2sti, tsivilisatsiooni mugavustest v6in ma edaspidi ainult unistada, aga v2hemalt suudan ma suuremate t88de 2rategemise eest nn preemiaks abikaasalt  aeg-ajalt m6nede odavamate harulduse jaoks kymme-kakskend euri v2lja n6iduda, mis meie kandis on v2ga haruldane ja suur asi. Ja ma saan volilt nautida maa v2rve ja taeva olemist, mis saab veel ilusam olla kui igavese P2ikese elus valgus?

Lendlevate lehtede vastu

Ma t6in sygisel linnast kymneid kotte puulehti, ikke seep2rast, et omal pole. Neid kulus igale poole, sest v2rskelt t6stetud pinnas ju vajub ja vajab parandamist niiehknii. Talvel ei olnud paha, lumi oli peal ja. Kevadel l2ks pilt 6ige j6ledaks - praht ja risu, puulehtedest vesipyksid jooksevad aias ringi ja torm ajab kogu aeg silmad prahti t2is. Ma tegin siis seda, mis on taimse pudiga ilmselt ainus m6istlik viis - viskasin mulda peale. Nyyd on vihmausside etteaste.
Ah et mis seal peenras on siis? M6ned helmikp88rised. Talikyyslauk (mina seda kultuuri ei tunne, aga ema ytles nii). 5 aastat tagasi kylvatud tundmatute pojengide seemikud, P. tenuifolia ja P. lactiflora juhusliku tolmlemise viljad. Eelmisel aastal 6itses yks liht6ieline roosakene, sel aastal ehk veel m6ni. Erinevas kasvuhoos seemikuid on mul 13-15, p6nevust j2tkub veel aastateks.

Tuli mu aeda tundmatu haige

Ema k2est kaevasin endale kollektsioneerimise m6ttes tykikese iirist, aga mis v2rvi 6itega, seda ma ei m2leta - eelmisel suvel tegeles taim ainult laienemisega. Vanas kasvukohas kasvas ta t2iesti varjus lahjal liivamullal, minu juures elas p2ris p2ikesepaistel (mul ei olegi t2isvarjulisi kasvukohti) ja yhe suvega kasvatas kiiresti rammusa kogumi. Sel kevadel avastasin, et ylest6usnu on kahtlaselt triibuline, mis viitab viirushaigusele. Kurivaime kirudes t6stsin taime koos mullapalli ja sellel leiduvaga peenralt maha uut kasvukohta ootama. Huvitav, kas ma nyyd pean teiste iiriste huvides vanale kasvukohale l6kke tegema v mis?

