04 märts 2019

Ajukrigin

Koledate ja halbade mõtete sekka tekib vahepeal lihtsalt veidraid. Nt et ei tohi luuletusekirjutamist unarule jätta, sest asja arendamiseks on vaja rohkem harjutada, selle käigus aga võib tekkida piinlikult halba jura. Katsun kyll alati teksti mingisse vormi masseerida ja alati tiksub ka mingi helipilt kõrvas, aga erinevalt mu täpse, kauni ja kujundliku sõnaseadmisevõimega plogisõpradest nagu nt Morgie, on minu laulud sihuke mudavärvi mõminabluus. Seega, et mitte siinset pigem aia- ja maakeskset lehte väga risustada, tegin mõminate jaoks uue lehe.
http://mustkaaren.blogspot.com
Kes ei viitsi, selle jaoks panen tänase toodangu siia:

Väike samblalaul

Maalma nurga tagant on tulnud valge udu
Neelates kõk, milles oli veidigi värvi
Voolates järele mööda teid ja radu
Soovides leida uut ja elusat värvi

Maailma nurga taga ta puhkas seni kuni
Isu sai täis olemast kalbe ja kale
Tydimus tekkis olemast surm ja uni
Soov tekkis soojusele lähemale

Maailma nurga taga on otsa lõppenud otsata ootus
Rohelist armastust, punakat elu ja sinist
Lendu mu ymber tuksleb, on mahlane lootus
Kärpimas kurbuse lendu kesköösinist

Maailma nurgal seisan jalgupidi soojas samblas
Päranisilmi imetlen hõbedast õhku
Lehvitan lendajatele, seisma samblas
Ma alati kartmata jään keset hõbedast rohtu



2 kommentaari:

Rahutu rahmeldaja ütles ...

Ilus seal maailma nurga taga

Tsiil ütles ...

Hää!