talve silm läks looja

ja mina pyhin ka unepisaraid. Tõused vara hommikul, saadad lapsed kooli, pissitad koera, tassid puid, mängid pesumasinatega, kohvitad, loed, yritad mõnda erialast mõtet mõelda, haarad mõne majapidamistöö järele, kraamid siit-sealt, iga paari tunni tagant tuleb tegelda söögitegemisega, mõned ehitusalased projektid venivad abiliste puudumise ja oma käte liigesevalude pärast, vahepeal on koristamisest-kokkamisest tappev tydimus, tahaks veidi rohkem pille kätte võtta, aga aega ei leia kuidagi, jne jne... Nädalavahetus oli erakordselt musikaalne. Laupäeval kylastasin sõbrannasid, kitarr kaasas, pyhapäeval oli huvitav kogemus 80 saava sugulase juubelil mängida koos teise akordionistiga dueti korras vanaaegseid rahvaviise. Lahe. ...Uus koer on uskumatult tubli abiline liigesehaigele. Minu teraapiakoer. Mida ta meil teeb, sellest oli yle-eelmises postis juttu. Vana koer on muidugi jätkuvalt kade, aga ma tasapisi õpetan teda mitte meeleheitlikult ja kadedusemarus yyrgama, kui viisakam seltskond yle õue patseerida soovib - nimelt on selleks abinõuks täis kõht! Kes viitsib karjuda ja sõimata, kui kõht mõnusalt nurru lööb. ... Kehvavõitu talv tegi aednikule vähe kurja.  Siidipööriste koha pealt ei oska veel öelda. aga mitu aastat vana Opuntia seenetas ära - teinekord ma katan sellised kultuurid kasvõi eterniidilatakaga kinni, et vett ei saaks. Kahju taimest, aga ehk on kuskil toas selle kaktuse jupike alles. Luban, et olen algaval hooajal kõigi oma sõprade, vaenlaste ja hoolealuste vastu hoolsam ja tähelepanelikum. P.S. Rullitud purustatud põhk on aias veel parem materjal kui puulehed - nimelt kohevam ja tugevam. Ilus hele ka.