Tänase seisuga on sygis käes. Lõpux ometi. Käes on juba oktoobri keskkoht, aga meil on ainult paar korda hall maas olnud. VIhma on sadanud vähe, puud on veel lehes. Ning kui päike paistis, kannatas särgiväel õues tegutseda! Kuni yleeile alanud kohutava tormini, mis tõi meile tihedad vihmapilved Rootsimaalt. Aga mitte torm ja sygis ei tee mulle muret...
Augustis võttis minu niigi segane, kemikaalidega hästiloputatud organism kätte & lisas senisele veel yle 10 kilo, nii et hetkel oman harjumatut ballasti & pea 100-kilosena olen suht liiqmisvõimetu. Qna kogu eelnava elu olen olnud normkaalu ligidal, siis on praegu, 40 lisakiloga ikka väga imelik, harjumatu, lausa ärritav olla. Kes see jõuab, 40 kilo seljas, muru niita, peenraid-hekke hooldada, lilledega tegelda lisax vajalikele majapidamistöödele-remondile? Q isegi tavaline pesuriputamine, puude toomine, laste pesemine-riietamine, taimevarte lõikamine võtavad hinge kinni, siis tekib nõiaring - ylekaal väsitab ning teeb osa töid võimatux, aga ilma hoogsa liigutamiseta tykib ainevahetus jukerdama...
Noh, peab hakkama ennast hirmutama - aed tuleb KOHE, KOHE jõudvate kylmade jaox valmis seada, samuti lastetoa remont lõpetada - suur osa toalilledest ongi remondi ajal põgeniku seisuses & ootavad talvekorterisse toomist. Enne kui lumi tuleb...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar