Seletamatu tõmme sunnib mind aeg-ajalt vastu võtma imelikke ocuseid & ostma dermatiinist jalanõude ning kanakondimassist vorsti asemel kummalist lõunamaist mittesöödavat haljasmassi. Praegu, kui paar nädalat on veel julgesti võimalik oma rändtaimede parve õues pidada, on kõik OK. Mitte miski pole taimele sama hea kui värske vihmavesi ning tõeline taevavalgus natukese päikesega!
On ka mõned friigid, mis tahavad sooja tuba, lauspäikest (kõrbekaktused) ning ohtrat akvaariumivett, nt purpur-setkreaasea, see on juudihabeme priske sugulane, ning ka juudihabemed ise, mis kyll nii päikeselembesed pole... ka viirpelargooniumide kirju kamp ei taha märga põhjala suve - õied hakkavad mädanema, teod ryndavad. See-eest fuxia naudib õuesuve väga! Muide, osad orhideed - onciidiumid, kambriad, väärisdendroobiumid, askocendad, epidendrumid ja cymbiidiumid kasvavad õues maja kirdekyljel päris mõnuga (meie maja on NS-telje suhtes mingi 45-se nurga all, kirde-edela teljega, st maja lõunakylg on tegelikult edelakylg). Muidugi, sage lausvihm ja sipelgad tulex eemal hoida... enne taimede tuppakolimist saab veel entomoloogiat näha!
Erinevalt Ascocendade vikerkaarest, mis oli internetist pyytud (vabandan, et viisin käpasõbrad nonde hinnaliste kalliskividega exiteele kui ise oman ainult 2 sinist), olen hetkel 2 oncidium-hybriidi õnnelik omanik, roosaim neist pildil (onc. Sherry Lady) ning teine muidu "tavaline kollane". Ehkki roosad õied on tänasex juba maha pudisenud, rõõmustab mind taimede lopsakas kasv & elujõud. Tuleval aastal jälle!
1 kommentaar:
Onciidiumi nimi ei ole postis õige. meeles on, ocin netist. kodukaunix-foorumis oli sellest taimest sygisel juttu, ehk leian veel yles.
Postita kommentaar