Mulle lõikab silma ja kõrva, kui lapsi tatikateks, tattideks, pärakateks, jms alavääristava ja solvava nimega nimetatakse. Nagu naisi kanakarjaks, litsideks, kullakaevajast v.ttudeks, vaimupuudega blondiinideks. Ilma igasuguse mõistmise, hoolimise ja elementaarse viisakuseta. Eriti kummaline, kui inimesed, eriti just naised ja teatud seltskonnas lapsed neid nimetusi iseenda kohta kasutavad, seda ma olen palju näinud ja see lõhnab stokholmi syndroomi järele. See ongi see meeste kujundatud maailm, kus meie teiega oleme valest soost ja seega alamast klassist. Ma olen aastaid reaalselt sellise kohtlemisega isegi kuni Tartu Prokuratuurini tegelema pidanud ja nyyd oman nulltolerantsi. ☹️ Me kõik oleme siiski INIMESED, olgu suured, väikesed v soost olenemata.
See selleks.
6 kommentaari:
Selliste nähtuste koha pealt peabki olema nulltolerants. Minu enda suhtlusringkonnas õnneks naistevihkajaid ei ole, aga ma olen kõrvalt kuulnud-näinud, ja päris jube on.
Mina olengi see, kes nimetab lapsi tatikateks. Omaenda sisemonoloogis enamasti. Ja ka ikka siis, kui nad minu koristataval alal koolis on mingi ilge käki kokku keeranud. Mõnikord ütlen (mõtlen) ka "raipenäod". Noh, potist mööda kusemine, seintele toidu määrimine jms.
Kuskilt jookseb siiski ka minu piir. Kui üks sõbranna nimetab noori naisi v***kesteks, siis on ikka väga veider kuulata, lausa õõvastav.
Tean, tean, saan aru ka.
Ma olen kogenud ja näinud nii õudseid laste väärkohtlemisi, et minu keel lapsi tatikateks nimetama ei paindu, sest see seostub liiga paljude omaenda lapsi vihkavate vanematega, eriti isadega. Kui nad keeravad käkke kokku, ja usu, minu omadki teevad vahel yhtteist, siis on mad lihtsalt SEAkari või muidu põrsad. Vastavalt olukorrale ja sigadusele, aga kindlasti mitte kogu aeg. Lapsed on vähemalt minu kogemuse järgi paremad inimesed kui paljude nende vanemad. Ma peaksin hoopis täiskasvanuid vihkama 😁😁😁😁
Kui kunagi olin vihatud laps, siis nyyd olen vihkamisväärne täiskasvanu 😁😁😁 elu on ikka veider 😁
Aga SINA kyll ei ole kunagi mingi õudne tatikas olnud, ytleb mu sisemine kalkulaator. Kes niimoodi ytleb, on ise loll.
olen põhimõttega väga nõus ja väga õõvastav on kuulda kuidas tehakse ennast alavääristavaid nalju või ka muid sarnaseid hinnanguid ja see on ikka väga sage ja levinud. Ma ise olen elanud ses mõttes õnnelikku elu, et pole ei halvasti koheldud ega alavääristatud olnud aga olen ilmselt sisemise nulltolerantsiga sündinud ja selles vallas palju sõdinud
Postita kommentaar