Kuna eelmine pererahvas koosnes muldvanaks elanud inimestest ja nende vaimupuudega pojast ning kohta juriidiliselt vee peal hoidnud kaugemal elavast tytrest, on uues kodus korra ja sisteemi loomine tõsine ja tugevat kogemust nõudev väljakutse. Aga kuna ma olen lapsest saadik igasugu maa-ainetega kokku puutunud ja hiljem pikki aastaid väikeste laste tagant koristanud, on see lihtsalt, noh, igapäevane töö. Ja juba hakkab looma, hakkab looma, seltsimehed!
Praegu on päevakorras anarhistliku võpsiku seest laudahoovi ja puhast majaesist eraldava aediku avastamine. Võsa sees leidub pojenge, vanu roose, ähmaseid viiteid kunagi väga esinduslik olnud esi- ja tagaaiale (v vastupidi, olenevalt kummalt poolt maja vaadata), ja lõputult pinke, pingikesi, pesupesemise ja loomasööda anumaid, kõdunenud puupakke...
Seda viimast loodusjõudu, st kõdupuitu, leidub siin väga lahkesti. Aga raisata st lõkkesse pilduda pole siin midagi, see on ju asendamatu asi maa sees leiduvate suurte kahtlaste lohkudega kaalikamaa vormistamiseks noh, näiteks pojengimaaks.
Paha uudis on see, et meie parim autokeevitaja on väga hõivatud. Bussil nimelt on ussid olnud ja kere sees hirrrrmsad augud, aga minu tiimimehhaanik pole enam see, mis ta noorena oli.
Maja majaks, aed aiaks, raud rauaks, aga meil on suitsusaun. Yks päev tassisin koos noorema tytrega sodi ja koli välja, kuivatasin ja kytsin. Katsesaunaliseks olnud vend oli rahul. Teine kord mees lõikas võsa, lastega tegime saunakese ymber kogunenud oksarisust terve päeva lõõmanud põrgulõket, lisaks sellele viskasin käru peale ja viisin lillepeenrasse mädand põranda. Kytsin, kuivatasin veel. Katsesaunaline tegi vihad ja oli jälle rahul.
Lisaks paar delikaatset pilti ka, et mitte niisama tyhje ymmargusi bitte puhuda.
Praegu on päevakorras anarhistliku võpsiku seest laudahoovi ja puhast majaesist eraldava aediku avastamine. Võsa sees leidub pojenge, vanu roose, ähmaseid viiteid kunagi väga esinduslik olnud esi- ja tagaaiale (v vastupidi, olenevalt kummalt poolt maja vaadata), ja lõputult pinke, pingikesi, pesupesemise ja loomasööda anumaid, kõdunenud puupakke...
Seda viimast loodusjõudu, st kõdupuitu, leidub siin väga lahkesti. Aga raisata st lõkkesse pilduda pole siin midagi, see on ju asendamatu asi maa sees leiduvate suurte kahtlaste lohkudega kaalikamaa vormistamiseks noh, näiteks pojengimaaks.
Paha uudis on see, et meie parim autokeevitaja on väga hõivatud. Bussil nimelt on ussid olnud ja kere sees hirrrrmsad augud, aga minu tiimimehhaanik pole enam see, mis ta noorena oli.
Maja majaks, aed aiaks, raud rauaks, aga meil on suitsusaun. Yks päev tassisin koos noorema tytrega sodi ja koli välja, kuivatasin ja kytsin. Katsesaunaliseks olnud vend oli rahul. Teine kord mees lõikas võsa, lastega tegime saunakese ymber kogunenud oksarisust terve päeva lõõmanud põrgulõket, lisaks sellele viskasin käru peale ja viisin lillepeenrasse mädand põranda. Kytsin, kuivatasin veel. Katsesaunaline tegi vihad ja oli jälle rahul.
Lisaks paar delikaatset pilti ka, et mitte niisama tyhje ymmargusi bitte puhuda.
9 kommentaari:
Kui mul ühel õndsal kevadel Vabaõhumuuseumi suitsusaunas õnnestus käia, siis seal oli põrand tehtud paekiviplaatidest. Ja ei olnud nad isegi mitte eriti ühtlased. Saun oli kuum, mis kole. Ka maakivid võivad olla, kui kuskilt lapiku küljega sääraseid silma hakkab. Et puhta jalaga liikuda saaks, paneksin kivipõrandale puulippidest restid.
Saun on väga suur väärtus. Aga, loodan, et sa ennast hoiad kõigi nende tegemiste sees, mis loomulikult on olulised. Tore, et sul aitajaid on.
Ongi puust restid, st yks oma aja ära elanud jalgvärav ja paar planku :) taaskasutus missugune.
Kyll talvel puhkab.
Inimene ongi kollektiivselt tegutsev ja mõtlev eluvorm, yksi palju suuri asju ei tee.
Avastamise põnevus ja uue koha energia annavad jõudu juurde. Kõlab igatahes mõnusalt. Ja ma olen oluliselt hullemaid busse näinud, mis uuesti elule toimetatakse.
Väga lahe :) edu teile müttamisega
suitsusaun on väärtus omaette, eks kunagi proovime ära :D jaksu sulle aga ikka nats mõistust ka, sest kui üldse ei hoia ennast, pole talvest ka enam kasu. Ikka serviti, ikka seviti, nagu siil ütleks :D
Jaaa, kaasa ma Sulle ei tunne, pigem kadestan veidi :) Nostalgialaks missugune.
Praegu on nii põnev avastamise ja leidmise aeg. Kolepilte paluks kohe hulgem. Paari aasta pärast kui briljandid välja kooruma hakkavad, on need pildid kõige kuumem kaup.
Ja küll need augud ka oma lapid peale saavad.
Jah, mõistust, mõistus on hädasti vaja, tööd tehakse ikka peaga, toore jõuga kaugele ei jõua. Me tahaksime Sind ikka terve ja säravana näha
Jõudu! Suitsusaun on ikka pärl omaette ja vaevalt see ka viimaseks jääb, küll neid koorub veel. Sa näita jah pilte, nii huvitav on see alguse aeg!
Postita kommentaar