Igal eestlasel on oma turismitalu

Meie pereliikmed käivad tshillimas ja hängimas (loe: hooajatöötalgutel) minu lapsepõlvekodus V-maal. See koht on kui metseestlase unelm - vaikus ja privaatsus, pargid sellega, mis sul on, sinna, kuhu meeldib, ja lähed sauna just nii alasti, kui meeldib. On muru, on viljapuuaed, on põlispuud ja kevaditi konnad. Lähimad jobud elavad kilomeetrite kaugusel, aga vahepeal on mitu normaalset tyypi ka. Muidugi on minu pere turismikal vaja maksta vanemate pattude eest e olme on õudne nagu papa Hitleri ja isake Stalini ajal, kuid pärast seda, kui vend padujoomise maha jättis, on asi viisakamaks muutunud. (Aga ärge lootke, et mu vanad seda teinud on!) Vend armastab oma lapsepõlvekodu kogu sydamest ja teeb seal nyyd tagantjärele kõike seda, mida meie mustade lammaste hõim umbes 30 aasta jooksul tegemata jättis, meie tillukese abiga. Vajalike tööde nimekiri on väga mitmekesine ja inspireeriv, aga peab ytlema, et minu praeguse kodu tööde komplekt on palju vingem. OK. Pildil näete venda istumas sauna eesruumis ja tundmas ilmset rõõmu ATV juppidest, mootor on kohe mängimiseks sooja toodud, ylejäänud koli on kuuris. (Ajaloolistel põhjustel on meie pere rõõmunäod suhteliselt tagasihoidlikud.) Keegi sõitis korraliku ratta kiiresti ja korralikult puruks ja seejärel tekkis nõutuse hetk, kuna keegi niisugust risu isegi jalgrattaraha eest osta ei tahtnud. Arvestades, kuidas mu vend ka antiikset mototehnikat armastab ja valdab, võib seda praegu väga lössis ja lollisti pekkikeeratud atv-d ilmselt kevadel juba sõitmas näha. Ootan huviga, sest mullegi meeldivad mootorid:) ............................ Raamatupidamisega seda asja, et rp.kohustuse tõttu sundseisus ettevõtete rahakoti peal on rp tarkvarast saanud kallis äri, millega yks tõsine kokkuhoidlik maaeestlane kuidagi leppida ei soovi - raha ei kasva puu otsas ega tule iseenesest seinast välja, nagu tänapäeva urban-noor enamasti arvab. Ma kahtlen, kas on mõistlik osta sadu eure maksev karp, millele edaspidi lisanduvad igakuised hooldused jms, ja alustuseks loen foorumitest targemate arvamusi ja soovitusi. Juba on mõned mõtted, mida proovida, ja mille peale mitte aega raisata, ole sa, Internet, tänatud ja kiidetud! Aga oldagu nyyd nii lahked ja saadetagu mulle pikemad ööpäevad ja rohkem seljanärve, sest olemasolevad varud on täiesti ebapiisavad. ..................... Kuigi käesolev on nime poolest aiaplogi, ei hakka ma lugejaid tyytama kirjeldustega kevadistest linnusydametest, värvumakippuvatest kaasikutest ja kirgiäratavast päikesepaistest, sest - avage aken ja see kõik on teiega! ............................. PS. Kuigi paksud villavatid võib juba kappidesse panna, ei ole meie pere kampsunihooaeg sugugi otsas. Mul läheb kudumismasinate taltsutamine juba päris hästi ja kudumisplogis on paar uudisasja uudistamiseks valmis! Kududa on lahe, kui asi kiirelt valmib ja eduelamust kaua ootama ei pea:D

Tehtud.

Täna sain jälle tytrekese, aga seekordne lapsuke on teistmoodi kui mu senised kypsetused:P. Sai teist kaua ja keerutades meisterdatud - kyll oli seda ja teist varu puudu, kyll oli pere liiga peenike. Aga iga eiolejaeisaa saab ykskord otsa ning siis tuleb see, kellel aeg käes. Ta on mulle nii mõndagi maksma läinud ootamise ajal ja läheb ka edaspidi tegutsedes, aga ma tean, et iga memme vaev saab ykskord tasutud. Panin talle nimeks Hildur OY. Tere tulemast ettevõtluse jõhkrasse maailma!

