Pyhapäevaseid lõbustusi soojasse novembrisse

Kes teeb trenni, see on tugev!
Hyva lugeja peaks nyyd juba aru saama, et tegelen suvel ostetud maja kõrvalhoone varemete kraamimisega.
Kahju, et hooned hukas, aga mul on yhe augu täiteks hädasti tonnide viisi istutuskõlblikku kraami vaja ja komposteerunud puithooned sobivad selleks imehästi.

Sygis tuli tagasi.

Madal sulailma toonud taevas asendus õhtuks sellisega, mis värvib õunad roosaks ja lubab võsalõikajal väheke kepsakama sammuga astuda. Pori on nagu muda, päevad on ebameeldivalt lyhikesed ja liigesed valutavad.
Aeg on Jõuluvanale kirjutada.
Kui mõni Jumal tunneb ennast yksildasena ja soovib minult kirja saada, siis andku aga teada ;) (uue laulu idee)

Vastab tõele, et olen

...jube siga.
Ilmarahvarõõmuks paar päevapildikest.


Selle asemel, et viisakalt teleka ees tukuskleda ja päeviti kuskil istumas käia, 300€/kuu.
Jumal kinkis mulle suure valguskyllase koha, kus segamatult igasugu mänguasjadega põristada ja seda ei tohi ju ometi ära põlata. Mängin akendega, sest yldiselt on need heas seisukorras, mõni tõsisem koht aga tuleb kuni kevadeni lihtsalt liistuga katta, sest ega minu päevad ka kummist ei ole.
Kui hea lugeja loodab, et mu noorim pojake on lasteaeda koha saanud ja yldse on kõik hästi, siis... tõele vastab lause teine pool ja sedagi ainult suures osas. Selle viimase lause teatud osa peale ma ketran.

Kauneid pysikuid meie aias

Igal varrel ja kõrrel on oma nägu. Ma oleksin kurb, kui ylikorraliku aednikuna lõikaksin peenrad lagedaks ja seejärel laiuks mu aias kevadeni valge v siis pruun kõrb.
Eks pilt muutub, aga praegu on aiaasukad alles värskelt talvemundrisse astunud.
Suve mälestuseks, mu sõbrad.
P.$. Lõpuks ometi olen jõudnud Aalujate klubi edasjõudnute sektsiooni, sest yhele fotole on salapärasel viisil ilmunud punane ämber.

Talvine selfie

Täiesti ootamatult algas talv.
Kõik on paksu lume all.
Pea on vatti täis.
Võru linna peatänava tillukeste kaltsukate esmakordne inspekteerimine andis tulemuseks laste fliiskindad ja mulle Shetlandi lambavillase kampsi, mis on harvaesinevalt 1) ilus, sh maitsekalt rahvuslik, 2) piisavalt suur ja 3) soe. Sellist asja ei juhtu iga päev.
Yhes toas logelevad kastides taimed. Orhideedel on kevad sydames, yks dendroobium ajab õievarsi ja katleia uusi bulbe.
Ja ma tõin kaheplaadilise kudumasina ja yhe voki pööningult alla.

Kolevaateid

Yleeile tuli selline lumi maha.



Eile sulas ära.
Olen madalrõhkkonnast uimane nagu arbuus.
Mõnikord ei ole ka.
Kui ilma on, nokitseb õues korra kallal. Seda on nimelt vähevõitu.
Praegu tööilma pole, aga eks homme on jälle.

Jälle hallid haigemaja seinad

Tartu lõikusarstide pikkade sabade tõttu oma 24-5 aastat rahulikult kasvada saanud kasvaja minu kõhunaha all saab nyyd rahulikuma elu peale. See on umbes 7 cm kyljepikkusega muna, head teed talle, kes yle poole mu elust oli mu lahutamatu kaaslane rõõmus ja mures, raskustes ja pidus. Lõikus oli kiire ja korralik. Olgu Võru tohtrid tänatud ja õnnistatud.
Ah et mis muidu. Laste tuppa ostis abikaas uue õhkkytteahju ja pani tööle ka, väga armas temast. Need toad on kytmata olnud ju väga pikad aastakymned.
Sygisastrid, helelilla iidne sort, õitsevad nagu hullud. Aidavaremete kõrval kasvav sygiseõunapuu on kandnud nagu hull ja keegi läheb kohe sinna ronima.
See uus kodu on vana hingega, väga rahustav ja rikkalik, nagu yks Maa olema peabki ;)
Tagasi ma ei vaata,
Tagasi ma ei saa.
Tagasi siit ei viida
Ja ma ei palu ka.