Tuleb nentida, et hullu parandab ainult istutusauk. Kergemal juhul piisab, kui hull saab aukudesse asetada taimi, raskemal juhul peab hull ise sellesse auku asetuma. Ja kuna ma ennast j2lle v2ga hullusti tunnen (asja p2rast, ikka asja p2rast, ilm pole syydi), siis on j2lle, ja j2lle k2es hetk, kus ma oma eluylikooli mustale tahvlile olemuslikke valemeid kriipseldan, m2rgin ja maha t6mban.
.................................................
Kas ja kuidas ma saan endale ja l2hedasematele vajalike ja meeldivate asjadega tegelda nii, et see kaaskodanikes negatiivseid tundeid esile ei kutsu? Mis imev2gi see on, mis mu synnist saadik minu ja teiste inimeste vahele peaaeegu yletamatu myyri on ehitanud? Mis needus paneb neid minema k6ndima, halvustavalt vaatama, m6nitusi pritsima? Mis paneb neid arvama, et neil ongi 6igus mulle rohkem, kui teistele niimoodi teha? Miks paljudest asjadest r22kides aetakse oma asja ja sellest, mida mina r22gin, kuuldakse ainult valikuliselt ja v2ikest osa? Miks ei n2hta yksteise sisse ega suudeta j2lgida teise m6ttek2iku?
Miks n2hakse ainult inimese pealiskihti ja sisemusse - p6him6tetesse, v22rtustesse, oskustesse, v6imetesse - ei vaevutagi syvenema?
Miks ollakse oma tegude 6igsuses nii kindel, et teisega konflikti minnes ei vaevuta isegi viisakalt k2ituma, vaid v2ljapritsitud inetusi v6etakse loomuliku 6igusena? Miks arvatakse, et v2givaldsus ongi enesekehtestamise normaalne osa? Et teise inimese alav22ristamine ja isiklik solvamine on kasulik ja vajalik?
Miks on iga hinna eest vaja teise v2iteid t6rjuda, ideed maha laita ja p6him6tteid alav22ristada? Miks eeldatakse, et teise tunnustamine ja koost88soov on n6rkused, mida ei ole soovitav v2lja n2idata? Et ylbitsev mees on mehelikum ja intriigitsev naine naiselikum, ja teistsugune on imelik?
.................................................
Kuidas ma saan oma olemasolu Inimesena sellises olukorras kaitsta, edasi arendada ja teistele inimestele pakkuda? Kas mul on m6tet pingutada oma huvide ja vajaduste arvelt olukordades, kus teised pikema aja peale m6tlemata n2evad ainult vajadust teiselt vaip jalge alt t6mmata? Kas ma pean, nagu piiblis 8eldakse, 2ra andma oma teise kuue, et teisel oleks neid kymme?
.................................................
Kuidas ma saan tunda ennast ilusa, targa ja v22rtuslikuna, kui mulle olulised inimesed yksteise j2rel lavalt lahkuvad, hyvastij2tuks solvanguid karjudes? Kuidas ma saan tunda ennast kaitstuna ja hoituna, kui mu l2hedased raskel ajal eemalduvad, kuna neil on ootamatult palju t2htsat teha ja minu mured on neile yletamatuks koormaks? Kas ma saan 8elda, et mul on palju s6pru ja sugulasi, kui pean piirduma kerge, pealiskaudse vestlusega ning olulisi asju ebameeldiva vaikuse v2ltimiseks yldse mainida ei v6i? Miks ma pean leppima yksindusega, kui ma ei luba teistel ennat alav22ristavalt ja halvasti kohelda?
.................................................
Ma tean, et keegi ei soovineile kysimustele vastata, ja et ka mul endal on yks vastus - selline on elu. Ja kui keegi hoolimata paljudest katsetest asja parandada, koos lahendusi leida, veel ja veel j2rele anda ja pyyda igas olukorras head n2ha, siis on ainus v22rikas v6imalus m6lemaid pooli 66nestavast stseenist lahkuda. Kas p2riselt, v6i siis enda sees - sa teretad, naeratad ja ulatad teisele vajaliku eseme, kuid n2ost kaugemal pole midagi. Mitte midagi. Ja sa tead, et see on halva 2ri - su enda elu - parim v6imalik tulemus.
