Kylaskäik minevikku

Täna oli mul asja maakonnakeskusesse. Kylastasin mitut asutust, et liikumisvõimetute abitute vanade asju ajada, ja kui kohustuslik osa läbi, pyhendusin lõbutsemisele. Maakonnakeskuses on yks taaskasutuskeskus, ja ma veetsin täna toreda veerandtunni selle raamaturiiulitelt varandusi otsides. Ysna tulemuslikult, sest käppa jäi korralik pakk nõukogudeaegseid luuleraamatuid tänaseks unustatud autoritelt. Ja ma ei korja neid niisama...
Kunagi ammu oli olnud ainus võimalus igapäevaelu koledusest pääseda raamatute neelamise kaudu, ja kui ka koledused muutusid, teisenesid, pisenesid, siis armastus raamatute ja sõnakunsti vastu jäi. Koledused on nyyd mineviku varjudeks ja tyhjalt kõmisevateks deemoniteks saanud, kuid raamatud on jäänud. Ma ei saa enam lugeda proosat mistahes kujul, sest elu on teinud oma töö, mul hakkab tähelepanu hajumisest ja motoorsest rahutusest lausa fyysiliselt halb, sipelgad jooksevad peanaha alt selga ja tagasi, eetrimyra paisub kõrvulukustavaks, aga ma saan lugeda lyhikesi tekste. Käsiraamatuid.  Tehnilisi kirjeldusi. Kasutusjuhendeid. Plogisid ja uudiseid. Ja, mis kõige tähtsam,
Luuletusi.
Nende rytmile, korrapärale ja ylesehitusele keskendumine aitab tähelepanu koos hoida. Kuna luuletuse vorm nõuab kujundi kontsentreerimist, siis öeldakse yhe laulu sees enamasti kõik ära, ja hoolimata lyhidusest on selles kunstivormis oma võlu, ma jõuan selle lõpuni lugeda enne, kui jälle keegi midagi tahab ja ma pean asja käest viskama. Proosatekst läheb sellise kohtlemise peale sassi, puntrasse ja auklikuks infomyraks. Aga korrapärasest tekstist saab minu sees muusika. Ma vajan seda korrapära ja matemaatilist struktuuri.

Raamatumeem :)

Pr Morgie jagatud järelemõtlemismäng e meem e kettkiri tekitas minuski mõttekesi. Kuna mitmed mu head tuttavad kirjeldavad sama mängu käigus paljusid sarnaseid raamatuid, mida nad lapsena lugesid, siis laenan nende meenutusi ja jagan uusi kah. ....... Kõige esimene märkimisväärne raamat, mida ma mäletan, oli 1 imeliselt värviline, sinistes ja rohelistes toonides metsateemalise pildiga õhuke lasteraamat, millega kohtusin enne lugemaõppimist. Siis olid raamatu kaanel hirmutavad, aga ilusad valged kõverad krõnksud. Veidi aega hiljem trehvasin raamatut uuesti, siis oli seal mingi jutu pealkiri ja maalitud ilukirjas kole lause "Mamin-Sibirjak". Mis hirmus asi see pidi olema, keegi ei seletanud ka. Läks veel mõnda aega, enne kui teistest raamatutest teada sain, et kaanele kirjutatakse autori nimi kah. :D Raamatutel oli mu koledas ja masendavas hyljatuelus 1 konkreetne ylesanne: luua uus ja ilus maailm, kus on head inimesed ja toimuvad huvitavad asjad, pahad saavad tappa ja lõpp on ravitoimeliselt hea. Parem, kui raamat oli kirjutatud poeetilises keeles. Igasugu muinasjutud haarasid mind täielikult. /......./ Sorri, lapsed lobisevad ja keskenduda pole võimalik.

Kuldsed kaaned ja hindamatu sisu

Mis raamatutesse puutub, siis olen fossiil. Muidugi on tore tohutut hulka informatsiooni mahutada kustutuskummi suuruses jubinas, ja nii ma teengi nt muusikaga. Kuid teatud sisuga informatsioon PEAB olema k2ttesaadav ka siis, kui elektrit pole juba n2dal aega olnud v6i on kaaskodanikud korraldanud j2rjekordse m2luseadme h2vingu (ja mis on minu jaoks valusam kogemus kui mistahes r2ige fyysiline v2givald).
Olen aastate jooksul juhuslikult omandanud terve hulga n6ukaaegseid teatmeraamatuid, mille v22rtus ajaga ainult t6useb, kuna nad sisaldavad teatud elementaarseid taimekasvatuse t6desi, mida uuemal ajal ei kirjastata - et kesse ikka viitsib elul6ngu seemnest kasvatada v6i flokside juurepistikuid teha. Kuna ma aga elan j2tkuvalt arengumaa tingimustes - et raha on v2he ja see tuleb kulutada haruldasemate ainete peale, k2ttesaadavamad ained ja materjalid sh taimed aga tuleb ise paljundada, sest ega k6ike ei pea OSTMA, kyll aga tuleb kasuks tunda taimeperekondade ajalugu, p2ritolu ja sortide aretuse p6him6tteid.
Peab ytlema, et n6ukaaegsed aiandusraamatud on head, sest neis on info kontsentreeritud. Muidugi on tore vaadata ka illustratiivset materjali e parajat pakki ilusaid v2rvipilte, kuid ma eelistan maksta eelk6ige 6ppematerjalide, aine, sisu, tegutsemis- ja kasutusjuhiste eest, kuna ilusaid pilte pakub elu kylluslikult p2riselus. Ning taolisi rohmakaid ja pudedav6itu, kuid 22rmiselt v22rtuslikke esindavad minu raamatumahutis j2rgmised raamatud:
"Elul6ngad" Adolf Vaigla, kirjastus Valgus 1982.
Samast seeriast on veel mitu asjalikku raamatut, nt Vladimirs Kalva "Sirelid", meie autoritest Laine Pihlaste "Liiliad" (liiliate paljundusviise katsetasin suure m6nuga), "Roosid", "Gerberad" (see ilmselt 6ppematerjaliks aiandite t88tajatele), jne jne, ning v2ga head on ka paar "Iluaianduse"-nimelist raamatut, mis koosnevad erinevatest peatykkidest nii puittaimede kui rohtsete pysikute osas. Ja milles on, kordan j2lle, kirjeldatud taime kasvatamise ja paljundamise professionaalseid v6tteid. Ja l6puks mu lemmikteos:
"Pysilillepeenar", Aleksander Jakovlevich Niine, Eesti Riiklik Kirjastus 1956.
Loomulikult Tallinn.