16 märts 2021

Dokumente isiklikust ajaloost

/osa pikemast loost/
/Need uned alati on yks ja sama
Yks räpane ja hämar väike maja
Yks tuba seal, kus peidus kykitama
Pean tekiräbala all kogu aja

On aknad tolmused ja ikka samad
Mul kylmast kanged liikumatud jalad
Peopesas söömata on leivapalad
Jäist valu silmist põrandale sajab/

14 märts 2021

Pyhaba hommik

Täna ärkasin ma ERITI varajase linnukese peale. Kukk kisendas, sest päike tõusis, ja päike tõusis vara. Nii u kl 6 läbi. Ma siis kohe yles venima, suure toa aknast läbi lillede ilmapornot vaatama ja ommikukohvi imema, siis aga veidikaupa edenenud õmblustööd lõpetama. (Mädapuitu sai päeva sees ka lõigatud ja sõnnikut visatud, kuidas siis muidu)
Mis talvel ikka muud teha, kui õmmeldada ja kududa. Märts on meiekandis veel tõsine talvekuu, no ei ole võimalik aias mõnuleda ja metsas on ka veel põlvini lumi.
Pildil on õrn lõunamaa Jumal nautimas oma uut kyljealust oma ilusas soojas toas, mille ori eelmisel aastal ilusti ära ka remontis. 

13 märts 2021

Hall ja hull päev

Ärkasin varajase linnukese, ee, telefonihelina peale. Helistas ema, edaspidi Mammi, kes ytles, et vana on ära surnud. (Vana on isa, kes mind minu synnist kuni oma surmani vihkas ja tegi selle kinnituseks, mida aga oskas ja suutis, millel on lyhidalt öeldes rida koledaid tagajärgi). Et kohe tuleb surnukuuri auto ja.
Lõuna ajal helistasin sõnumi peale, et vaja rääkida. Läti piiri ääres ei ole ju kohapeal perearsti ega muid asjapulki ja liinibussiliiklus ametiasutustesse saamiseks on täiesti olematu. Kuna Mammi on kogu elu koduseinte vahel kinni istunud ja väga traumeeritud ning inimpelglik, on neid pärast mitmeid arstireformidega solgutamist kinnitatud mingi kauge Valgamaa perearsti juurde, fakk seik, ilma kysimata, et kuidas nad sinna vajadusel yldse pääsema peaksid. Ja vallavalitsuse osakonnakontor asub samasuguses Karuperses, kuhu viib ainult kitsas ja kõver vedel kruusatee. Arvake, kas Mammi julges asjakorralduse suhtes midagi arvata või mitte. Ja kuna vend on närvihaige, tuleb mul jälle olla oma õnnetu ema ainus tugi siin maailmas ja ainus inimene, kes teda ära kuulab ja sõidutab, kui vaja, ei sõima, ei jäta asju tegemata, ei kao mitmeks päevaks ära. Seega esmaspäevast alates saab veeta nii mõnegi tunni kvaliteetaega emaga, keda mul elu esimesel poolel polnud. Soovitasingi alustada esmaspäeval asutustesse helistamiseks, sest covidiepideemia tõttu tavavastuvõtte pole, alles siis hakata matusebyrooga kriisiprogrammi koostama.
Ma ei taha mõeldagi ärasaatmise hetkest, kus tuleb sadistlikku piina ja permanentset surmahirmu ja hyljatust täis 16 eluaastat + hilisem põrgu alla neelata ja leinavatele sõtsedele oma toreda taadi lollaka lapsena esineda. Unustagu ära. Ma võin olla taksojuht ja surmakutsar, aga rohkem ei saa minult keegi nõuda. On asju, mida ei unustata, sest nende hind on mitme inimese kogu elu.
Loodetavasti saab Mammi nyyd veeta mõnegi rahulikuma hetke. Ma löön ja puren igayhte, kes teda selles segada kavatseb.
Hea lugeja ärgu arvaku, et ma muretsen ja leinan. Ei. Ma olen lihtsalt häiritud sellest, et mitutuhat koledat mälestust jälle korraks päevavalgele pääsevad. Aga varsti saab neile jälle teki peale panna.

06 märts 2021

Kingake lumetormis

Elu läheb edasi nagu ikka, kellad tiksuvad, koerad hauguvad ja karavanid liiguvad edasi selles rõvedas lumetormis, mis täna õhtupoolikul meie maile laskus. Mul on hoolimata ravumitest pidev kohutava katastroofi tunne ja 24/7 häiriv näriv syymekas, mis kasvab ja kasvab ja kasvab, nagu helin Juhan Liivi luuletuses. See tunne on minu lahutamatu koostisosa olnud synnist saadik ja kuna mina olen soliidses keskeas, on ka katastroof saanud piisavalt paisuda.
Vahepeal aga kingin ma hoolimata kõigest endale lilli. Mõnigi Tardo liina ehituspood pakub mõnikord väga meeldiva kilohinnaga eksootilisemaid orhideesid.  Ma julgen osta nt veenuskingi ja tsymbiidiume, sest siinmajas peavad nad paremini vastu kui muidu lollikindlad kuukingad. Ja mõni isegi läheb uuesti õitsema, praegu ärgitab yks purgis elav Paph. maudiae sort õievart purgist välja ajada, minu juures 3. talv... Tsympadel oli kylm, nemad jätavad selle hooaja vahele. Yks Epidendrum radicans vaagub hinge, sest pikk pime. Cattleya ristandite kasv seisab, sest pime ja kytteperioodi kuiv õhk. Ma olen halb toalille-emme, sest orhideed peaksid praegu hullunult õitsema, nagu tavaliselt märtsis Tartu Botaanikaaias näha saab. Mitte päriskevadet ootama ja passima... 
Aga pildil figureerib imeilus ehituspoe-isend, kellest on teada ainult perekonnanimi - veenusking. Mina ostsin ta õienupuga. Tuhnisin ajaviiteks guuglit pidi ja pean tunnistama, et kuigi valgete õitega liigid ja sordid moodustavad kõigi paphide vikerkaarevärvilisest valikust ainult tillukese osakese, mille hulgast vastet leida oleks suhteliselt lihtne, ei olnud Minu Nunnule mitte kuskil täpset vastet ega sugupuu skeemi. Seega jääb tema nimeks Ristand, Lihtsalt Ristand.
Mis sellest. Imetlegem!

03 märts 2021

Sopp ja sodi, räpp ja rädi

Talv läks õige äkki minema, otse jooksujalu, kasukaräbalaid ja peenemaid varandusi maha jättes. Jõululaupäeval sula maa peale tulnud lumi, mis mitu korda suuremahulist täiendust sai, kadus sula maa sisse nagu või koera kõhtu. Ja nii kiiret lume minekut ei ole ma oma elus veel näinud - eelmise nädala kolmapäeval läks sulale ja reede õhtuks olid talvest järel ainult riismed metsaservades. Oi, ma rõõmustasin.
Rõõmustan ikka veel, kuigi lume alt sulas välja igasugu värvilisi asjakesi. Mõned lõikan ma kytteks, mõned viin vanarauda, mõned korjan labidaga kokku, kui veidi tahenevad. Mul nimelt on tänu korralikele peapõrutustele tekkinud omadus kollektsioneerida hunnikuid ja korraldada segadust. See lausa yllatab mind mõnikord. Eriti aga kevadeti 😁😁
Ja iseloomu mul ka pole, mida illustreerib järgnev foto sellest, kuidas ma läinud reedel Tardo linnas aiandis tilliseemneid ostmas ja uusi pakijuurikaid imetlemas käisin.