Täna oli muidu sooja ja mõnusa, kuigi tuulise aprilli kohta eriliselt lumine päev. Hommikupooliku munesin toas ja vedelesin selili (et muuhulgas selgroog yhtlaselt sirgeks venitada), tegin sotsmeedias poliitikat ja mõtlesin, et lõikaks puid.
Hommikul oli mitu tihedat ja hõredamat lumesajuhoogu. Vaade lõunakaarde muutus siis helgeks ja pastelseks, vahepeal kallas päike sellesse roosakat ja kuldset, yks kaugem põlluserv oli täiesti shokolaadi värvi muidu heledate kõrrepõllutriipude vahel. Ja põhjakaarevaade, mis on iga ilmaga avar ja sydantsulatav, muutus õhkõrnade lumekardinate vahel täiesti ebamaiseks.
Pärast lõunat tahtsin kasulik olla, uue kettsaega mängida ja varemepuitu tykeldada. Käristasin natuke, panin ned riita, siis vaatasin, kuidas häirimatu toonekurg paarikymne meetri kaugusel põllul jalutab ja einet võtab, togisin tydinult jalaga triikraua jäänuseid, kõdunenud kirsasid ja muud, mis puidu alt välja pugema hakkas. Lõikasin veel natuke. Auklik kuusehekk läänekaares ja kunagise puuviljaaia lõunakyljes olid sinisemad kui muidu. Tasa ja hoiatades hakkas lund sadama. Kerisin juhtmed kokku ja kooberdasin tuppa. Ruutmeeter korda ja puhtust tehtud, asi seegi. Ja need lõputud, pyydmatud lumekardinad, millel veel talve lõhn, aga kevade värvid.
4 kommentaari:
Ilma poolest on Eesti riik nii suur-nii suur!
Võimas, kirjuta tihemini niisama maast ja ilmast.
Meil säras päev läbi päike, aga õuetööde isu peale ei tulnudki, kere vajab veel toibumisaega
Väga kaunis vaadete kirjeldus. Selliseid võiksid Sa sagedamini üllitada.
Meil oli selle kirmekesega suur lumememmepidu :)
Postita kommentaar