Lausa nii soe on, et võililled õitsevad ridamisi kodutee ääres (või oli see hoopis rännutee?). Ma riputan oma lammavillast kampsi puuoksa kylge ja riisun tee pealt lehti, sest kompostina on neist rohkem kasu kui tee muldkehasse muda moodustama jäädes. Kaua ma vehkida ei jõua, võtan vahelduseks ette ajalookirjutamise. Kirjeldustõlge: novembrikuus õitsev võilill, kärbes tolmukatepulkade vahel paremale ära ronimas.
1 kommentaar:
Sõltub ikka pükstest, korralikud goretex riided ei lase tilkagi läbi küll aga ventileerivad veeauru kui just kulunud ei ole. Korduvalt katsetatud märgades ja ülimärgades oludes😉
Postita kommentaar