Vatine ja pilvine mõlgutlus

Nii, nagu ilm on udust paks, on ka mu pea täis arusaamatut mõttelagedust. Ma tunnen seda kogu kehaga, st palju häid mõtteid tekitab meeldivat erksust ja soovi mõnda neist isegi teostada, halvad ja valusad mõtted aga tekitavad valu ja soovi kägarasse tõmbuda ja kappi peitu pugeda. Viimastel aegadel aga on mõistuse mõtetetahvel aga kuidagi kummaliselt lage ja detailivaene, hobid ja kired tekitavad yksnes õrna virvendust, mitte aga ahnet tegutsemissoovi ja rõõmu liikumisest. Huvitav, kas niimoodi saabubki vanadus koos armsa altsaimeriga? Kurat, ma ei suuda isegi mitmesugust erialakirjandust lugeda ja keskendumisega on jama lugu. Võõrkeelse tekstiga harjumine võtab kahtlaselt kaua aega jne. ................................. Ilmselt on tegu pidevas tugevas stressis elamise ja pideva magamatuse tagajärgede, e kroonilise väsimuse ja vastava vaimunyristumisega. See on see, millepärast meil väga paljud keskealised inimesed enam uusi ameteid ei suuda õppida ega ole võimelised tegema muud kui ainult lihttööd. Ei logistikat, ei tehnikat-tehnoloogiat. Nooruse keerukad ja kallid hobid tuleb unustada ja keskenduda yksnes ellujäämisele ja hädapärasele toimetulekule, sest ka see nõuab põhjamaa oludes aastaringi nuputamist ja vaevanägemist. Kui sa just sotsiaalsysteemi kelgul ei liugle, linnatingimustes on toimetulek ja olme imeliselt kergeks tehtud, aga proovi sa midagi paljaste kätega täiesti nullist alustada kuskil maakohas. ................................... Sattus vale teeots, läheme veidi tagasi. Sinna kohta, kus väikeste laste vajadused ja naabruses ööpäeviti möllavate alkohoolikute tegemised normaalsetel inimestel töötada ega puhata ei lase. Ja pidev võitlusvalmidus kurnab samuti. Mu lapsed on jõudnud ikka, kus elementaarsete asjade yle vaieldakse vastu, õiendatakse õiendamise pärast. See ongi murdeiga - otsa on saanud mõnus väikelapseiga, kui aidati, anti, tehti ja kanti. Nyyd hakkavad tekkima järjest keerukamad ylesanded ja neid on järjest rohkem. Ja su asjad lähevad ysna halvaks, kui sa sugugi ei liiguta... Ma ei suuda pidevalt nõuda ja röökida, eeldan, et lapsel on endal ka huvi ja mõistust oma asjade ja tegemiste vastu. Yldiselt ongi, ja kerge torkimine tuleb ainult kasuks, kuigi PIDEVALT on vaja elementaarsete asjadega tagant sundida ja seapesadega tegelda. .............................. Aga iseenda suhtes ma ainult kerge torkimisega ei pääse. Tuleb olla endale ka ema ja isa eest, sest need tegelased omal ajal õpetasid mulle ainult vaikselt olemist ja sõnakuulamist, aga vaja on aktiivsust, ettevõtlikkust, uute ja hullude ideedega tegelemist, enda väärtuse pidevat meelespidamist ja teiste lolluse eest kaitsmist, pidevat uudis- ja õppimishimu ning igal juhul mitte arvestada iganenud sookeskse tööjaotusega, mis on paljudes peredes häda ja viletsuse põhjus nr 1. Ja oleks ka meil, aga omal ajal lasin paljud vanemate rumalad õpetussõnad kõrvust mööda. Ma oleksin aga kole ja ylekohtune, kui oma vanade juures kasvõi yhtegi head omadust ei leia. Isaga on jutt lihtne ja lyhike - temale tuleb tänulik olla oma olemasolu eest ja ehk on minus veidi alles kaasasyndinud ettevõtlikkust ja soovi hulle tykke teha, mida lapsepõlves kyll minust kui tydrukust hoolega välja roogiti. Koledat puudust tunnen ma suure majapidamise kerge ja andeka juhtimise õpetusest, sest kasvasin yles koduaresti tingimustes ega näinud kunagi, kuidas töötavad ja hoiavad majapidamist tublid taluperenaised. Mu ema tegi oma kindlaid asju, vaikis alati ja suhtles peaaegu alati ainult käskude kaudu, koostööd ega suurte asjade planeerimist, tegemisest rääkimata, ei olnud. Sellest on mul väga kahju, sest efektiivne juhtimine on hädavajalik nii pere ja kodu juures kui (tootmis)ettevõtte tegemistes. Aga emale aitäh kohusetunde ja visaduse eest, eriti suur tänu kannatlikkuse eest rasketest olukordadest läbikulgemisel, sest põgenemine ei ole lahendus, lahendamata probleemi seljakotti kannad sa ju kogu oma elu. Temalt oleks veel õppida korrektsust ja kannatlikkust peente käsitööde tegemisel. Ja õnneks ei tegelnud ta eriti näimisvajaduse ja särava sisutyhjuse arendamisega, pigem vastupidi. Ja aukartus tarkade raamatute vastu sai mu lapsepõlves alguse ka just mõnede ema raamatute juurest, mida hoiti riidekapis luku taga, et lapsed jumala eest neid ära ei käkiks. Loodan aga, et mu vanemate hirmud ja puudused jäävad sellesse aega, kohta ja tingimustesse, kust need tulid, uue aja võimalused on mulle andnud rohkem, kui mu syndimise ajal aimatagi osati. ............................. Kes nyyd ytleb, et tegu on mõttetute heijjetustega, see võib meie bussist maha astuda. Kes ei mäleta minevikku, ei suuda arvestada tulevikku. Mineviku kolikambris on virnas asjad, mida tuleb pidevalt korrastada ja aeg-ajalt ymber hinnata, et oleks, millega tulevikus head kaupa teha. Me vajame kultuurikihti, millele ehitada, sest tyhale kohale ja liivakaldale ehitatud loss on kerge kaduma. Seda ei tohi kunagi unustada, sest lapsed ehitavad sellele, mille lõime meie. Nii koduse asjakeste mõttes kui hariduse, suhtumiste ja oskuste mõttes, paksust rahakotist rääkimata. Soovin kylluslikku kultuurikihti meile kõigile. .......................... Ja sooja sydant valentinipäevaks, sest hingel pole iga ja sydamel passi!

