Roomaja perspektiiv

Sellestsamast lõunakyljest, millest eile jutt. Vundamendi tuulutusavade ees on põnevad ja erutavad puupunnid, muuseas. Näksin vundamendi ymber võsa ära. Antropoloogil minu sees on jälle pidu.



Ilm on nii ilus, et kasvõi rooma.

Töörõhkkond

Ilm on ilus, korrastan jätkuvalt kultuurikihti. Maja lõunakyljel asuv kaos ja võpsik jäi niitmata, hakkan sellele alles kuu aja pärast mõtlema, kui kips päris ära võetakse. Niikaua naudime laenatud vaate kaugemaid osi kuldse lõunapäikese mahedas kastmes. Eelmiste inimeste kultuurikiht on muuhulgas ka huvitav. Tuleb välja vanade eestlaste eluolu, nõukogude põllumajanduse ja maaettevõtluse detaile yksikute dokumentide, tööriistade, nõude näol, hoonete, hekkide ja hunnikute paigutusest saan teha ergonoomikaalaseid järeldusi. Ja loomulikult minu suur armastus - tekstiilid. Olen lisaks tavalistele ärapeetud seljariietele leidnud hulga kvaliteetseid pakse kardinaid, villaseid kangatykke, mida kasutati ilmselt uksekardinate, mõnda ka tekina. Põnevad sidused ja sissekootud pilukaunistus. Sellised kangad leiavad lugupidava koha uue pererahva riidekappides, sest mitte iga vana ei ole iganenud.
Kui käed karguga ja jalad poolteist -poolteist-sammust tydinevad, kygelen elutoas diivanil, sydametunnistus must. Sest lisaks kõigele tuleks laste toad enne kooli algust värvida-tapeetida, aga vt kipsi äravõtmise lauset. Ja otse loomulikult tuleb niisama lamamise juurde midagi asjalikku teha. Nt kitarridega mängida. Pildil on kyll yks Les Pauli keretyypi pillide heliomaduste võrdlemise hetk, aga minu absoluutne lemmik on peenema kaelaga ja huvitavamate lylitustega, st huvitavamat mängu lubav 3 helipeaga klassikaline Fenderi strat.
Kui kidra kätte võtan, hakkab iseenesest duure, viise ja laule voolama, olemasolevad laulutekstid ja luuletused hakkavad muusikalist vormi võtma, aga pere, ok, yldse inimeste juuresolekul ei tõuse käsi neid ette kandma. Jumal ja Jõuluvana, saatke mulle selleks otstarbeks yks korralik progerokibänd.

Inimese parim neljajalgne sõber

On taburet.
Sest yhejalgne inimene ei saa ju seistes kaevata.
Istudes kaevamine aga on ysna aeglane tegevus, mis sarnaneb rohkem aerutamisega.
Ma ei pista valuvaigisteid, sest haavavalu on ysna lahja, samas annab teada õige hetke, millal oleks mõistlik otsekohe maha istuda.
Ja hirmsa vehkimise asemel istusingi pärast 8. taime peenrasse istutamist sõber tabureti seltsis ja nautisin selget puhtakspestud taevast hästikastetud aia kohal.
Lapsed on kyll puberteediea karidel loksumas, aga juba nad suudavad ja... Kui ainult jõuaks argumenteerida.
Nii aerutan kolimissegaduse laevukest aeglaselt, aga kindlalt systeemi ja korra poole.

Ahnitseme

Pildil on hea Aaluja Helve aia avar ja värvikyllane vaade, milles leidub imetlemist nii kribuarmastajatele kui suurvormidest võlututele.
Ja sellel on puust lõigatud Mammi tagant paistmas suur hortensiapõõsas.
Siia ma tahtsingi jõuda. Kuna mul on kodus terve hulk avardamist ja värvikyllastamist vajavaid vaateid, siis olen asunud isukalt aiakaupmeeste hooajalõpusoodukaid uurima. Olen hankinud paar hostat, paar siilikybarat, paar sõnajalga, paar tiigiääretaime, mõned puud ja yhe hortensia.
Nädala alguses kipsjalaga sõidutamist oodates Lendava juures vedeldes lugesin suurest lugemisnäljast yhe hooga läbi Elle Ahse kirjutatud Maalehe Hortensiaraamatu. Kuna hortensiaid on varem ka nähtud, tabas mind pyha ilmutus ja äratundmine, et suures aia peab olema suuri ilusaid põõsaid.
Raamatust võetud julgusega ostsin täna muuhulgas paljulubava Pinky Winky.
Md, karkudega hyppamine ei sega enamust aiatöid.

Ai.

Tartu kipsipanijad ja Võru lõikajad said minust oma osa.
Jalg valutab.
Ja muud ma ei tahtki ytelda.