Maatydrukute m2ngud ja karmid s6nad

Hea on, kui on.
T2na veeretasin mitukend kivi ja k2rutasin poolteist kanti pinnast. Siis ma korrastasin, t2iendasin ja parandasin. Kuidagi ei suutnud l6petada. Minu ekstaasi jahutas maha torm. Loomulikult vihmata. Aga m6ned rohelised s6brad ei saanud ikka veel 6igele kohale ja m6ned kivid j2id vedelema.
Sygisel k2isin suure autoga taimi hankimas ja ma ei pidanudki m6tisklema teemadel "oi, kuhu ma selle kyll istutan, oi, see 2-eurine taim on liiga kallis, ai, seda ma kyll kasvatada ei oska", vaid "Oo, kui tore, teil on SEE taim ka!". Kui teil on eeskujuna silme ees TY Bot-aia vormiline ja sisuline ilu ning rikkus, siis ei saa te leppida mitte millegi muu kui samamoodi liigi- ja vormirohke aiaga, milles ilu ja tarve on l2bi p6imunud, ehk - kirdesuunalisel kallakul asuv krunt sunnib ehitama terrasse, t6stma pinnast ja v2rskelt puulehtedest ning kunagisest p6llumullast kokku segatud peenrapinnas vajab sisset88tamist ja parandamist mh liblik6ieliste ja erinevate ravimtaimede p66sastega.
See on t88 suurtele meestele ja suurtele autodele ja paneb mu tihti kahetsema, et miks ma ei syndinud agronoomi ja autojuhina, vaid pean seda k6ike jooksu pealt 6ppima ja k2ep2raste ning teinekord liiga kergekaaluliste vahenditega tegema, see raiskab ju mu kallist eluaega... Kuigi pakub teisest kyljest palju rahuldust...
Aiandus suuremas mahus tuli p2evakorda p2rast seda, kui esimesed aastad kulusid krundi ja maja naabrite poolt kokku tassitud prygist vabastamisele (tiigi peale praegu mu j6ud ei hakka), elektri majja tagasiv6itlemisele ja uue kaevu kaevamisele, uute kyttekehade ehitamisele, h2dap2raste kodumasinate, ehitusmaterjalide ja majakraami hankimisele ja esmase k6rghaljastuse ning okkalise piirdeistutuse visandamisele pluss m6ned pomoloogilised yhikud ja m6nedkymned sibulalised ja pysililled, p2rast seda, kui 3 hooaega sai aiaga tegeldud minimaalselt suure koormusega palgat88l k2ies ja seej2rel seljahaigeks j22des (teine pole esimesega seotud, t88kohast saadeti mind minema teatud p2ttide, politsei 22rmise lolluse ja Tartu Prokuratuuri t88tajate kahjurliku tegevuse t6ttu).
Ahh, kyll l2inud aastal oli ilus sygis. Ilm oli pidevalt ilus, ja ma olin saanud ilusa valuvaba suve t88tegemiseks. Lapsed olid 2kki suureks kasvanud ja lubasid mulle m6negi privaatsema hetke. M6nus oli taimekyttimas k2ia. M6nes m6ttes ma tundsin ennast nagu mootorrattur, kes eestimaiste k6verate radade p22lt Aamerika-maa pikkade sirgete peale p22senud on. Lapsed said juba ise endaga ja isa kerge abiga hakkama, seega ei pidanud ma keeruka logistilise ja mitmeetapilise hankimisreisu jooksul tegelema v2sinud, n2ljase vm probleemiga pisikese lapsega, see t2hendab alati lyhikest ja seega suht m6ttetut l6bus6itu ja vajadusel osadest k2ikudest loobumist) ja sain rahumeelega k2ia hankimas t88riistu ja majakraami, mille kohta olin varem pikemat aega kuulnud  joru, et "ei mul ei ole vaja, ma ei taha, ma ei saa, mul ei ole raha jne"  No kui ei saa ja ei ole, siis hoiad kodu, seeaeg kui V2le Kaaren jahil k2ib... aga kes kasutab p2rast suurima r66muga neidsamu enne nii mittevajalikke riistu nt sugulase juures v ylemusele eraviisilist t88otsa tehes ja saab selle eest au und kuulsust?
Palun vabandust, aga. Ma ei suuda oma pereliikmele t2iesti lojaalne olla ega vaikides austada ja teenida igat meessoost kodanikku paljalt selle eest, et on Mees Ja Fyysiliselt Tugevam Isik. See seisukoht on tekkinud mitme pika aasta praktika tulemusena ja ma arvan, et v6in teatud teemadel kuri olla kyll p2rast seda, kui olen olnud kannatlik, nii kannatlik. Sest teatavasti on meil 21. sajand ja naissoost isik ei ole 6igusteta t88j6ud ja tumm t88j6utootmisvahend, vaid omab meessoost isikutega samasuguseid 6igusi haridusele, oma v6imete arendamisele ja, mis oleks pidanud olema esiteks - 6igusele olla viisakalt ja v2givallatult koheldud ja saada saavutuste eest tunnustatud.
See, kuidas ma v2lja n2en, ei puutu asjasse.
PS. Kui mu enda rahvas hoiab oma syngemad hingesopid viisakuse varju all, siis seda ei tee sugugi enamus teisi kaaskodanikke. Eelmisel n2dalal oli mul v2ga inetu asjaajamine valla uue konstaaabliga, kelle juures oli k6neaineks naabritepoolne pidev myraterror ja muidki probleeme, konkreetsed fikseeritud juhtumid avalduse esitamiseks ja senitoimunud fikseeritud ning v6imalikud tulevased korduvad kallalekippumised meie pere liikmetele ja varale. Konstaabel v2ljendas seisukohti, mille j2rgi ma olen v2ljakannatamatult yliemotsionaalne ja pean naabrite k2itumise ja arvamistega kenasti leppima - et mism6ttes nagu? Aga mul oli meessoost suuvooder kaasas ja tema v2hemalt sai viisakalt koheldud. Mulle ei suutnud nn korrakaitse isegi otsa vaadata. R22kimata naabritest, kes on seisukohal, et mu mees on lahe tyyp ja nende poolt, aga mina olen ..., ... ja ... . Kui keegi mu pere vastu midagi taolist tuleb v2itma, siis astun ma alati pereliikme kaitseks v2lja, aga minu kohta 8eldud laused v6etakse vaikides ja vastuv2iteid esitamata teatavaks, mis teatavasti olla n6usolek.
See t2hendab, et rahu ja armastus on v6imalikud alles siis, kui l6vi ja talleke koos rohtu s88vad ning siga ja lind istuvad hea piraadi 6lal ja nokivad koos maasika-shokolaadj22tist.

