irve ja ohe

Oh, raisk, hea jupp teksti läks kogemata kaotsi... OK - 1. Kahju, et Aalujate kluppi minemata jäi. Ma olen elus ja abielus pettunud ning pole põhjust loota, et olukord selles elus muutub, hoolimata mistahes minupoolsetest pingutustest ja pealemaksmistest. Ma loodan, et see elu saab õige pea yhele poole, sest maakera vajab ruumi uutele inimestele ja ideedele....... 2) Koledad hunnikud muutuvad kaunisteks materjaliriitadeks aeglaselt, aga kindlalt. Täna jälle riidastatud paar rummu kytteks lõigatud mädalauda ja alustatud lyhemate tolliste ehituslaudade staabeldamist - olenevalt puidu sordist tuleb neid virnu ikka rohkem kui 2 v 3, sest korraliku vana maja sees on ikka väga erinevaid laudu, planke, prusse ja palke, pulkadest ja liistudest kõnelemata... Hunnik kohe väiksem ja yhes servas kohe korralik auk. ....... 3. Ideed aianduse kohta vormuvad samuti aeglaselt, aga kindlalt. Nimelt krunti mööda allapoole kolivad järjest igasugu suure haljasmassi ja kiire kasvuga tegelased, nt päevaliiliad, kõrged korvõielised, sygisel ka leedripuu sordid ja paar roosi, millel sordiosa ilmselt hävinud ja järgi jäänud ainult laiutav pookealus, aga ehk on jäänud natuke sorti ka, aga väikeste, kuni meetriste rooside kõrvale sellist paarimeetrist laiutajat ju ei taha. ....... 4. Madalrõhkkond ei sobi mulle. Pealagi, mida mõned pätid kunagi suure hoole ja osavusega puruks tagusid, hakkab valutama, kere muutub uimaseks ja mina nii kehalt kui vaimult ysna teovõimetuks. Sellega on tõestatud, et peas asub inimese elu ja tegevusi juhtiv tundmatu ja nähtamatu organ. Aga ilm paistab veel mõnda aega kena kreekapärane pysivat ja ma loodan veel nii mõnegi töö lõpetada, enne kui ilusast augustist ja mahedast septembrist saab kuidagi äkki vastik november.