On mitmesaja aasta vanused kultuurmaad, millel aga mingid kultuurid eriti kasvada pole tahtnud. Lambaid ja lehmi on seal karjatatud, kartuleid kasvatatud, võetud hõredat heina, ennevanasti ehk oli mõisaherra nõudmisel mingeid nässakaid teraviljasid...
Praegu on seal looduslikud lillepeenrad. Hektarite kaupa. Liblikate, põrnikate, mesilaste lõhnav paradiis. Karikakrad, härjasilmad, äiatarid, puju liigid, ohaka liigid, nõiahambad, ristikud, lutsernid, kivirikkude liigid, madarad ja maranad, vägiheinad, hanejalad jne. jne. Varjulisemas kohas suurte mändide all kasvab kõrreliste, kellukate, sammalde, samblike jne jne vahel metsmaasikaid.
Lähed veel paarsada meetrit edasi ja metsaserval võib leida orhideesid - rohekasvalgete õitega käoraamatud valvavad hoopis isemoodi kooslusi.
Imeline. Mitte müüdav.
2 kommentaari:
Nii ilusasti kirjeldasid! Meil on selliseid kruusaaedu küllaga, eriti ohtralt Rammu saarel. Seal võib keset sellist välu kohata lausa pikki laineribasid paljastest, kergelt sammaldunud merekividest, ka omamoodi vahva kujundus. Loodus on ikka see kõige osavam kujundaja, onju!
Sul on seda kirjutamissoont tugevalt, nagu ise oleks seal jalutamas käinud ning lõhnagi tundnud! Ja pilt on ka armas
Postita kommentaar