Talv tuli väga äkki maha ja tööka ning ettevõtmisi täis sygise kirjud lõimelõngad lõigati hetkega läbi. Õitsev maa on kadunud, värvidest pole mitte midagi alles. Kõik elusolendid on hirmsate valgete tähekeste eest peitu pugenud, ka siinkirjutaja liigub õues ainult niipalju, kui hädasti vaja, kandes võimalikult mitmekihilist, pikka ja katvat erivarustust. Väga lootusetu tunne on, ausõna. Yksainus talvepäev on sama kurnav kui 10 asjalikku varasuvepäeva nt kyttepuudega mässates. Aga talv on raske hingele, keha saab ju hästi sisse pakkida.
Pildil tapva kemikaali kristallid. Olge nende käsitlemisel väga hoolikad!
2 kommentaari:
Oksidaan tahkes olekus.
Millise KEEMIA sees me elame, ÕUDNE...😬
Divesinikmonooksiid.
Tapvalt ilus.
Postita kommentaar