Maailm on imeline.
Tähed synnivad & surevad, suured saavad väetitex ning kivid õicevad.
Pildil on mu uue väikese sõbra, tyseda adeeniumi suur vend qskil kaugel soojalmaal.
Q ma vahetevahel end unustan, siis olen kibestunud invaliid, kes meetri kaugusel asuvalt laualt helisevat telefoni ise kätte ei saa ning põrandalt peab asju tervema jala varvastega õngicema. Aga ylejäänud ajal, kui valuvaigisti keres, tegelen oma kohustuste, muude asjade ning kirgedega järjest systeemsemalt, järjekindlamalt ning fanaatilisemalt. See suunab tähelepanu hädalt eemale ning mõjub valuvaigistavalt.
- Õueaianduse olen kahjux unarusse jätma pidanud, mu peenardes laiutab teatud põhjustel igasugu muud heina q see, mis mina sinna pannud olen, ning murusse hiilivad laialehised pysikumbrohud. Qna aga taimede vägi on midagi, milleta ma ei saa, siis mängin aednikq toas. Irw.
Algajale sobiliqd fuxiad-pelargoonid ning siilikkaktused on kõigest pisike osa mu kogude kogus. Ka orhideed on juba vanad head tuttavad, kes kasvavad imenõudmisi esitamata ning sätivad endid tihti õicele (valgete õitega kambria, kelle õisik pysib 2! qd, ning varsti puhkeb onciidium, 3 qkinga valmistuvad ka). Tundub, et teatud kapriissemad lehtehistaimed nagu maranta (valgeroodne), tiigerlehik (lainjas-nooljas) või flamingolilled (suur roosa ning pisike punane) on selckonnas oma koha leidnud. Talvele lähen muretult vastu, sest kogemus näitab, et taimele on siis põhilised piisavalt vähe kasta ning mitte pidevalt ymber tõsta.
Nii mõnigi taim on teoreetiliselt kasulik õhust kahjulike ainete "sööja", näitex ammutuntud tup-rohtliilia, kummi- & viigipuud, diifenbahhia ning luuderohud, põmst ka kõik epifyydid sh orhideed. See rõõmustab mind, sest meie vana maja, qs käib lõppematu remont või vana mööbli tuunimine, haiseb alalõpmata värvide järele. Paari nädala eest valminud lastetuba koolipoisile & suuremale aialapsele hakkab värvihaisu minetama ning mõned keemiasööjad panen ka sinna yles.
Q lastele tavaliselt taimed erilist huvi ei paq, sest maal vedeleb neid igal pool maas, siis teatud põnevamaid exemplare jälgivad ning omavad nad hea meelega. No lihasööjad meeldivad neile, sest elus, st liigutav & putukaid pyydev taim on midagi erilist. Siis veel kaktused, sest need on nunnud. Ka silinderjas havisaba on lahe & väärib kasvatamist. Mu lastel on juba pisik sees, irw.
Õuetaimedega kavacen ma koomale tõmmata - jäävad pojengipeenar, alpinaarium, suur pysiqpeenar & väike roosidega Tooci peenar. Ylejäänud nupsakad tõstan suurde peenrasse ning suurendan murupinda. Ehk suudan ma ise hekkidega tegelda, nende kallale ma igayhte ei taha lasta. Q hr abikaasa lilli-maicetaimi hooldada ei viici, siis muruniitmine on mehe uhqs & au. Tuleb hakata oma elu kergemax tegema, sest parem vähem, aga pigem korras hoitud q palju, aga mecistunud ning kahjurite puretut.
Suvi lõpeb labidaga. Jõudu ning valuvabadust mulle.