Jõlekiireon, jalgjamabjaselgkange, suvisaabusjälleootamatult.
Ehk, ilm lubab teha väga pikki õuesmängimise päevi. Ja vana lampvõimendi kitarrile, mis ma endale emadepäevaks kinkisin, on ainult 2 lyhikest harjutusmängu saanud.
Progressi nimel, edasi.
Pildil yks laps keevitusega mängimas. Issi parandas autot ja pakkus pojakesele ka, et kas tahad sädemeid lennutada... kes siis ei tahaks.
Keevitusaparaat on palju odavam lõbustus kui viisakas nutitelefon ja mänguriarvutist ärme yldse räägime. Hommepäev otsin lapsele vanarauahunnikust veel viisakamaid tykke ja ostan kilo keevitustraati. Lõpuks ometi teeb keegi midagi huvitavat.
Kui ta korralikult koolis viitsiks käia, aga näh, tark poiss kaldub eluaegse lukksepa radadele... aga äkki ikka mitte.
Halbu asju on ka juhtunud. Eelmisel suvel yhe romu ostnud inimene jättis selle mnt.ee-s arvele võtmata, meie vana maja ostnud seltskonna järjekordne stiilinäide. Lähen mnt-sse avaldusi kirjutama, kui valla tugiisikuga noorima lapse erikoolikomisjon tehtud on.
Yks aken, ainus ja erimõõduga, lagunes eestvõtmisel täiesti.
Ehk, sygisel rõõmsalt ette võetud akende renoveerimine muutus sujuvalt asendamiseks. Osutus, et valesti lõigatud klaasiga ning 30-50% ulatuses kõdunenud puitosadega vanakesed on taastamiskõlbmatud. Ees ootab põnev ja erutav uute akende hankimine. Ka enne seda veel põnevam ja erutavam halturr e raha hankimine. Jõudu mulle!