Meie maja on olemas olnud juba aastal 1855 (mingi saksakeelne maakaart Wosivere (Wossifer) kyla, Schule-nimeline talukoht, mis paikneb teiste talude suhtes 2ratuntaval kohal) ning arvata on, et maja ise on veelgi vanem - sest 1785 (kui ma ei eksi) anti Riia kubermangu m6isnikele k2sk ehitada terve hulk kylakoole talurahva tarbeks. Need koolihooned tehti kylainimeste endi poolt m6isa teot88 korras riigiasutuste tyypprojekti j2rgi ja ongi suhteliselt sarnased, kui vrdl m6nda yksikut korrastatud muuseumihoonet, imekombel s2ilinud varet (mahaj2etud maju armastavad mahaj2etud noored ja lapsed lagastada ja p6lema panna, ka meie kylas on see terav probleem) v ymberehitatud talumaja (kasv6i meie maja; yks veranda ja rehetarega talumajaks kohendatud kylakoolike V6rumaal, teistes pole ma sees uurimas k2inud, v2liskuju j2rgi palju ei ytle). Digitaliseeritud arhiive uurides leidsin yhe 1882. v -83. sygisel Tartu Opetatud Eesti Seltsi poolt maakoolmeistritele korraldatud kysitluse, millele Liivimaa kubermangust oli vastanud mitusada 6petajat. sh Puhja kandist juba oma paarkymmend! Kahjuks on neist sadadest hoonetest s2ilinud ainult yksikud, sest 30-tel riik optimeeris kooliv6rku tugevalt ja kinnipandud koolid h2visid mitmetel p6hjustel fyysilkult iselt - lammutati osaliselt v t2ielikult, et uue otstarbega sobitada v materjale saada, v h2visid tyhjalt seisvatena.
Hea tykk v2g olulist Eesti ajalugu, mille kohta peaks tegelikult keegi m6ned korralikud tellised kirjutama. Saunu on meil ju uuritud, elumajade jm hoonete, komplekside jm ajalugu, otse loomulikult ka "p2ris" e tsiviilelanikkonna h2vitamise ajalugu on uuritud miljonite tundide kaupa - aga nt haridusajalugu on suhtraske leida.
Mis te arvate, mitu dokumenti leidsime me Tartu Maakonna arhiivist? Yhe! See puudutas 1973. a. kod. A. T. (mu abikaasaisa) riigilt ostetud ja isiklikku kasutusse antud (NSVL ajal polnud maaomandit, hooneid sai v66randada vallasvarana, maa anti piiratud v piiramata kasutusajaga nn rendile) V. kyla K. talus tehtud m66distamisi, maja ja maa plaani jms. Samas ma olin lootnud leida tunduvalt vanemaid plaane krundi piiride, ehitiste plaanide, ehitusaastate jm-ga, aga neid EI olnud. See 1973. on siis MAA-ARHIIVIS VANIM olemasolev dokument tegelikult tunduvalt vanema ja suurema hoonekompleksi kohta, kui ainult 2iapapa poolt ostmise ajal laiskusest ja ihnsusest fikseeritud elumaja ilma k6rvalhoonete registreerimiseta! Samas on teada teada, et N6ukogude okupatsiooni algusaastatel h2vitati Eesti rahvuslikku m2lu v2ga mitmel moel sh p6letati tohututes kogustes arhiivides seisvat. Mul on huvi ajalugu kokku koguda ja hoida, et teha j2lle korda midagi v2ga vana ja v22rtuslikku, mille kohta ymberkaudsed v2idavad, et see on m6ttetu vare, s.tamaja ja paras maha p6letada jne jne jne.
