Pole.
Sinu kraam viiakse suuremas osas prygimäele, mõni yksik asi leiab ka uue omaniku. Perel hakkab kuldne põli, sest siis tohib igayks teha, mis pähe tuleb, ei mingeid tyytuid kohustusi. Ja magusa jutuga keskealine meeskodanik leiab ruttu kena koduhaldja. Kui sa just tuntud, vajatud ja armastatud inimene pole, siis unustatakse sind mõne kuuga. Praegu olen ma elav surnu, pole just asi, mida pikalt ja rõõmuga viljelda.
Sinu kraam viiakse suuremas osas prygimäele, mõni yksik asi leiab ka uue omaniku. Perel hakkab kuldne põli, sest siis tohib igayks teha, mis pähe tuleb, ei mingeid tyytuid kohustusi. Ja magusa jutuga keskealine meeskodanik leiab ruttu kena koduhaldja. Kui sa just tuntud, vajatud ja armastatud inimene pole, siis unustatakse sind mõne kuuga. Praegu olen ma elav surnu, pole just asi, mida pikalt ja rõõmuga viljelda.
6 kommentaari:
Kuidas ma saaksin Sulle abiks olla?
Tänan, aga mul hetkel ideed puuduvad. Piinlik, et ei jaksa naeratades edasi toimetada. Aga mitu aastat kaane all hoitud yksildus ja tydimusv(loe: pettumus, raev, krooniline viha pideva karistamatu ylekohtu pärast, hirm varemkogetud vägivallategude kordumise pärast, jne) hakkasid loksuma . Andke andeks.
Ei ole vaja andeks paluda. Sul on õigus kõigile tunnetele.
Kaane all kinni hoitud asjad plahvatavad lōpuks ikka välja ja halvemal juhul keeravad ka tervise tuksi, räägin omadest kogemustest
Minu arust kõikide selliste murede lahendus on vaid üks: armastus. Kus rõõm mõõdab su suurust ja mure mõõdab su sügavust...
Ma olen su juttudest välja lugenud seda, et lapsepõlves sa ise ei saanud oma vanematelt piisavalt armastust. Oli nagu oli, minevikku muuta me ei saa, küll aga võime oma peres vanemate vigu vältida. Unusta kibestumus, mine eluga edasi, armasta oma lähedasi. Tingimusteta. Ära oota tunnustust oma raske vaeva eest, soovi vaid anda neile rohkem armastust, kui sina omal ajal said.
Üks FB-s jagatud tõde on selline: me kõik tahame olla armastatud, õnnelikud ja vabad. Need soovitud väärtused tulevad su ellu vaid jagamise teel. Ära nõua, et teised oleksid samasugused, kui sina või et nad tahaksid teha samu asju (näha vaeva maja ja aia heaks). Las nad ise valivad, mis neile elus oluline on. Küll näed, lõpuks kujuneb sellest teile kõigile kena kodu, kus teised hoolivad sellest samamoodi ja kus nad tahavad osa anda selle paremaks muutumisel. Aga see saab juhtuda vaid nende vabatahtliku valiku põhjal,ilma sinupoolsete etteheidete võ sunduseta.
Nii palju kui meie kokku oleme saanud, oled sa üks ilus inimene ja vägi on ka vägev, ainult et kuhugile sügavale luku taha pandud.
Depressioon on tõsine asi ja sestap tuleb sellega ka tegeleda.
Postita kommentaar