Eile oli pikk sõit liikumisprobleemidega ema asjade ajamiseks. Hakkasin hommikul sõitma, ja kohe veerandil teekonnast kiilus 1 piduriklots kinni. Venisin siis nagu tigu 20 km/h, ja niimoodi yle 2 tunni, kuni klotsi kate niipalju kulus, et sai hakata 50-ga kihutama. Asjad said aetud. Muuhulgas kohtusin oma endise kasvandiku, suure halli villakoeraga. Ta armastab mind ikka veel ja selle märgiks hyppab oma rauast kyyntega auto kylge mööda yles. Muuhulgas kylastasin koos emaga esivanemate haudu, riisusin ja tassisin ära puulehed. On 2 hauaplatsi, kus keegi peale minu põrandaid ei pyhi. Vanaisa pereplatsil olid ristid ära lõhutud, no pehmet puuristi on lihtne puru lyya. Aga raudristi pooleksmurdmine on kurjast. Kalmistuaiandus on lihtne ja meeldivalt kerge võrreldes oma aia lopsaka hullusega, ma kavatsen seda jätkata, no ilus on. Ikkagi osa meie kultuurist.
Tagasitulles sain ööpimeduses ja vihmasajus oma tagaveolise traktoriga juba 70-ga kihutada. Võru-Kanepi-Otepää-Elva-Kodu maantee on alati vaikne, ilus ja lustlike kurvidega. Jõuluvana hoolitses ka selle eest, et kinnikiilunud pidurijunn lagunes lõplikult ära ja hakkas koledaid hääli tegema alles pool kilomeetrit enne kodu, kuigi võimalusi oli yle 300 km :)
See kõik oli mu napaka hinge ja ullu aju jaoks tore ja lõbus seiklus, aga keha arvab asjast midagi muud. Hommik algas peavaluga, mis silmanägemise tuhmiks tegi ja käed-jalad värisevad ikka veel. Võeh, mu vana kere. No katsu nyyd ometi, ma ju hoolitsen sinu eest ja panin isegi vatipyksid täna jalga.
Sellised kelgutamised siis.
Pildil on koerkodanik oma uues kodus oma peremehe jalgade seltsis. Selle pildi tegemiseks kulus yle poole tunni.
6 kommentaari:
Katsu ikka uus piduriklots hankida, muidu kihutad kraavi :). Hull lugu on jah, kui napakas hing ja kööbakas keha omavahel kokkuleppele ei jõua, endalgi korduvalt kogetud. Koerkodanik on oma kodus ja peremehega silmnähtavalt rahul ja õnnelik :)
vedas sul, et kraavi ei lennanud
Eks ole harjutatud ka, meil on suur osa aastast libe ja pime.
Praegu on küll kaamos käes. Ammuks see oli kui oli veel päike. Ja liblikad. Hea, et lund vähemalt veel pole.:)
Enne päris libeda ja talve tulekut tee ikka pidurid korda. Jube kahju oleks kui hea sõber konte murdma hakkab.
Oleks lumi, oleks parem sõita. Praegu on kõik need maanteed, kus puuduvad valged jooned ainult umbes sõidetavad, aru ei saa, kus maantee lõpeb ja kus kraav algab.
Mu suksukesel hakkas eile kusagilt tosooli salongi pihustuma, nii et aknad said seestpoolt justkui õliga kaetud ja kojusõit toimus peaaegu käsikaudu. Esmaspäeval läheb tohtri juurde. Vanakesed meil :)
Öeldakse, et hädad ja haigused ei käi kive-kände mööda. Et kimbutavad inimesi. Mu meelest kimbutavad samamoodi ka masinaid. Paranemis (parandamist) teile!
Postita kommentaar