Minge, kullakesed!

Ootasin ja k6hklesin, m6tlesin ja v2lja m6tlesin. Ei tule sel suvel enam kurja kylma. Tahaks tubadesse rohkem ruumi. Tahaks, et akendest paistab suvi. Taimed tahaks p2ikest ja pesu. Yldse peaks enamuse taimi ymber istutama.
Ja siis r2ndasidki Nad yksteise j2rel kilemajasse.
Esimesed kolijad olid tsymbiidiumid, mis on tuntud jaheda-, aga see-eest valgusearmastajad. Mitte et kilemajas jahe oleks, p2eval kytab seal 35 v6i rohkemgi 2ra. Ka k6ik kannajuurikad kolisid sinna. Ja bensoe-viigipuu ning binnendijki viigipuu. Ja fuksiad, ripp-pelargoonid (viirpelargooniume tabas talvel kuri saatus - ligi 20-st j2ttis kylm mulle ainult 2), dendroobiumid, diifenbahhia, agaav, inglitrompet ja tsissused. Lisaks on seal kymnetes karpides laste kylvatud kurgid, arbuusid, peiulilled, lehtertapud, mitmed tundmatud lilled ja maitsetaimed.
Tomatid on veel pisikesed, nemad on toas soojas. Niiv6rd-kuiv6rd soojas. Siis, kui lilled lageda suvetaeva alla kolivad, on tomatite kord kilemajja asuda.
Ja kilemaja peenrad ei ole isegi valmis, puulehehunnik ja turbakott k8ssitavad nurgas 6itsva ingitrompeti selja taga. Selline on siis asjade t2nane seis.
...........................................................
L6puks ometi j6udis kauaoodatud ja mujalkirutud vihm ka meieni. Esimene soe vihm. Korralik sadu, mitte hale udutamine. Muidu oli osa peenraid p2ris purukuiv, asi kiskus p6uaks ja ma eile kastsin v2rskeltistutatud puid jm taimi uhkesti nii igaks juhuks, kui j2lle vihma ei tule. T2na siis teeb loodus yle, mis aednikul ripakile j2i.
Peaks usinasti ylej22nud k88giviljad ka 2ra kylvama, aga kuidagi uimaselt l2heb k6ik. Ma olen h2das pideva peap88rituse ja kroonilise v2simusega, aga tegutsemistahe on 6nneks neist yle. Muidugi peaks palju rohkem tegema, maja ootab, must pesu kasvab yllatava kiirusega ja n6uab iga p2ev tegelemist, p6randatele tekib iga p2ev kilode kaupa liiva, kuigi keegi saabastega tuppa justkui ei roni...
L2hen nyyd paharette peletama.

Appi, okaspuude pistikust paljundamine?

Kuna piirdehaljastuse taimi kulub mul j2tkuvalt igal aastal kymnete kaupa, siis olen kokkuhoiu nimel v2ga huvitatud m6nede liikide ja sortide ise paljundamisest ja katsed on olnud suht edukad. Varasematel aastatel on mul ilusasti kasvama l2inud suurem osa mages6stra ja l2ikiva tuhkpuu varakevadisi pistoksi (tolle nn esimese, 2005. a. puukoolikese s6id j2nesed oksatumaks), hiljem on v6sund-kontpuud "Flaviramea",  vana kollast tikrit ja loomulikult sirelit juhuslikult paar tykki kruusapotti pistetud. Eelmisel suvel v6tsin juunikuiseid pistikuid punaselt s6stralt (mees niitis kogemata m6ned oksad maha, no muidu ehk ei oleks raatsinudki), lodjapuulehiselt p6isenelalt "Diabolo",  ungari sirelilt, ja t2naseks on nt s6star ja osa ungari sirelit kasvatamiseks potistatud, paistab, et ka suurem osa Diabolo oksi ajab juurutuspotis kevadisi ninakesi.
Sel aastal v6tsin juurutada neidsamu kultuure, Diabolo j2lle, ungari ja amuuri sirel, tavalist saab hekipuntra viimase otsa v2ljakaevamisest, siis veel pistsin kontpuud 3 sorti, lisaks 3 sorti elupuid, kokku nii 70 oksa. Aga yks viimaseid Muhediku poste tuletas mulle meelde, et ka m2gim2nd on ilus ja tore puu, kunagi sai ostetud paar tundmatut. Nyyd olekski kysimus praktikutele: kas kodustes tingimustes, st pestud kruusa sees on v6imalik juurutada ka vaiguse okaspuu oksi? Lehtpuude ja pysilillede peal see t88tab, aga just nimelt kuused-m2nnid?
Ah et miks pistikud, mitte seemikud?
Teema, mille yle ma palju olen m6tteid m6lgutanud. Maja on kyll 200 aastat vana, aga enne mind ei ole siin keegi midagi haljastanud peale paari juhusliku viljapuu ja sirelip66sa, maja asus keset lagedat p6ldu vanade, suurte puudega talumajade ja 2 armetu kortermaja vahel, mille elanikega silmsideme hoidmisest ei ole ma huvitatud. Kuna krunt on meil ainult nii suur, et piirdeta p6llumaad meil pidada pole v6imalik, kyll aga on poolehektariline tykk sobiv muruks ja puuviljaaiaks, siis on m6istlik seda piirata k6rgemate ja keskmiste lehtpuude-p66saste ja okaspuudega, taimi kulub loomulikult ypris palju. M6istlik on maha panna suhteliselt suured istikud ja seega pean ma neid kasvatama kiirematel viisidel - katsed seemikutega on n2idanud, et esimesed 3-4 aastat on seemik (v2lja arvatud vaher, t6eline koletis:P) v2ga pisike ja armetu, aga aeg ju jookseb...