Kuidas valida notarit?

Kas olulisem on  j2rjekorra pikkus? V6i on neil millegipoolest erinevad teenustasud, nagu energiamyyjatel v saeparandajatel? Ehk on nad hoopis tegevusaladele spetsialiseerunud? Aga 2kki on olemas hoopis selline asi nagu maine ja must minevik (nagu advokaatidel ja kohtut2ituritel)?
Minu teada on k6igil notaritel yhesugused p2devused ja nad k6ik peavad tegema teatud toiminguid samade hinnakirjade j2rgi sarnaselt riigiasutustele. Aga ma ei ole sugugi igap2evane notarikylastaja. Lihtsalt praegu on ootamas suht kallis ettev6tmine, mille ainsaks m6tteks on ennast riikliku v2ljapressimissysteemiga v6imalikult viisakatesse suhetesse s2ttida. Ja kuna mul on veel v2ga palju raha vaja p6hivarasse matta, pere kulutustest r22kimata, siis on iga p6hjendamatu makse v teenustasu t2iesti mittesoovitav.

Lill ja kelk

Yks pole ilus 6ieke, vaid toekas ronitaim ja teine pole talis6iduk, vaid kudumismasina mehhanism.

Talvlaadne jahutatud kliimatoode

1. Ettevaatust kasutamisel, Teie elukohapaketile mittesobivate hobide tarvitamisel v6ib ette tulla tervise- v6i varakahjustusi.
2. Leidsin TM vist lisav2ljaande kodust ja ehitusest. Kui hea raaaamat! Pesuruumi ehitamine, garaazhi ehitamine, seguvisplite omadused, ja kui hyva lugeja vaim juba kyps 6ppimisest, siis ajukaunistuseks kommertsjutukesed ukse- ja diivanikaupmeestelt, r6huasetusega - Osta meie uks/diivan, meie uks/diivan on ilus ja hea! Minu arvates on antud ajakiri natukene liiga 6hukene, paluks rohkem segujuttu!
3. Parandas mu pardamehhaanik eile 2ra B. kudumismasina kelgupleki, plekiks ei saa 2 mm paksust rasket ja paindumatut asjandust kuidagi nimetada, aga kuidagi teisiti ka mitte, ja seda pidi ta tegema oma t88 juures erivahenditega. Kruvisin kokku ja kelgutasin, t88tab. Pereliikmed nimetasid mind seej2rel ahneks kapitalistiks, manufaktuuripidajaks ja kulakuks, sest normaalse televiisori ostmiseks raha pole, aga kudumis-, 6mblus- ja heegeldamismasinaid tassitakse koju hunnikute kaupa! :P Aga kyll on m6nus yks hea villane kamps, selle vastu ei vaidle keegi. Ja inimesed vajavad alati h2id villaseid kampse. M2letan oma lapsep6lvest, kuidas pr Odra Alvi kudus inimestele masinaga v2ga ilusaid kampsuneid, meie kandis nimelt leidus kyll villa ja 6nga, aga mitte riidepoode ning kuskil kaugel kylakolkas elavat kudujanaist ei kiusanud ka miilits ega SORVVO. Ma koon selle proua m2lestuseks.
