Mitmesegast, täna pessimistlik

Käisin eile vanemate ja venna man, viisin provianti, tegin paar väiksemat töökest ja tõin peenpalki ja kyttepuid. Selle lakoonilise lause sisse mahub 10-tunnine reis mööda õitsvat ja erakordselt maikuise näoga augustieestit. Aga ilmselt tegi hommikupolikune kivikoorem kätele liiga - täna hommikul ei suutnud ma voodist tõusta ja laps jäi lasteaeda viimata, nägu meenutas pannkooki ja käed olid vastikult paistes. Haigus, mine õige harakale, mind ei huvita, mis su nimi e diagnoos on, mina tahan suvel terve olla! ............ Tee, mille peale eelmisel suvel palju aega ja killut kulus, on maa sisse sõidetud. Mul ei olnud aega pinnast koorida, kallasin killustiku otse põlluserva maapinnale. Aga kuna kaugemal paistev hoovi sissesõit vajab kapitaalset tõstmist ja kandva pinnase oluliselt laiendamist hoonete ymber, siis loodan, et sel aastal tee veel kannab ja ei pea sellele aega raiskama. ................. Huvitav, kuidas lahendada loll olukord krundi piiriga. Nimelt maade erastamise ajal said nõukaaegsed uusmaasaajad ja ka yks vanem talu määrata oma maade piirid niimoodi, et krundi piirid jooksevad 1) elumajale ebamõistlikult lähedalt, ja 2) kõrvalhoonete olemasolevad vundamendid ongi kas piirijoontel v servapidi naaberkrundil. Kuna naabritega meil normaalseid suhteid pole (inimeste sotsiaalsed hädad, alkohol ja sellest tulenev), siis ei saa me ka maid nende käest juurde osta. Meie maja vajab tublit peremeest, kes suudaks "meeste" seltskonnas ka asju ajada, aga paraku mul siukest pole. Nimelt valitseb siinkandis arvamus, et "asju ajavad" ainult "mehed", naiste asi on vaikida ja teenida, isiklikku aktiivsust aga karistatakse jõhkralt erinevate aktsioonidega. Miks ma sellest juttu teen? Vaat miks - seadus keelab kindel arv meetreid krundi piirist midagi ehitada. Kortermaja töllid tohtisid meie tiigi kaldale meie maale oma piduputka ehitada, aga meie 100-aastane vundament, mis asub naabri krundi piiril, peab jääma nii, nagu on. Kurat, see ei ole yldse ilus ega normaalne. Ma pean hakkama võitlema kinnistu enda nimele saamisega, et oleks võimalik tegelda maa-alaste toimingutega vajadusel ka kohtu kaudu, sest rajatiste vm kasutamiseks tuleb teha servituut. Loll detail: meie asja tegelik omanik e minu abikaasa ei ole võimeline ega huvitatud asja arendama, vaid peab vajalikuks oma isiklikke häid suhteid nabritega meie majapidamise ja pereasjade arvelt. Mul on sel teemal palju lolle ja mõned eriti kahjulikud kogemused ning see sunnib mõtlema erinevatele ratsukäikudele - kui asju ei saa ajada normaalselt, siis peab hakkama skeemitama. Kurat, ma ei taha pidevalt teiste lollustega ajusid ragistada, see raiskab palju väärtuslikku aega, seda oleks tarvis hoopis muude asjade tarvis. Asjad ei peaks yldse olema mitte JOKK, vaid KONN (kõik on niigi normaalne). ................ Otsin palgatööd, käisin juba oma vanas klaasitehases juttu vestmas ja uuel nädalal tylitan neid jälle. Meie kandis on oma rahakoti peal toimuv väikeettevõtlus puhaskahjum pere arvelt, inimesed on vaesed ja soovivad ainult odavat esmatarbekaupa, ja mul on ysna vähe stardikapitali ning aega, liiga vähe, et tegelda kaugemalt kundede otsimisega. Ja nagu öeldud, seisab tööks vajalike kõrvalhoonete ehitamine erinevate juriidiliste ja kogukonna hädade taga, lisaks aga on vaja reaalset raha. Ei ole võimalik kõike ainult hea tahtmise ja kuldsete kätega teha, kontrollitud.