Veel pea kuu on kipskingakest kanda, aga see segab väga oluliselt liikumisvabadust. Kuna see majapidamine, erinevalt eelmisest jonnipunnist, ytleb ise ette, kuidas mida teha ja kuhu miski käib, siis tahaks väga enne talve võimalikult palju korda panna. Aga karkudega lendlemine on kahel jalal käimisest fyysiliselt raskem ja väsitab rohkem, samuti on käed kinni. Nii et nikerdan väikeste asjade kaupa, et midagigigi tehtud saaks.
Istutan nt. Enamus taimi on pandud laopeenrasse, roosidel on köögiakna all oma klubi, pikad puud aga hekkidesse ja tulevast tuulevarju ja pargi moodi asja moodustama, sest siis ei aja tuul neid pikali ja juuri paljaks, noja kes viitsib suurt puud mitu korda istutada. Olen aastatega omandanud terava ja täpse saviraiumisliigutuse ja ilma keharaskuse abita kõva maa kaevamine läheb hästi. Jalg on juba päris hea, lubab kergelt toetada ja ma saan ka muid tööasendeid kasutada peale roomamise ja põlvitamise. (kannakõõluse lõikus kõlab lihtsalt ja kergelt nagu nohu, aga tegelikult oli pikk ja suur haav, mis ikka veel päris terve pole.)
Abilised on, noh, vahelduvalt edukad. Asjaolu, et nad PEAVAD teatud asjad ise ära tegema, sest muud varianti pole, sunnib neid järjekindlamalt tegutsema ja see on väga pedagoogiline.
Kool algas. Lastele meeldib.
Aga õues kestab veel suvi.
Kuigi ma alustasin täna lamamise täiteks uute pätikate kudumist.
Pildil on yhe abilise kaunis stiilinäide.
Istutan nt. Enamus taimi on pandud laopeenrasse, roosidel on köögiakna all oma klubi, pikad puud aga hekkidesse ja tulevast tuulevarju ja pargi moodi asja moodustama, sest siis ei aja tuul neid pikali ja juuri paljaks, noja kes viitsib suurt puud mitu korda istutada. Olen aastatega omandanud terava ja täpse saviraiumisliigutuse ja ilma keharaskuse abita kõva maa kaevamine läheb hästi. Jalg on juba päris hea, lubab kergelt toetada ja ma saan ka muid tööasendeid kasutada peale roomamise ja põlvitamise. (kannakõõluse lõikus kõlab lihtsalt ja kergelt nagu nohu, aga tegelikult oli pikk ja suur haav, mis ikka veel päris terve pole.)
Abilised on, noh, vahelduvalt edukad. Asjaolu, et nad PEAVAD teatud asjad ise ära tegema, sest muud varianti pole, sunnib neid järjekindlamalt tegutsema ja see on väga pedagoogiline.
Kool algas. Lastele meeldib.
Aga õues kestab veel suvi.
Kuigi ma alustasin täna lamamise täiteks uute pätikate kudumist.
Pildil on yhe abilise kaunis stiilinäide.
6 kommentaari:
Kui see jalg kord terve ja taastunud on, siis jooksed ja kaevad kui hull. Seni on asjad nii nagu need on. Oma elust olen saanud õppetunnid, et vahel ongi hea kui miski sunnib tempo maha võtma. Pärast on hoopis teised mõtted ja paremad tulemused :)
Sul oleks nüüd pikka ja sooja sügist vaja ja abilisi :) Tore, et lastele uues kohas meeldib.
Pole midagi paremat kui toimetuste vahepeal kaissu võtta üks karvane teraapiakoer :) Pärast on energiat poole rohkem ja häid mõtteid tuleb ka ludinal ;)
Seda tööd need abilised oskavad väga hästi, aga see mõnus nohisemine aitab ka vahel väga hästi. Ära liigse rabistamisega endale liiga tee.
Kevad saab sellistes kohtades olema pööraselt põnev, et millised sibullilled ja kuskohast nina välja pistavad.
Selle sundpuhkuse ajal saavad jalgade asemel mõtted kenasti lipata. Usun, et oled selle aja sees välja nuputanud nii mõnegi põneva lahenduse. Vbl on päris hea, et Sa kohe labidaga vehkima ei saanud hakata.
Postita kommentaar