Laul iseenda omakohtust

Hinges kriibib ja krigiseb
Kuigi tuult ega tormi ei ole
Pimedas nurgas vigiseb
Keegi kellel nime ei ole

Astub unest ja uksestki
Siis, kui tuult ja tormi ei ole
Vaatab kurvalt ja yksiti
Silmis rõõmu raasugi pole

Olen kui värelev öölane
Tiivad jäised ja jalge all tuli
Sydame määratud syydlane
Isetehtud ilmaasjata kuli

...
Refrään.:
Ikka on vähe ja alati on tegemata,
Kärss on kärnas ja raha lugemata.