31 detsember 2012
Armsad aedupidi toimetajad!
Aedniku näärilaul
Armas Jõuluvana!
27 detsember 2012
Haiguste ravi ja paar vastust lugejate kysimustele
19 detsember 2012
Kus te jooksite, päkapikud?
17 detsember 2012
Kelmikaid meenutusi
11 detsember 2012
Huvitavad detailid
Meie maja on olemas olnud juba aastal 1855 (mingi saksakeelne maakaart Wosivere (Wossifer) kyla, Schule-nimeline talukoht, mis paikneb teiste talude suhtes 2ratuntaval kohal) ning arvata on, et maja ise on veelgi vanem - sest 1785 (kui ma ei eksi) anti Riia kubermangu m6isnikele k2sk ehitada terve hulk kylakoole talurahva tarbeks. Need koolihooned tehti kylainimeste endi poolt m6isa teot88 korras riigiasutuste tyypprojekti j2rgi ja ongi suhteliselt sarnased, kui vrdl m6nda yksikut korrastatud muuseumihoonet, imekombel s2ilinud varet (mahaj2etud maju armastavad mahaj2etud noored ja lapsed lagastada ja p6lema panna, ka meie kylas on see terav probleem) v ymberehitatud talumaja (kasv6i meie maja; yks veranda ja rehetarega talumajaks kohendatud kylakoolike V6rumaal, teistes pole ma sees uurimas k2inud, v2liskuju j2rgi palju ei ytle). Digitaliseeritud arhiive uurides leidsin yhe 1882. v -83. sygisel Tartu Opetatud Eesti Seltsi poolt maakoolmeistritele korraldatud kysitluse, millele Liivimaa kubermangust oli vastanud mitusada 6petajat. sh Puhja kandist juba oma paarkymmend! Kahjuks on neist sadadest hoonetest s2ilinud ainult yksikud, sest 30-tel riik optimeeris kooliv6rku tugevalt ja kinnipandud koolid h2visid mitmetel p6hjustel fyysilkult iselt - lammutati osaliselt v t2ielikult, et uue otstarbega sobitada v materjale saada, v h2visid tyhjalt seisvatena.
Hea tykk v2g olulist Eesti ajalugu, mille kohta peaks tegelikult keegi m6ned korralikud tellised kirjutama. Saunu on meil ju uuritud, elumajade jm hoonete, komplekside jm ajalugu, otse loomulikult ka "p2ris" e tsiviilelanikkonna h2vitamise ajalugu on uuritud miljonite tundide kaupa - aga nt haridusajalugu on suhtraske leida.
Mis te arvate, mitu dokumenti leidsime me Tartu Maakonna arhiivist? Yhe! See puudutas 1973. a. kod. A. T. (mu abikaasaisa) riigilt ostetud ja isiklikku kasutusse antud (NSVL ajal polnud maaomandit, hooneid sai v66randada vallasvarana, maa anti piiratud v piiramata kasutusajaga nn rendile) V. kyla K. talus tehtud m66distamisi, maja ja maa plaani jms. Samas ma olin lootnud leida tunduvalt vanemaid plaane krundi piiride, ehitiste plaanide, ehitusaastate jm-ga, aga neid EI olnud. See 1973. on siis MAA-ARHIIVIS VANIM olemasolev dokument tegelikult tunduvalt vanema ja suurema hoonekompleksi kohta, kui ainult 2iapapa poolt ostmise ajal laiskusest ja ihnsusest fikseeritud elumaja ilma k6rvalhoonete registreerimiseta! Samas on teada teada, et N6ukogude okupatsiooni algusaastatel h2vitati Eesti rahvuslikku m2lu v2ga mitmel moel sh p6letati tohututes kogustes arhiivides seisvat. Mul on huvi ajalugu kokku koguda ja hoida, et teha j2lle korda midagi v2ga vana ja v22rtuslikku, mille kohta ymberkaudsed v2idavad, et see on m6ttetu vare, s.tamaja ja paras maha p6letada jne jne jne.
Ahjaa, vundament. See on peaaegu meetrik6rgune maakivist tuulutusavadega tohutu jurakas, ja kandvate seinte alla on ka teda tublisti laotud. Seega topeltp6randa all on u 60-80 cm tyhja ruumi - kunagine kobedam t2itepinnas on kohati v2ga kokku vajunud. Kolhoosi ajal lasi keegi idioot yhe ruumi p6randa mulda t2is toppida ja see p6rand oli 1990-teks t2iesti l2bi m2danenud. Tuulduv vundament on v2ga hea. Parem talvel pakse sokke ja susse kanda, kui iga paarikymne aasta tagant p6randat vahetada:P
H2id p6randaid meile k6igile.