Ahjaa, vundament. See on peaaegu meetrik6rgune maakivist tuulutusavadega tohutu jurakas, ja kandvate seinte alla on ka teda tublisti laotud. Seega topeltp6randa all on u 60-80 cm tyhja ruumi - kunagine kobedam t2itepinnas on kohati v2ga kokku vajunud. Kolhoosi ajal lasi keegi idioot yhe ruumi p6randa mulda t2is toppida ja see p6rand oli 1990-teks t2iesti l2bi m2danenud. Tuulduv vundament on v2ga hea. Parem talvel pakse sokke ja susse kanda, kui iga paarikymne aasta tagant p6randat vahetada:P
H2id p6randaid meile k6igile.
11 detsember 2012
Huvitavad detailid
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
4 kommentaari:
Kui kaua maja enne teie tulekut tühjana seisnud oli? Kas mõnel ehitusinseneril oled lasknud ta üle vaadata? Ma kardan et ainuüksi missioonitundest jääb natuke väheks, et teda korda teha, on ka siiski päris märkimisväärseid rahalisi vahendeid vaja ja muidugi osavaid käsi. Sinu väikestest käekestest jääb ka ilmselt väheks. Ehitusmaterjalide hinnad on ka tõusul tänu Pentuse kaevandamistasude tõusule, mida uus sotsminister lasterahade ja muudega ette võtab, niiet edu sulle võitlusteks oma mehega, naabritega ja Eesti riigiga.
Tallinnas tundub kõige paremaks arhitektiks olevat tuli, sest vanad-vanad ilusad puitmajad, mida muins.kaitse lammutada ei luba langevad millegipärast tuleroaks kuna vana kordategemine on tavaliselt kulukam kui uue ehitamine ja muidugu krundi hind ka veel.
Muuhulgas olgu öeldud, et ma olen paadund pessimist.
(Kas sinu kodu jääb Elvast väga kaugele?)
Elva on meiele suhteliselt l2hedal.
Mis puutub ehitusse, siis siin on tarvis mitte niiv6rd tohutut rahapakki (ma ei taha intensiivset ja kiiret ning samas ka kogu muud elu halvavat ehitust, samas kui nt lapsed kasvavad yles nagu loomad, samas kui ema-isa pangalaenu vms orjavad vms) kuiv6rd kannatlikkust, soovi asjasse syveneda, k2elisi oskusi, ja kindlasti ei tohi p6lata mulda ja mustust. On v6imalik teha mitte t2isrenoveerimine yhekorraga, vaid remontida osade kaupa, sest nn p2riselu peab ka elama. Mul on 6nneks olemas varustusbaas oma metsa n2ol, sealt pole m6ttekas kopikate eest palki myya ja selle eest siis tulikallist ja yldteada kahtlast ehitusteenust osta, vaid ise materjal teha. Mul on asjalik vend ja puitmaterjalid nuputame v2lja ning teemegi ise.
Jah, pessimism on sellise eluaegse projekti juures ainus m6istlik maailmavaade.
K.
No siis pole ju hullu:)...hea puiduga ainult see häda, et peab õiel ajal maha võtma ja korralikult mitu aastat kuivatama. Meie maja ehitamise ajal oli ikka õudukas, millist prussi ehituspoes mõnikord müüdi. Kui oma mets, oma materjal, siis laseksin ühe läbi mõeldud hunniku ehituspuitu saeveskist läbi ja ladustaksin küüni või õue kuivama. Vajaduse korral on sealt hea võtta, põrandalaagid, sisemiste ruumide laudvooder jne. jne.
Sinu olukorras toimiksin samamoodi. Tasapisi ehitades on niisugune püsiv progress, et kogu aeg läheb midagi paremaks jne. Ja nende tööde juures on üks hea omadus - nad on lõplikud. Soojustad põranda ära, paned lauad ka ja seda ei pea enam rohkem tegema, sest see on VALMIS.
Kirjandusmuuseum annaks võib olla rohkem materjali ja vastuseid? Kuigi nende lahtiolekuajad panevad küll ohkama.
Millegagi võitlemine on lõputu, sest kõik muutub kogu aeg. Nii mehed, külad kui muud. Oma kätetöösse panustamine on tõepoolest nagu Futu ütles, teed ära ja on valmis.
Postita kommentaar