2hh, las nad asjatavad pealegi, aga minu maailma pole sellistel asjadel palju kohti ette n2htud. Kui ma tegutsen taimedega ja k6pitsen maja kallal, siis tean, et suhtlen viisakate ja lugupidavate n2htustega, mis v6tavad maailma ja mind nii, nagu me oleme, ilma oma probleeme minu isikule yle kandmata. Mu taimed on mulle t2nulikud ja mateeria korrastub, kui ma v2hegi koost88soovi ja tegutsemistahet yles n2itan. Ma tean, et yks inimene on, kes mulle ikka appi tuleb ja tegutseb, kui v2hegi viitsib, ja ei vingu mu l6usta, imelike hobide v6i valede p6him6tete yle - ta paneb kohe arvuti kinni ja j2tkab oma 9 ametiga.
16 kommentaari:
Mis nüüd juhtus?
Muide, see, et inimesed teise sisse ei näe, on asi, millest tasuks suhtlemisel juba kohe lähtuda. Et keegi pole mõtetelugeja, siis on mõttekas keerulised asjad pigem selgeks rääkida, kui vaikides arusaamist eeldada.
sa vist lihtsalt eeldad teistest inimestest liiga palju...
Ei eelda.
Sest me k6ik vaatame maailma l2bi oma prillide ja filtrite, kusjuures h2mmastavalt tihti tuleb m6elda - mina kyll nii ei teeks, aga teisel on selleks omad p6hjused...
Mul oleks siiski 6igus oodata viisakat kohtlemist, aga paraku pean leppima oma v2ljan2gemise, hobide jm kallal ilkumisega nii, nagu kooliajal m6nitati, nii ka nyyd, t2iskasvanuelus. Isegi minul on 6igus saada viisakalt koheldud, isegi kui midagi koos teha ei soovita.
R22kimisel on muidugi omad plussid, kuid suhtlus kaldub varem v6i hiljem probleemilt k6rvale. Ma ei ole seda tyypi, kes lihtsalt tundide kaupa laterdaks ja ainult r22kimisest, mingite j2relduste ja lahendusteni j6udmata, m6nu ja kergendust tunneks. S6nad on mul harjumusp2raselt selleks, et v2ljendada, seda siis v2ga yldistatult, 1) probleemi olemust ja 2) probleemi v6imalikke lahendusk2ike. Kui suhtlusparner aga 1) asub meeleolu t6stmiseks teemat k6rvale juhtima, 2) asub ryndavale ja syydistavale positsioonile kontekstist v2ljav6etud lausete p6hjal, 3) t6rjub mistahes katsed yhiseid arvamusi, kokkuleppeid, j2reldusi, kasv6i pisikesi j2releandmisi teha, aga see-eest n6uab lakkamatult oma 6igust, siis kui kaugele saan ma oma j2releandmistes minna?
Olen muidugi kyllalt paksu nahaga ja lapsest peale musta kassi elu elanud, aga vahepeal viskab kaane pealt, kui isegi omaenda kodus torpedeeritakse, ise r22kides, kui h2sti meil ikka k6ik on ja kui halb ja lohakas mina olen. V6i kuskil k2ratatakse midagi seoses ilusate ja mitte nii ilusate naistega (ebaviisakamad inimesed kasutavad selgitavaid omaduss6nu nagu "v2rdjas, krokodill, rott" jms), kusjuures v6imalikus probleemis on syydi mu soo ja v2ljan2gemise ebatavaline suhe.
Selliseid asju on aastate jooksul kogunenud liiga palju ja tunnen ennast tugeva surve all, kuna tunnustuse ja halvakspanu suhe on selgelt ebaproportsionaalne, n2hakse ainult seda, mida mul pole, ega tunta huvi selle bastu, kuidas ma yldse niigi kaugele j6udsin. K6igil on ju, ma olen ise syydi, et mul pole s2ravat naeratust ega sada s6pra, ja selle eest peab karistama, arvavad m6ned.
See kommentaar on nüüd natuke otsekohene...aga kui tegemist on peresisese asjaga, on tegemist paraku klassikalise perevägivalla juhtumiga...lüüa ei julge, tirime tal siis vaiba alt ja muudame abituks. Sisendame, et ön imelik ja teistmoodi. Küll ta end siis halvasti ja ebakindlalt tundma hakkab.
Kahju küll, aga vägivallatsejad ei parane ja lahendusi saab olla vaid üks.
Ait2h, ma lihtsalt kartsin seda v2lja 8elda.
Kui otseselt m6nitama kipuvad v66rad, siis kodus k2ib see peenemalt, h2stikasvatatult.
Suurelt yldistades on see t6esti just nii kehvake, kuigi v2lja eriti ei paista. K6ik n2evad ju, et ollakse h2sti kasvatatud - t2nan-palun, kuidas sul l2heb, oikuitore... ja k6ik.
