14 juuli 2021

Jätkuvalt soe

Mina, vana liigesetõbine reptiil, naudin alati suvist päikest. Aga sel aastal tuleb tunnistada, et veidi liiast on juba mitmendat nädalat 32°C varjus. Lisaks turjasoomuste soojendamisel tahaks äkki midagi muud ka teha, aga ei jõvva. Näpuotsaga majatöid, poole tunni kaupa rohida, veidi siit ja sealt, aga kaos ei vähene, võite kindel olla. 
Ma pole ainus, ylejäänud pere ei kannata niigi palju. 
Ja taevas on taeva... Täpsemaltöeldes pajapõhjakarva, tolmune ja hall.
Ja mu lemmar tõld istub juba kolmandat nädalat remondis, sest äkisti hakkasid KÕIK oma autosid remontida tahtma ja meil on odavam kui põhja pool. Käisin täna töökojas, meeleheitel töökojaomanik puges kuskilt rauahunnikust välja, must ja läbimärg, ytles, et veermik enamus tehtud, praegu ootab roolilati tulekut ja helistab hiljem, ja sukeldus tagasi. Ääh, ma ei taha tegelt mingist sõitmisest mõeldagi, sest olgu peale vabadus ja armastus, aga praeguse ilmaga on iga armastus liiast. Parem lösutada iidsete esivanemate kombel sooja kivi peal ja mõelda soojast merest. Mm, heleroheline, oo, vaikne uinutav kohin... Aint tolmune on... 

01 juuli 2021

Sooja pea laul

Ma elus olen reisind ysna vähe
Ja tulevikuski ei võta pähe, 
Et vaataks känguruid või sinivaale
Või läheks logelema lõunamaale

Sel suvelgi ma kuskile ei sõida
Kuid kuumalaines meeli ka ei heida
Sest jätkub enneolematu suvi
Ja järsku tuukaniks saab hall metstuvi

Kuusk seedriks muutub, palmipuuks saab vaher, 
On papagoisid laulmas võsa vahel
Siin laiub tomat, tšilli, tyrgi uba,
On bambust niita ysna raske juba. 
P.s. Pildil on džunglist välja ilmunud iidne džunglikana parve tibudega. Juuni 2021 on peidukohas pesitsejatele ja salamunejatele väga armuline olnud ja ma tõesti pean nyyd nööbile pintsakut leiutama hakkama, sest kallid lõunamaa linnud vajavad põhjamaa näljaste metstõbraste eest kaitset. Peldikut ehitada ma juba oskan, see ongi see nööp, ning pintsakuks tuleb juba ärakoristatud laudavareme nurga peale mingi väiksem kuurikene. Kui ma ainult suudaksin keskenduda ja sihti silma ees hoida. 23 aastat elu permanentses hullumajas, seejärel aga 23 ja pool aastat tittesid, öövahetustega tööd, mitut laadi peapõrutusi, nädalate, kuude ja aastate kaupa lärmitsevaid värdjalikke naabreid, igasugu öise eluviisiga elukaid jms põhjustega pika ja tasategematu unevõlaga elu on jätnud oma sygava ja reljeefse jälje ning kunagi pysimatust lapsukesest on saanud tähelepanematu ja sihikindlusetu metsinimene. Kõigi Metslaste Jumal, anna mu keskendumisvõime tagasi!