04 jaanuar 2015
Tubase nikerdamise ja terrvise jutttu. Liimi eri
Käsitööst ja massinatest kirjutab mul 1 teine plogi, aga igapäevasest liimimise-tööst polegi kuskil mujal kirjutada. Nimelt avastasin, et villtäid järavad praktiliselt kõiki orhideesid, laiutavad hullunult põdrasarv-sõnajalal, nende lasteaed asub yhel suurel luuderohu sordi põõsal ja äkki keeravad tuksi ka lehtliilia e lihunikupalmi e Aspidistra elatior "Milky Way", mida ma endale mitu aastat soovisin ja enda juubli paiku oma lemmik-aiakaupmehe juurest ka leidsin. Assa kurat. Seega otsisin yles 5-liitrise aiapritsi, mille pystoli käepideme keegi oli puruks astunud, ja liimisin keerukalthargnenud murdekohad ja mõrad jälle hoolikalt kokku. Elagu liim, eriti Momendi vedel kiirliim, sest surve ei suutnud käepidet laiali lykata. 2) on ka PVA suurepärane aine, sest aastate jooksul laiali logistatud tooli tappidesse sobib just see liim, no igas majapidamises leidub PVA liimi. 3) kui teil on harjumus ärakantud tossude mõnusalt elastsed nöörid alles hoida, siis sobib neid sellesama värskelt liimitud mööbli fikseerimiseks kasutada, sest kes ikka niisama igaks juhuks 5-6 v rohkem eksemplari kymneid eure maksvaid pitskruve koju ostab, aga saapanööre on sahtlis alati :) ..... Seljaga on siuke lugu, et mul on 6 lyli kandis yks kõhrketas katki, tillerdav tykk lõigati ära ja nyyd on kõik minu enda teha. Hr neurokirurg ytles otse, et töö on tellija materjalist. St kogu lylisammas, sh pitsuv närv tuleb endal elus hoida võimeluse, venituse, soojenduse jm abil, seda kõike õpetatakse haigele inimesele pärast lõikust haiglas. Aga jalgade tuimus, kohati suremine, tönts ja lohisev samm ja asjaolu, et põie jt pehmete asjanduste tundlikkus on oluliselt väiksem ja põiepidamatusega vanurite maailm on mulle äkki väga lähedaseks saanud. Kaelas on ka miski kamm, surevad, tuimad ja aeglaste juhtmetega käed on yks k.radi tyytu teema, eriti kitarrimängu ja peente käsitööde juures. Oleks tegu aint puhta transitimehega, kes lihtsaid majapidamistöid teeb, siis poleks hullu, aga kõigi oma peente ametite nimel tegelen nyyd lisaks kroonilisele seljale ka kroonilise kaelaga. Kunagi pättide poolt puruks pekstud pealagi annab ka seestpoolt tunda, aga see on praegu alles väga algusjärgus. Ja kogu kompoti krooniks mälu ja tähelepanu sisse sattuvad suured ja andestamatu ulatusega augud, mis ei luba keerukaid ettevõtmisi kodust väljaspool ette võtta, vaat see on alles lõbustus. Hyva lugeja on kindlasti tähele pannud, et peente arutluste ja poeetilise teksti asemel laiub siin nyyd maalähedane ja varjamatult lihtne jutuvestmine. ..... OK, kui minust enam yhtegi hästimakstud spetsialisti ei tule, siis yhe väikese 10 ametiga sisemiselt rikka maaka on eestimaa igatahes saanud. Sai nyyd vingutud kyllalt, lähen vaatan, mida veel kokku liimida annab.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
7 kommentaari:
Mul on selline tunne, et vajadus peente arutluste ja poeetiliste tekstide järgi käib hooti ja selles pole tingimata mandumise märke vaja näha.
Liim aga majapidamises hädavajalik asi.
Minu arust suudad Sa igast asjast rääkida peenelt poeetiliselt. Isegi villtäidest:)
Liim ja kõik muud vidinad on majapidamises alati hädavajalikud.
Kosu ja parane kiiresti, kevad ja aed ootavad.
Mina soovitan ikka see rügamine lõpetada ja uued eesmärgid püstitada. Sa ei saa niimoodi terveks! Tegelikult pole mingeid eesmärke vaja, elueesmärgid on ühiskonna poolt peale surutud. Las mees kütab ahjud ära, sa viska pikali ja hoia seda joont stabiilselt päevi, nädalaid ja kuid, küll harjud ja harjuvad.
Mulle meeldis lõpulause ;)
Nooremaks ja tervemaks ei saa keegi, isegi raha eest mitte, no välist kesta ehk. Vat seepärast tulebki olemasolevat inventari kasutada heaperemehelikult, lasta puhata, tômmata hinge ja vahel lihtsalt oodata, et kôige suurem kiire üle läheks. Elu on näidanud, et væga vajalik saab niikuinii tehtud ja ju ülejæänu polnud siis nii tähtis. Pôhiline on teha ôiged valikud:)
Mul on PVA liim pidevalt kodus otsas.
See selgroolüli kirjeldus kõlab õudsalt. Lase raskeid asju ikka neil tõsta, kellel rootsud korras on.
Postita kommentaar