Ma suudan ennast fyysilise v2givalla eest kaitsta, manipuleerimisega saan ka yldiselt hakkama, kuid kui lisanduvad ka hoolimatus ja ignoreerimine, siis selle vastu ma ei saa. Ja raudkindla usu vastu, et meil on k6ik ju nii h2sti, mis siin r22kida?
See sai ajaloo tarbeks nyyd kirja. Kui ma veel aasta eest olin valmis kokku leppima, j2rele andma, midaiganes veel, siis praegu kyll ajab igayks oma asja. Aga see pidi eesti peres kombeks olema, me oleme t2iesti tavalised korralikud inimesed. Kahjuks peavad niimoodi elavad inimesed suuremad ettev6tmised ja keerukamad plaanid varna panema, sest yksi ei j2tku j6udu ega vahendeid.
Kallis Kaaren!
Sa oled haritud, laia silmaringiga ja muidu tark, äkki oleks Sul ilma temata parem ja lihtsam. Lapsed seda ilmselt ei mõistaks, sest nemad kipuvad tingimusteta armastama, aga ikkagi. Mulle tundub, et halvustama ja mõnitama kipuvad nad siis (mehed), kui on aru saanud, et on ise nii mõneski probleemis süüdi (meil on nii). Siis oodatakse mingit erilist käitumist, kas lauanõude loopimist või ma ei tea mida, ja kui nähakse, et ma ei reageeri, siis olen mina igavene tuim tükk. Ma olen ka öelnud, et kui sa mind sõrmeotsagagi puudutad, siis suskan sind noaga, millega sulle parajasti kartuleid koorin! Rahulikel aegadel saame hästi läbi. Õudne on see, et kõike seda kuulevad ja näevad ka lapsed.
Ma nii tahaks sind aidata, kasvõi kevadel aiatöödega või millegi muu füüsilisega, hingeliselt võin Sulle ainult kaasa elada ja pöialt hoida, et kõik läheb veel hästi!
Kallis Kaaren! Sa oled üks ilus ja tark lind. Sul on päikeses küütlevad suled, terane nokk ja kõrge lennukaarega unistused.
Sa Kaaren oled ka väga virk oma poegadele ussikesi kogudes, nende kõrvasid maast-madalast pillihelidega hellitades ning neile tuult tiibade alla puhudes.
Sinu hobid leiavad poolehoidu tuhandete eestlaste silmis. Sajad tuhanded üle maailma on valmis pakkuma pool kuningriiki haruldase taimeksemplari või kuldsete uimedega kalapoja eest. Sinu säravat naeratust on näinud su lilled, kalad, lapsed ja lugejad. Kindlasti on veel teisigi.
Sinu tumeda päeva luule võib küll geniaalsem olla kui päikesepaiste peegeldused, kuid kevadpäikest ootame me kõik. Kuula, mulla all käivad tormilised ettevalmistused tähtsaks tärkamispäevaks. Päikese pai on tasuta.
Mis nendesse suurematesse ja keerukamatesse plaanidesse puutub, siis minu vanainimese elukogemus ütlen, et neid on võimalik kahekesi ellu viia siis, kui see on mõlemale hingelähedane plaan ja püüdlus. Kui ühele on see plaan ja teine seda järjekindlalt kas ignoreerib või lausa torpedeerib, on üksinda kordades lihtsam, sest aega ja energiat ei kulu enam võitlemise ja tõstamise peale, kõik saab edasimineku hüvanguks rakendada. Räägin puhtalt oma kogemustest, kusjuures kaikaid jalgu loopiv pereliige ei pruugi sugugi üheselt abikaasa olla...
On inimesi, kes elavad tulevikus, ja neid, kes elavad olevikus. Tulevikus elavatel inimestel peab olema käsil mingi suur eesmärk, idee, projekt või objekt, mille nimel nad rahmeldavad, olle valmis taluma olevikus palju ebamugavusi ja piiranguid. Olevikus elav inimene tahab olla "õnnelik siinsamas ja just praegu".
Tulevikuinimene on see, kes paneb paremad riided igaks juhuks kappi seisma. Olevikuinimene leiab, et praegu ongi see "iga juht" ning kapis seistes läheb uus asi moest ära ja koisid täis. Tulevikuinimene rajab asju lapselapselaste jaoks. Olevikuinimene arvab, et need võimalikud lapselapselapsed omavad ehk hoopis muid huvisid. Tulevikuinimene tahab süsteeme ümber teha. Olevikuinimene tahab süsteeme ära kasutada.