Koerakesed aknal, veel kynisme

Yhel hetkel l6peb pime, kylm ning raske talv ja saabuv kevad paneb mahlad jooksma ja tokerdanud elusolendid tulevad p2ikese k2tte toitu ja meelelahutust otsima. Looduse elustudes asuvad ka k6ik kaupmehed agaralt ning meelalt meie rahakoti suunas viiplema. Ja meie vastavalt oma isiksuse primitiivsusele v6i, vastupidi, harituse mitmekylgsusele, anname neile ka j2rele.
Olen aiakaubandusv6rgu tegemisi j2lginud vist juba 8 aastat. Meeldiv n2ha, et kunagised kallid eksoodid on t2na ypris k2ttesaadava hinnaga ja m2rkimisv22rse valikuga - eks taimede myyjad teavad, et kui aednik on temalt teatud sordid ostnud, siis j2rgmisel hooajal ootab ta juba uusi ja huvitavamaid, ja et kuna eestlane on alles paar p6lvkonda tagasi omaenda maast toitunud, siis ta ootab, et sibulateriiul poes ei valmista talle hinna suhtes eemalepeletavat pettumust, seega ei saa temale myya taimejuurikat kuningas Arthuri-aegse postmargi hinnaga ega konditsioonis, mis n6uab taime elustamiseks korralikke keemiateadmisi ning laborit. Kaupmees pakub aastal 2012 juba p2ris v2gevat nimekirja heas seisus juurikat ja istikut, ja mina, mitteeuroopa sissetulekuga ugrilane, saan ka sellest juba ysna korralikult osa. Suur t2nu, kallid sordiaretajad!
Viimane kord, kui ma k2isin linnas soola, tikkude ja pyssirohu j2rel, trehvasin Maxima poeketis aedkanna 22rmiselt huvitavatele ja ilusatele sortidele. Just nimelt Maximas, mitte aiakaupa myyvates (ehitus)kaubamajades! Palun teile k22bused - nt "Lucifer", vana kuulus sort, ja k6rgekasvulised - "Cleopatra" - kahev2rviline teatud mustriga 6is ja punasetriibulised lehed, "Stuttgart" - rohelise-valgekirjud lehed, "Perfect" - suur roosa 6is! Sorte oli veel, aga need risoomid ei olnud ostmiseks enam piisavalt pringid.
Kuna tegu on uue tootjaga Leedumaalt, siis muidugi olen ma sortide suhtes skeptiline, liiatigi oli hinnanumber taimekultuuri arvestades ysna symboolne - 0.99 euri per sibul! Sest ka Hollandi tootjad panevad meie aednike teadetel sortidega 2mbrisse, kuid see 2mber maksab rohkem eure. No aga kuna tegu polnud justnimelt 5-6-7-euriste juurikatega, siis mina ei muretse. Igal juhul olen saanud head tykid ilusaid taimi. J22n nyyd p6nevusega ootama.

