Ilusad taevad

Vihm pesi taeva puhtaks, ja selle imelisel sinisel lõuendil on kogu maailma ajaloo merelahingud ainult kybekese kergema mõttetöö teha. Mul tekkis uus lollakas hobi - autoroolis moblaga pilti teha. Ikka ainult väikestel kiirustel, sest 90ga uppilennata ei ole just mõistlik. Praegu, viljapõldude kypsemise nädalatel, on eestimaa vähemalt Tartu ymbruses nii õnnelik, rahulik, kylluslik, värvikas ja rikas. Ja milline taevas! ................. Ma jätan täna vingumise osa vahele. Ka selle osa, mille järgi kõik nii hoogsalt kasvab. Aga tahaksin maha laita algajate aednike rumala optimismi segapeenarde osas - nt kartul pysikupeenras ON LOLL MÕTE. Panin kevadel laste rõõmuks ja augu täiteks paar nigelamat mugulat, aga kesse oskas niisugust megavegetatsiooni ette näha! Et nagu indikaatortaim või nii. Parandatud mullal hakkas kartul lämmastikurõõmsalt vohama ja roosipõõsastel lamama, kuigi roosidelt ootaksin samas pinnases paremat esinemist. Ärge seda oma kodus proovige! ................... Ja huvitav on see, et eelmisel aastal mõnevõrra erinevatest siilikybara sortidest on saanud tavaline kõrge ilus lopsakas roosa põhiliik. Hr Alzheimer on jälle asju ringi tõstmas käinud. Ja paar õrnemat sorti panid vastiku talve, niiske kevade puhul kõrvad pea alla. Meie seast lahkusid Pink Poodle ja Razzmatazz, ka Hot Papaya on kuhugi kadunud, aga selle sordiga harjutas koolieelikust tytar eelmisel suvel aednikuametit ning ilmselt taimele see ei meeldinud. Ma soovin allesjäänutele jõudu ja mõtisklen mulla kergemaks tegemisest, sest hoovist kaevatud muld on hoolimata erineva orgaanilise ainese ja pealmistes kihtides puulehtedega parandamisest hoolimata liiga peen ja savine, aga minu arvates on hea muld sõmer ja kerge nagu manna. ..................... Sõstrad kypsevad.