Need kaks tüüpi ei saa tihti üksteisest aru, sest seal, kus tulevikuinimene näeb täiesti selgelt tulevast lopsakat põõsast, näeb olevikuinimene praegust raagus vitsa.
Vananedes muutuvad nii mitmedki tuleviku- ja olevikuinimesed minevikuinimesteks.
Ait2h kaasaelamast, see kulub vahepeal v2ga 2ra. Me k6ik vajame m6istmist ja kasv6i teoreetilist abi, mitte ainult halvustamist "ise osed syydi, ja karistama peab n6rgemat". Enam pole 19. sajand:P
Armsad Kuldkingake ja Tii, v6tan moraalse abi suure r66muga vastu. Kuna aasta tagasi oli mul seljaj6ikus ja lylisammas aeg-ajalt ikka kiiksu viskab, siis on hea teada, et keegi pakkus oma abi. Aga ikka teene teene vastu;) Ootan v2g kevadet, et saaks j2lle tegutseda, 4 seina ei ole minu element.
Anon: see, kui tulevikkuvaatav inimene on, oleneb suuresti tema pere koosseisust. Selge ju, et ilma maise varata yksikut huvitab ainult hetke hea 2raolemine , lastega pere vanem aga peab suutma ette n2ha v2hemalt tuleva hooaja toimetuleku. Kui aga tahta lastele v2hegi paremat kui elementaarne elluj22mine, ei piisa peost suhu ja j2rgmise abirahani venitamise oskusest. Mulle muide tundub, et sildid "olevik/tulevik/vastuolu" meie isikute kohta ei k2i kuigi t2pselt, sest elu ei ole ses m6ttes sugugi mustvalge, meil on ysna teistsugused probleemid.
Minule oled Sa, austet pr Kaaren, suureks eeskujuks. Imetlen Sinu silmaringi, teadmisi, mälumahtu, oskuste ampluaad ja andeid, mida Sulle on jagatud rohkem kui enamikele teistele. Kui saan Sind Sinu projektide juures kuidagi abistada, siis anna aga julgesti teada - kuigi füüsilise töö osas olen ma saamatu, siis nuputamises ja loovate lahenduste genereerimises täiesti võimekas.
Tundub, et meie vastastikune lugupidamine, pr Kudzu, ja eeskuju-tunne on ysna sarnane, sest me oleme elanud ja 6ppinud erinevaid asju ja teises n2eme oma veel saavutamata eesm2rkide ja omaduste kogumit. Me oleme ysna erinevad inimesed ja seega v6ime teineteist ning kaaskodanikke p2ris huvitavate m6tetega kostitada.
Ait2h Sulle meenutamast. Kui l2heb soojemaks, siis peame n6u, sest yhised ettev6tmised on viljakamad kui yksi preeriat riisuda.
L2hemad paar n2dalat p6en mh ka oma selja p2rast, sest j2lle tekkisid valud ja ma ei suuda pikalt pysti olla ega autuga s6ita. See-eest m6tetes olen teiega ja hoian oma hea tahtmise soojas.
Ma olen Thelaga päri. Kui sa päris otsusele jõuad, siis tuleb ka rahu (natukeseks) ja abi. Oma raskematel aegadel võtsin appi om atulevikumina, kellel see kõik on juba selja taga ja kes armastab sind tingimusteta, sest tema teab, millest sa läbi tulid.
Elu on lühike ja kui ema on õnnelik ja rahul, siis on tema lapsed ka. Mees võib vajada ka aega ja kaugust, et asju teises valguses näha. Või kes iganes. Kui oled endas kindel, siis tasapisi kaovad su elust need, kellel sinuga ühendust pole ja tulevad uued inimesed ja tuleb ka see, keda või mida enam vajad. Võidelda millegagi, mis pidevalt muutub, on raiskamine, sul pole selleks aega, lase sel minna.
kevad on kohe siin ja aed ravib kõik haavad.
tervitades
tsiil
Jah.
Tuleb osata mitte takerduda, ja aastaid, aastaid, aastaid sama rada ringiratast tallata, igal ringil endast tykikest 2ra andes.
Ma tahan kasvada ja saada suuremaks ja tugevamaks, kui seda n2evad ette hilisorjanduslikud kombed ja topeltmoraalid yhiskonnas. Kui ma k6ike ka kohe ja korraga purustada ei saa, siis saan alustada v6i j2tkata millegagi, millele hilisemas elus toetuda. See peab olema minus endas, et keegi teine seda 2ra v6tta ei saaks.
Postita kommentaar