poeetiliselt ahnusest

Kaaren on see tydruk, kellel lapsena oli v2ga v2he m2nguasju. J2rgnevad aastad t6id koliskoorile ysna v2he lisa. Vaene aeg, revolutsioon, teadagi, meil k6igil oli raske, paigat pyksid jalas, varjuta lambipirn laes ja ajaleht laualinaks. Ja loomulikult tehti vahet, kes on paremat kuube ja uuemat m2ngukanni v22rt - eks ikka perepoeg, mis see tytresitt ikka tahab, tema leppigu teenijaelu ja tagasihoidliku t88riidega, no mis asju talle peale luua ja supikulbi veel vaja.
Ometi l2ksid vanemate 6petuss6nad k6ik metsa, linna litsiks l2inud tytreraibe 6ppis ametid, soetas pere ja hankis kinnisvara. Ei saa ju kaugemate esivanemate himusid, oskusi ja andeid keelata... Kui seal seisavad puusepp, 6mbleja,  pillimeister, p6llumehed-naised ja mitmed muud meistrid, kes soovivad oma pea ja k2tega iseendale v22rt elu luua, mitte m6tlemata, tahtmata ja 6ppimata teist orjata...
Vanade manas6nadest vabanemine v6ttis palju pikki aastaid ja t6i kaasa yksjagu kurja ning 6petas, et tervisele parem, kui sina oled oma maailma ainus jumal. Kuid siis tuli uus sajand ja 6nnistas meid k6iki tarbimismaailma hyvedega. Kaaren on muidugi ihne tydruk, tema iga pahna peale raha ei kuluta, sest pere on suur ja kuninga maksukogujad ahned. Kuid p2rast esmast elimineerimist j22b siiski veel kyllalt kraami,  mis tema v2ikesed hallid silmad p6lema ja pisikese sydame erutusest p6risema panevad, on siis tengelpung t2iem v6i tyhjem.
Need asjad kuuluvad eranditult maailma kaunimaks muutmise arsenali. Suurt autut on vaja selleks, et t6husalt liigutada suuremat hulka meeldivat mateeriat, ja et ykski lausa maas vedelev linooliumi-rull v6i lauavirn ei j22ks ilma hooletuks hooleks ainult sellep2rast, et hetkel polnud taskust haarata veoteenija palkamiseks vajalikku sadat euri. Head fotoaparaati tarvitub siis, kui silma alla, ja kes meist ei naudiks head visuaali, satub kauni kompa ja harmoonilise valgusega ajalis-ruumiline objekt, ja et tehnilistel p6hjustel ei j22ks midagi kaadrisse kinnitumata, inimese m2lu on ju lyhike. Korralik t88riist peab riiulis seisma, kuna 6ige maakas teeb oma rahakirstu ja abieluvoodi p6hjalauad loomulikult ise. Ka heegeln6elad, vardad, 6mmelusemasinad peavad j2reltuleva p6lve tervise huvides alati soojas seisma. 2rme unustame ka korralikku pakki akvarelli- ja vatmanipaberit ja kastit2it joonistusvahendeid ning viisakat virna seina-, lae-, p6randa jne v2rve ja lakke. Selle v2ga vajaliku mandi seas v6tavad veel aset ka digividinad teksti, pildi ja muusikaga toimetamiseks, sest peale tuima h88veldamise, pesemise ja kaevamise peab inimene ju ka oma k6rvu hellitama. Ning loomulikult juba mainit j2reltulev p6lv, keda 6petada kogu seda kraami kasutama, et neil oleks oma elu alustades korralik kapital erioskusi, ja et nad vajadusel oma vanu vanemaid lahkesti aitaksid, sest inimene on ju loomult armastav ja abivalmis.
Et suurema osa aastast kestev kaamos maaka hinge v2hem muserdaks, on k6ik aknad h6ivatud soojadelt maadelt toodud haruldaste taimede ja elajatega, kelle lopsakad lehed ja armas siblimine tuletavad meelde sooja suve ja rammusat, toitvat rohelust.
Sellest viimasest nyyd. Kui hyva lugeja on mu kogumiskirest veidi aimu saanud, siis on ehk veidi m6istetavam, miks ma ei suuda ausa naise kombel leppida paarikymne pelargooni ja kaktusega, vaid igatsen lopsakamat ilutaimendust. V2rvid ja vormid k6nelevad minuga, ytlevad ilusaid ja armsaid s6natuid s6nu. Ja mina, ilutu, v6tan nende ilu kaitsta ja kasvatada.

Kuidas teha kombaini

Vaja on 2x2 tolliseid pulki,  ilusat võrkaeda,  naelu, vasaraid ja jäneseid. Siis paneb yks viimaseid soome laevast maha jäänud  meistrimehi koostisosad ainult talle teadaoleval viisil kokku ning asetab heinamaale.  Head  niitmist!