Ajukrigin

Koledate ja halbade mõtete sekka tekib vahepeal lihtsalt veidraid. Nt et ei tohi luuletusekirjutamist unarule jätta, sest asja arendamiseks on vaja rohkem harjutada, selle käigus aga võib tekkida piinlikult halba jura. Katsun kyll alati teksti mingisse vormi masseerida ja alati tiksub ka mingi helipilt kõrvas, aga erinevalt mu täpse, kauni ja kujundliku sõnaseadmisevõimega plogisõpradest nagu nt Morgie, on minu laulud sihuke mudavärvi mõminabluus. Seega, et mitte siinset pigem aia- ja maakeskset lehte väga risustada, tegin mõminate jaoks uue lehe.
http://mustkaaren.blogspot.com
Kes ei viitsi, selle jaoks panen tänase toodangu siia:

Väike samblalaul

Maalma nurga tagant on tulnud valge udu

Neelates kõk, milles oli veidigi värvi

Voolates järele mööda teid ja radu

Soovides leida uut ja elusat värvi

Maailma nurga taga ta puhkas seni kuni

Isu sai täis olemast kalbe ja kale

Tydimus tekkis olemast surm ja uni

Soov tekkis soojusele lähemale

Maailma nurga taga on otsa lõppenud otsata ootus

Rohelist armastust, punakat elu ja sinist

Lendu mu ymber tuksleb, on mahlane lootus

Kärpimas kurbuse lendu kesköösinist

Maailma nurgal seisan jalgupidi soojas samblas

Päranisilmi imetlen hõbedast õhku

Lehvitan lendajatele, seisma samblas

Ma alati kartmata jään keset hõbedast rohtu