09 detsember 2012
Iidsete myyride saladused
Pikk ja kurjakuulutav k2ik, mille all on hallitav, synge sygavik igavese p6hjatuule, n2riliste ja tuvide luukerede, kunagiste vangide v2ljaheidete ja siiani kostva ahelak6linaga. Neetud on see, kes sellesse k2iku astub; teda tabab peagi k8ha ning m6ni vastik liigesehaigus.
Tasapisi, aga j2rjekindlalt ametit omaenda kodus praktiseeriv ning kvalifikatsiooni t6stev ehitusrenoveerija on avanud koridorip6randa. Originaalp6rand on viletsasti tehtud, t2idetud saviga, pea sentimeetriste pragudega ja h6re. Pealmiste laudade eemaldamisel selgus, et maja keskel on olnud ahi ning ilmselt korra juba parandatud p6rand toetub osalt ahju vundamendile. Et k6ik need ehitise osad - p6randa talad, maja enda ning ahju vundamendid, seinapalgid, p6randa alus-ja pealislauad, on kokku pandud erinevatel aegadel erinevate meistrite poolt, aga yhe yhise joonena 22rmiselt lohakalt ja ebat2pselt, siis on nyyd selge, miks p6rand oli nii 2ra vajunud, savist "soojustus" kohati 2ra jooksnud v vettinud ja sigakylm.
Kuna 6uet88d on l2bi, tegelengi nyyd sellega. Magamistuba peab ootama; koridor on t2htsam, kuna veetorud ja hydrofoor peavad saama sooja toa. Eelmisel talvel yks hydrokas ei kannatanud oma viletsat elu enam v2lja ning suri. Ma ei taha, et niigi suure ja kuluka majapidamise juures selliseid lollakaid ootamatuid v2ljaminekuid pidevalt ette tuleb.
Aga see selleks. Kallid aednikud! K2es on see yyrike hetk, kus l2inud aiandushooaegon just l6ppenud, kokkuv6tted tehtud ning uued plaanid ja hanked pole veel kuju v6tnud. Sellel hallil ajal saame me m6ne n2dala puhata, hinge t6mmata (ha, ha) ning v6tta k2tte pastakas ja l2pakas, et asuda kirjutama J6uluvanale.
02 detsember 2012
Sooja teki all
Eelmisel n2dalal oli palju s6itmist eestimaa yhest kaunist otsast teise. Seega 6nnestus mul omal nahal tunda Selle Talve Tulemist. Oli alles ilus, hingemattev ning k6ikehaarav kogemus.
Enne seda, kui tuli lumi, juhtusin maha istutama kymmekond puud-p66sast ning ylej22nud kenasti tulevaste kodupeenarde juurde t6stma. M6ndagi j2i ka istutamata... Ja roosipeenar sai peale tammelehtedest teki, sama ka maitseainete ning elul6ngade kohta.
Aga kohe p2rast puulehtede peenardelepuistamist r22kis raadios tark onu, et sooja maa peale ei maksa panna paksu talvekatet. Taimed komposteeruvad ning tuleval kevadel peab suurema osa peenrast uuendama. Aga meie sygis on ju ettearvamatu - peale esimesi kylmi v6ib tulla pikem soojaperiood...
K6ik on 6ige. Ei tohi panna tihedat ning kergesti m2rguvat ja kokkuvajuvat kattematerjali, nagu nt p2rna (v6i mistahes muud 6hukesed) lehed, saepuru/turvas vms peen aine. Aga tammelehti olen kasutanud juba 3 talve ning need pysivad kevadeni 6hulised. V2hemalt meie kandis Puhjamaal, kus talvel mitmeid suuri sulasid yldiselt ei ole ning kevadel kaob lumi miskip2rast kiiresti.
Lugupeetavad pikemaajalised lugejad teavad, et ma lehtede langemise aegu m6nedki head kotit2ied linnainimeste kokkuriisutud lehti endale koju tassin. Mis linnainimese jaoks on tyytu ja inetu prygi, on minu jaoks hinnaline ja h2davajalik aiandustarvik.
Ja siis tuleb Talvetaat koos Lumememmega ning vormistab pruunikirjule lapitekile valged pitslinad peale.
Head talveund, mu kallis aed.