Eile oli maailm veel täiesti tavaline ja selge, aga täna hommikul enam mitte. Tuul tõusis aina tugevamaks ja sahises veidralt, taevas hallines silmnähtavalt. Räpased pilved suplevad mõnuga tulise tolmu sees, kui yle taeva kihutavad. Ja ma vaatan seda altpoolt, jalg tinaraske ja kopsud liiva täis. Täna ei ole õhuookeani syvakihielukas just kerge olla.
2 kommentaari:
Aga küll need räpased pilved teevad huvitavat valgust ja päikeseloojanguid.
Talvel tuli Sahara liiv, seekord Kesk-Aasia tolm. Mul oli küll selle tolmuse ilmaga kergem olla, sest päike ei keevitanud nii kõvasti läbi tolmufiltri. Hingamisest ei saanud midagi aru, et teistmoodi oleks olnud. Ainult vaateväli oli kuidagi ahas, oma õue piireski oli kõik aimatava "udu" sees ja Kambja mägi (linnulennult 6 km) oli ainult aimata.
Postita kommentaar