Puhkusereis 3

Laupäeval olid vigursaagimise võistlus, võistlustööde oksjon, laat, paar kontserti, kõigi kujude oksjon, rahvatantsijad ja Raul Meele kokku pandud tuleetendus. Suurema osa päevast sadas vihma ja saevõistlejad ligunesid alukateni läbi. Nägin oma silmaga Singer Vingrit ja Kipsoni kitarre. Trehvasin toredat Lillekasvataja peret nende inglitest lapsukestega ja mitut Aalujat ka. Millalgi lõhkusin töö käigus mutiauku astudes ära niigi keskpärase parema jala Kannakõõluse. Traumapunkti ja koju sõidutab mind hea Lendav, sest ma olen nyyd mõnda aega Kaaren Yksjalg.
Oli tore ja meeleolukas puhkusereis. Seda tuleb korrata.

Puhkusereis 2

Möll käib. Vedelen autos ja venitan selga, aga täna tuleb kujukesed valmis saada.
Kohal on umbes 30 meistrit. Väga erinevad inimesed, väga erinevad tööd.
Ilm on ilus ja kujud valmivad yksteise järel, sest vihm ei sega tööd.

Puhkusereis

Rapla taga Varbolas on vigursaagijate kokkutulek. Nuiasin head Lendavat, et ta mind ka imeasja vaatama kaasa võtaks. Pärast suurt kolimisemöllu on toredate kujusaemeestega koos põristamine, sumistamine ja tinistamine kaunis eksootiline puhkusereis. Kahjuks on mul kogu riistapargist kaasas ainult 1 mootorsaag, lihvriistad olid koos abikaasiga tööle sõitnud, aga ärme esialgu lase end sellest häirida.
Tore rahvusvaheline seltskond on koos. Meie kõrval on tööhullud poolakad. Paar leedukat, venelast ja soomlast on ka.
Selg väsis ära ja nyyd ma lamasklen, kuigi peaks kujusid viimistlema, higipull otsaees :) tegin komplekti kolmest sõnajalapakust, millest 2 on istumiskõlblikud ja 1 kõrgem laua moodu. Vormid on paigas, jätkub viimistlemine.

Taevatrepp

Ilus vana puust asjake, täiesti töökorras.

Sahvri progress

Hommikusest segadikust on saanud hetkel tyhi kambrike. Mõranenud ja vettinud tsementpõrandat kuivatab ventilaator. Ja lõkkeasemel toimub tonni hiirepesasid täis kartulikottide, riiulikateteks olnud ajalehtede jm hallitanud pahna aktiivne oksydeerumine. Õhtul teen pakenditiiru konteinerisse ka.
Museaalidest peab vist eraldi posti tegema, piimanõud jms tuulutavad õues aastakymnete hallitust maha.
Päike on parim kemikaal ja kiirgusallikas praegu. Olgu ta tänatud õigel hetkel väljailmumise eest.

Lihtsalt koledaid pilte

Kuna eelmine pererahvas koosnes muldvanaks elanud inimestest ja nende vaimupuudega pojast ning kohta juriidiliselt vee peal hoidnud kaugemal elavast tytrest, on uues kodus korra ja sisteemi loomine tõsine ja tugevat kogemust nõudev väljakutse. Aga kuna ma olen lapsest saadik igasugu maa-ainetega kokku puutunud ja hiljem pikki aastaid väikeste laste tagant koristanud, on see lihtsalt, noh, igapäevane töö. Ja juba hakkab looma, hakkab looma, seltsimehed!
Praegu on päevakorras anarhistliku võpsiku seest laudahoovi ja puhast majaesist eraldava aediku avastamine. Võsa sees leidub pojenge, vanu roose, ähmaseid viiteid kunagi väga esinduslik olnud esi- ja tagaaiale (v vastupidi, olenevalt kummalt poolt maja vaadata), ja lõputult pinke, pingikesi, pesupesemise ja loomasööda anumaid, kõdunenud puupakke...
Seda viimast loodusjõudu, st kõdupuitu, leidub siin väga lahkesti. Aga raisata st lõkkesse pilduda pole siin midagi, see on ju asendamatu asi maa sees leiduvate suurte kahtlaste lohkudega kaalikamaa vormistamiseks noh, näiteks pojengimaaks.
Paha uudis on see, et meie parim autokeevitaja on väga hõivatud. Bussil nimelt on ussid olnud ja kere sees hirrrrmsad augud, aga minu tiimimehhaanik pole enam see, mis ta noorena oli.
Maja majaks, aed aiaks, raud rauaks, aga meil on suitsusaun. Yks päev tassisin koos noorema tytrega sodi ja koli välja, kuivatasin ja kytsin. Katsesaunaliseks olnud vend oli rahul. Teine kord mees lõikas võsa, lastega tegime saunakese ymber kogunenud oksarisust terve päeva lõõmanud põrgulõket, lisaks sellele viskasin käru peale ja viisin lillepeenrasse mädand põranda. Kytsin, kuivatasin veel. Katsesaunaline tegi vihad ja oli jälle rahul.
Lisaks paar delikaatset pilti ka, et mitte niisama tyhje ymmargusi bitte puhuda.