Täna hommikul selgus, et natuke palju sai.
Täna ma ei saanud, ei jõudnud, ei tahtnud, ei viitsinud.
Päev otsa vedelesin, lamasklesin, pikutasin, puhkasin.
Õhtu jõudis ootamatult. Kere keskkoht läks suurest vedelemisest hõredaks, mõtsin kasvukast 1 tomati võtta. Ma ei käi seal päris iga päev. Seega juhtus, et kavatsetud 1 tavalisele tomatile lisaks leidsin meetri kurki ja kampsihõlmatäie muid mitmevärvilisi ja erikujulisi tomateid. Ma olen korralike tomatipuude kasvatamiseks liiga hõivatud ja kaootiline isiksus olnud, seega ajal, mil korralike perenaiste kasvukad on juba tyhjaks tehtud, koristatud ja väävlisuitsutatud, on minu ylekasvanud asutuses pidu alles algamas. Ei mingit ontlikku istekohtadega kontserti, kus igayhel oma koht, igayhelt täpne annus kultuuri ja saaki, vaid ylevoolav, liigiliselt mitmekesine, läbisegi põimunud ja ootamatusi täis rockfestival. Ma saan seal veel mitu korda käia ja aina yllatuda.
Täna olen natu tõbine, puhkan nii, nagu kaua ei ole puhanud, aga juba homme torman pooleliolevate tööde juurde tagasi ja muuhulgas võtan kasvukasse kaasa piisavalt suure ämbri. Kaua see kultuuriasutus enam ei õilmitse, ööd on juba jahedad.
Ja hommikud on kylmad ning märjad. Näete?
5 kommentaari:
Täiesti Imeline Pilt! (täitsa nimelt kirjutasin suurte algustähtedega)
Eks ole. Loodus ise tassib neid vaateid mulle ette. Iga jumala päev. Yhest kyljest, teiselt poolt ja kolmandast ilmakaarest. Mul on isegi lamamistoolid õues ilmast olenemata.
Nüüd on lugu nii, et iga päevaga kasvab minus tarvidus see pilt endale seinale saada. Miskit on seal mu hingele väga õigesti. Ma palun väga ja väga, kas ma saaksin originaalfaili endale meilile?
Autoritasus võime privas kokku leppida.
Vabandust, see on mobiilifoto 4624x3468 pikselt, tehtud mitte just parima mobiilifotoaparaadiga. Sellisena ma pigem jagaksin seda niisama, ausõna.
Saatsin emaili, palun kontrolli igaks juhuks spämmikausta.
Postita kommentaar