Ätituude

Interneti-pillipoode kammida ei viitsi.
Aiandite lehed...ei huvita.
Kududa ei taha.
Laulu kirjutada ei julge.
Pille mängida...ei julge kah.
Raamatuid lugeda ei taha.
Kedagi näha ei taha.
Muidu meisterdada ei viitsi.
Joonistada ei julge, lausa fyysiline hirm on.
Lihtsalt jõllitan.
Vahin vaikides.
Loen, mida inimesed teevad.
Olen vakka nagu kogu elu on oldud.
Yksikute hõisete aeg on ymber.
Tulevad hallaööd, kuud ja aastad.
Ja kuskil ja kellelgi jätkub soe suvi.

Õõvastavaid kaadreid minu ööelust

Lamasklen ja yritan internetti läbi lugeda. Uni ei tule. Korraga ronib mu kõhu peale Egiptuse Nuhtlus. Ta on petlikult pehme ja salalikult sile. Tegu on suure purustusjõuga isendiga ja tema karakteri jäädvustamisega nunnu lemmikloomana jääb hätta isegi supertark nutiseade, kelle soovitused "Kass. Leidke oma lemmikloomast enneolematuid vaateid" või midagi sarnast, on ilmselt mõeldud mingi teise loomaliigi tarbeks. Fotoka silm tabab yksnes õõvastavaid kaadreid graafiliselt ilmekast kiskjast, kelle suu on suurem kui tema pea ja kelle vurrudega saaks tappa raudryytli.
See loomake saab minu võitluskaaslaseks igaveses vaenus näljaste näriliste ja meie, kelle kappides on jahu, vahel. Vilgas ja tegutsemishimuline noorloom on hiljem tubli hiirepyydja. Maamajapidamises on see väga tähtis.
Tegelikult on Egiptuse Nuhtlust 2 isendit. Teine on tumehall ja praegu nähtamatu. Koos laamendades, khm, mängides, nende purustusjõud neljakordistub ja siis hoitagu oma piip, prillid, juhtmed ja sokistamata varbad.
Kuna meil on muuhulgas ka rebased, siis elab nimetet kooslus rangel toarežiimil. Ei mingit põnevat õues hulkumist ega erutavat kanade kiusamist. Mängite toas, närite viisakalt pererahva krookse, ribastate kardinaid ja ootate talviseid hiiri.

Suvi kypseb

Ja tyseneb tasakesi sygiseks. Mu ränk, lootusetu ja töörohke armastus korvõieliste vastu on sel suvel ohtralt tasutud - just meie tee ääres oli talinisu põllus lilleriba, esihoovi murus suve esimesel poolel suur karikakralaik, praegu aga graatsiliselt hõljuv hunditubakapilv, ja lillepeenardes, mis, tõsi kyll, rohtuma kipuvad, on suve lõpp siilikybarate päralt. Esimene, kollane, on miskine päevakybar. Uskumatult elujõuline isend, talle peab hakkama ruumi juurde tegema.
Andku hea lugeja mulle andeks, pärast heinaniitjaga mässerdatud tööpäeva ei viitsi ma enam oma pea-nimelises prygikastis tuhnida kybarate sordinimesid. Mul on umbes 7 sorti ja liiki, mis ostmise ajal olid väikesed armetud tutikesed, mida oli lihtne teiste taimede vahele torkida, aga praegu on need teised taimed samuti parajalt kohevateks kapsasteks kasvanud.  Annaks Aiahullude Jumalanna mulle vähem väsimust aias fotostamise eesmärgil ringi roomata, sest muude tööde ja krooniline tõbine olemise vahelt kipub ilu otsimiseks ilupildi eesmärgil aega, pauerit või tahtmist (või siis kõiki korraga) puudu jääma. Ja pildistamiseks parajat ilma tahaks ka - liiga valge ajab värvid valeks, liiga pime aga on lihtsalt liiga pime. Muul ajal aga tulevad sellised sinisevõitu pildid, nagu juuresolevalt pildilt näha võib.

Vastuseks hyva lugeja kirjale

Pr M esitas umbes järgmise kysimuse: Kõrvitsad ei kasva, kevadest saadik on jama, ei tea, miks.
Vastus on järgmine: selle aasta kevad oli jama. Märts oli kylm, märg ja tuuline, nagu peab. Aprillis aga läks soojaks ja mõnedki taimed hakkasid ninasid kergitama. Aga mai teisel nädalal, kohe pärast kartulipanekut, läks kylmaks. Lõuna-Eestis oli 4-5 miinuskraadidega ööd ja päevad olid selle perioodi kohta kylmavõitu. Sel ajal olid luuviljalised õitsemist alustanud ja paljudes aedades ploomi-, kirsi- ja mõned õunapuusortide õied lihtsalt kylmusid ära. Ka mai algul tehtud kylvid said kannatada. Et hakkasid juba tõusma, aga siis tuli talv tagasi...
Mai lõpupoole ja juunis oli mitmel päeval harvaesinevalt kõrge UV-kiirguse tase. Arvan, et ma ei ole ainus, kelle arvates sel kevadel mitmel päeval oli valgus erilist või valet värvi - kuidagi hõbedasem või valgem, kui muidu. Selle tulemuseks on paljudel taimedel, nt valgekirjudel rohttaimedel, kõigil hostadel, niigi päikeseõrnadel elupuu sortidel (kollaste ja valgekirjude okstega) jt päikesepõletus. Juunis ja juulis olid vaheldumisi kuuma-ja kylmalained, mis avamaakurkide, -kõrvitsate jt soojalembide kasvu pidurdasid. Praegu, augusti keskpaiku, on päev kyll veel soe, 22 ° ringis, aga öösiti on heal juhul 9...10° C sooja ja soojalembidele selline asi ei meeldi, KOGU ööpäev peab pealt 20 olema. Minul kõrvitsid ja kurgid kyll kasvavad, aga peale haljasmassi muud eriti ei paista. Aga see-eest on hea kyyslaugu- ja piparmyndiaasta.
Imelik suvi.

Konna perspektiiv

"Leidsid ka aega meie sekka kepsutama tulla. Ole tänatud juunis ja juulis lammavilla pesuveega kastmast, aga nyyd tahaks jälle midagi maitsvat. Ja võta need lihtsalt lolakad laiskvorstid ära, kes ise ei viitsi pysti seista ja meie varsi mööda ronivad!"