4. Eelmise suve postitustes on kirjas, et kunagine k6rvalhoone (mille otstarvet mitte keegi meenutada ei suuda, oli see siis ait, laut v6i k8stri kartulihoone) ja sellesst j22nud 7x7 m vundament. Minu arvates on see liiga pisike, s6iduautogaraazhiks ehk sobib, aga kindlasti ei mahu sinna korraga sisse t88riistakapid ja kaubik, yks neist peab j22ma 6ue v6i saama lisaruumi. Seega tuleb kevadel suurema ehitise tarbeks pinnaset8id laiendada, aga teha seda krundil ylespoole, kus liigveega probleeme pole, ja teisaldada mitu m3 komposti, kuivpeldik... ja v2idelda sel teemal pealt 80 a vana naabri ja tema perega, kuna piirijoon on veetud pealt 100 aastat oma kohal olnud vundamendi PEALE!  Pagan, kuhupoole ma ka ei vaata, igas krundi kyljes on mingi valla poolt heaks kiidetud naabrite susserdus ja 2iapapa tegemata t88d ja ajamata asjad.
5. Normaalne inimene ilmselt v6tab selle k6ige peale oma suure televiisori ja nutab ennast Mariia ja Huulio seltsis magama, aga ma olen oma 4 lapse ja manufaktuurmajapidamise juures kergelt arendamishulluks t88tanud. Pidevalt on vaja midagi teha, muidu pole huvitav ega elul m6tet. Mu pereliikmed ja tuttavad ei m6ista mind, ainult blogis6brad saavad m6nev6rra asjast aru, sest nad on ise veelgi tegusamad ja tublimad.
6. 6ueaiandusest ei taha ma kohe kuidagi kirjutada, sula ja vettimine kestab. Aga ees on veel 2 kuud talve:P Toa-aiandus aga on kevade poole sammumas. Lastetoas laual laiutav monstera "Variegata' on koledast 2012 suvest toibunud ja kasvatab kiirenevas tempos ilusaid valgekirjusid v6rseid. Tema vanema 6e pygasin septembris miniks, see taim veel tudub. P6randal on jahedam ka. K2mmalvaher "Butterfly" (valgekirju) aga on hoolimata jahedast p6randast ja suhtelisest pimedusest lehtinud ja kasvab nagu juunikuine uba! Ja k6vasti k2rbitud bugenvilleal on tekkinud kiirestikasvavad v6rsed, ja paljudel teistel... Aedkannade seltskond, mis vastiku 2012 suvel oma kleidid varakult kokku pakkis, paar nirumat taime tegid seda l6plikult, aga oktoobrikuist sooja tuba hakati uueks suveks pidama, see rahvas ajab uuesti v6rseid. Ma pidin kannadele sundtalve tegema, e asetama p6randale ja veidi kuivatama. Aga alati on veebruaris troopikataimedel kevad alanud ja alati mina looduse vastu ei saa.
7. J2nksid saavad meil lisaks heinale jms mainitule ka j6us88ta, mida saab linnapiirilt p6llumeestepoest osta, helbed ja kuivikud l2hevad igin2ljase rotveilerhuski keresse. J2nnidele aga minu ema mahedalt kasvatatud ja seet6ttu kohati ysna nirakad juurikad. Kui meil poleks mygrisid, siis kasvataksin igast juuri ise, aga minu p6llumajandus leidis juba esimesel meiesiinelamise aastal just nende mullaelajate p2rast 6nnetu ja kuulsusetu otsa - mitmekymne meetri vao porganditest saime meie, kylvajad-kyndjad ise, ainult paar kimbukest! isegi sibulad n2riti katki, vaat nii.
8. 6rn pikslisadu on muutunud lumepallisupiks ja vaja on minna lumelabidat teritama ning luuda paikama.

