Isamaa pale

...ootab rookimist, et olla nappidel õilmitsemise-nädalatel ka täiega hiilgav ning austusväärne. Kui nädal tagasi oli maa veel täiesti lume all, siis viimase 3 päevaga võib öelda, et enam mitte eriti. Aga oma aiakahjusid ma veel hinnata ei saa - kriitilisematel kultuuridel on peal paksud lumekuhilad, mida ka rehaga laialiajamise katsed ei ole peletada suutnud. Aga aed pole ainnult lilled-liblikad, vaid ka sygisel ootamatu pöörde võtnud koridori remondi ning pereliikmete ebapiisava korraarmastuse tulemusena on talv jätnud õue ukse ette hulga kahtlast kraami, mida läinud laupäevast alates vastavalt sulamise järjekorrale roogitseda saab! Aiahooaja avasingi õuest katkitallatud värviämbreid, kompostihunniku poolele teele pidsama jäänud köögiviljajäänuskite ämbrite jm peitvara avastamise ja osalise teisaldamisega, kusjuures jätkamist ootab veel yht-teist. .................. Yks poiss sai meil 3-aastaseks. Me käime vahepeal lasteaias ka, pool päeva korraga. Ta on väga õrna hingega laps ja harjuda ei õnnestu tal eriti. Nii et emmmme peab ligi olema. Emmmme võtab siis kotist mõne pooliku kudumi ja nii saab igayks teha oma asja - laps lasteaiaga harjuda ja ema tööd. Sel nädalal aga on lapsukene haige ning töö käib kodus. Ega mina ka väga terve pole - mäletatemu sygisest aadlidaami-haigust, st valu õlgades, mis on otsustanud mitte paraneda. Ma tegelen praegu tootearendusega, sest lihtlabane kudumine on tegelikult väga lai ja võimalusipakkuv ala. Tööd on palju, ma muretsen ja tunnetan pidevat pinget, rahulolematust, ebaedu jne. Õnneks on ilmad ilusad, see tõstab tuju ja annab jõudu. ....................... Ma olen suure tyki ette võtnud. Nyyd tuleb ainult närida, visalt ja järelejätmatult, ja pyksisääre kallale kippujaid peletada, mõmisemisele mitte aega raisates.