Roosat puulatvades

Kui kadunud Konrad Mäe trehvaks praegu maalimistujus olema, siis ei jätaks ta kindlasti pildimaastikku ainult sini-must-pruun-valgeks. Ma vaatan praegu kuduminikerdamise vahele arvuti- ja köögiaknavaateid ning mõtlen mh värvidest ja nende kombineerimisest. Ja sellest, milline tuleb tulev suvi. Ilmselt on mul selleks eluks noore ema aastad läbi ja sel kevadel hakkan tegema töid, millega seni väikeste kõrvalt raske teha oli. - Jätkan tee ja majandushoovi tegemist, kylastan paljusid ametiasutusi, katsun peale ehitamise ka tootmise käima saada ja myygikanalitega tegelda. See aga tähendab, et kodutööde peale jääb väga vähe aega ja aianduses tuleb lihtsalt hooldada olemasolevat (mida polegi nii vähe), ja kannatada välja asjaolu, et lapsed on siiski kooliealised ning majapidamine võib ajutiselt väga seapesastuda. Nagu eelmisel aastal, kui mul oli väljas rohkem tööd ja polnud võimalik pidevalt toas passida ja kraamida. Aga see selleks. Mulle valmistab muret asjaolu, et kevadel hakkab jälle pihta jant ööpäeviti tymakat paugutavate ja purjutavate naabritega. Eriti karistamatusega harjunud õhku täis isastega. Aastaid on konstaablid mind peetinud põhjusel, et väikeste lastega naine on nagunii väärtusetu-rahatu-iseseisvusetu-õigusetu pooldebiilne korterikaunistus ja tal pole vajagi öösel magada ega päeval puhata, probleemides on ta alati ise syydi. Ärgu peetagu mind lolliks ega liialdajaks, osad seisukohad tulevad kenasti inimeste jutu ridade vahelt välja, ja teod näitavad seda päris otse alates meie konstaablist kuni Tartu Prokuratuuri tippudeni välja. Aga probleem on selles, et mõned inimesed ei saa kunagi aru, et töö tegemiseks on vaja normaalseid olusid. Kui ikka ka mu kylalistele lastakse tymakat ja karjutakse lollusi, lastakse koeri kallale, tullakse akna alla võrriga tolmutama ja pärast lõuatakse lollusi nt liiga kalliste autode jms yle, siis see ei ole kuskilt otsast normaalne. Selline pidev terror minu kui sisuliselt yksiku lastega naisterahva vastu rikub terve kyla õhkkonda, sest teised inimesed kardavad samasuguste rynnakute alla sattuda ja hoiavad oma suud kõvasti kinni, kannatavad vaikides igasugu lollusi. Aga mul ei ole midagi kaotada, selliseid sõpru ja häid suhteid iga hinna eest ma ei vaja ega taha ning võitlus normaalse elu- ja töökeskkonna eest läheb rõõmsalt edasi. Peale majapidamise ja ettevõtte kallal nikerdamise pean ma nimelt ise ka ajama paberimajandust ja raamatupidamist ning seda ei saa pideva naabrite jorlatamise kõrvalt teha. Kyll see on vastik, sest ma ei talu vägivalda. ............................. Aiandus on praegu vaikivas seisus. Jänksid aga talvituvad kuidagimoodi, kylma vastu paneme neile kuiva heina ja hoolitseme, et pesad liiga sõnnikused poleks. Mulle meenus jäneste komme puuoksi närida ning nyyd annan neile närida pajuoksi - need syyakse peaaegu viimseni ära! Vahelduseks kuivale heinale ja jõusöödale ning toorestele kartulitele/kartulikoortele. Ja mainin lõpuks ometi ära loomakesed, ilma kelleta ei oleks meil kapis toitu ega terveid riideid - nimelt kassid. Tervitan praegu Viljam Joosepit ja Neiu Kristiinat, kes magavad teises toas, kas soovilugu ka saasb?