31 juuli 2007

t2nud, t2nud




Meile tuli kylla Iirimaa. S22l elu vaatamas, sh t88l k2iv klassi6de tuli kylla, & koos temaga kogu p2eva & 88 kestev vihm. Sellist asja pole meie siin n2inud:) Inga ytles, et Dublinis on selline ilm kogu aeg, k6ik kannavad qmmiqid & tormijopesid. Aga meil pole sellist ilma qnagi, k6ik kannavad maikasid &m rannariideid:) seega: V6sivere on Eestimaa Riviera!


Mitu p2eva olime kodust 2ra V6rumaal (Varstu v, Sool2tte) Viinatynnyl kyttepuid tegemas. Minul puudub mecakava, aga maaparanduse peakraav on leppa-paju t2is kasvanud, samas on kobraste n2ritud-langetatud puud koormate kaupa ysna mitmel hektaril laiali. Selle koristamine on h2davajalik, et kobraste risu & mitmed tammid maaparanduse peakraavil ylej22nud meca & raba hukka ei ajax. Tegime kyttepuid neist, aga r6huv enamus j2i ikkagi maha, kobraste h2vitust88 on niiv6rd tohutu. Kraavid & seega ka mec on vee all, puud m2danevad jala peal. Pildid on m2rcist, aga peale m6ne rohelise lehe pole s22l midagi teisiti. K2in vahest kopratamme lahti kaevamas, aga nad, qrjad loomad, parandavad j2lle 2ra. Minu vanemad, kes s22l kohap22l elavad, ei tee oma k2ega aga midagi, q just keegi t2htis ametiisik k2sq ei anna. Vend veedab oma vaba aja sygavas alkoholijoobes, ei tule ise meca ega muidu appi. Mis teha, passiivsus eluviisix. Riiklik alkoholipoliitika & l2bulembene massiqltuur:(
Kahju, et pole v2gevamat tehnikat. Ex maa, mis Viinatynnyl, ka meil kodus, tahab yle pikkade v22rkohtlemise-aastate kordategemist. J6uluvana, too 1 v2ike traktor!

25 juuli 2007

t2iendused pildile

Vaatasin pilti suuremalt, & n2gin: eelmisel kevadel polnud veel noort hekki kapsaaiast 2-3 meetrit & tee 22res meie aia eraldamisex, ei n2e mitut noort puud, majaesised sirelid inimesek6rgusex noorendamata, kaevu ymber kibuvicad alles, praegu on nonde asemel muru m6nede tuulekaice-elupuudega, pildil ka osa aknaid ette panemata. Muutumism2ng j2tqb!

taluaiad


Tere, vanad aiad. T2na r22kisime teist kyllatulnud vana s6brannaga, kellel ka v6rumaal synnikodu, aga kyllatuleva lapse seisus. Tema tuli linnakorterist puhkama & m6nu tundma maa6hust, taimedest, viljapuudest, k6igest. Muuhulgas oligi juttu ka taluaedadest, millest minul on v2he etteqjutust, sest lapsena & ka hiljem pole ma qigi palju aedades kylas k2ia saanud. Meil endil on aint 4 vana viljapuud oma viimseid 6unu-pirne kasvatamas, keisriherra-aegsed pirnipuud on juba seest tyhjax m2dand m6lemad, samas uued Miku & Pepi on juba hoogu v6tmas. 6unapuudega on lugu parem, need on ilmselt wabariigiaegsed & kannavad veel aastaid, aga noori 6unapuid olen hoolsasti juurde pannud. Uutest 6 tali6una Sputnik, Lobo, Karxi renett &t, 4 suvesorti Marcipan, Valge Klaar, Tallinna pirn6un, Maike & m6ned p2ris tundmatud 6unapuud peax meid h2sti teenima. P6hiliselt eelmisel aastal istutatud puukesed ei kanna veel, aga ehk tuleval aastal saab juba maicta. No luuviljalistest ei r22gi t2na, need on talumajanduses kogu aeg suht v2ixe t2hcusega olnud oma vastupidamatuse p2rast ilmale & haigustele..............................................................................
Pildil maja tagakylg k8striaegse puuviljaaiaga, mai 2006. Eesservas on n2ha naabermaja kapsapeenar. Hekitaimed on veel v2ga v2ixed; madalad kollased & 1 k6rgem punane tikker on siin hooldamata-l6ikamata. T2nase seisuga on puuviljaaias juures rabarber, m6ned uued marjap66sad, pirn & 4 tali6unapuud. Vanade 6unakate juurde istutasin p6hja-edelatuulte varjux elupuid, sest vana viljapuu asemele noort istutada ei saa v2ga pikka aega. & sellised madalad on puukesed veel mitu aastat:( sest kolhosnik armastas kyll syya & varju, aga ise ei istutanud muhvigi. Rohkem aednikke maale!

23 juuli 2007

lumivalgeke & geenitehnika


Alati on inimesi, kes tehases v6i kaevanduses rygamise asemel tegelevad millegi imeliqga. Tundmatu aednik on aretanud imeilusa h2rjasilma, mis kasvab meetrik6rgusex, 6iceb suve jooxul 2 korda, q p2rast 1. 6icemist pygada. Suured t2nud qnagistele tundmatutele aiageeniustele, kes meile palju ilusaid taimi on meisterdanud! Ehk on minulgi tulevastele p6lvedele midagi aretada:) Erilist m6nu paqb mulle just pysiqte seemnepaljundus, siin esineva yllatusmomendi p2rast. Olen kacetanud juba mainitud h2rjasilma, hostade (putukad s6id 54st seemiqst sel kevadel enamuse 2ra), erinevate hekitaimede (viirpuu, sirel, kibuvic), pargirooside (Tartu bot.aiast tundmatud), okaspuude, elul6ngade, viljapuude & marjap66sastega natuke ka. P6nev! Aga kindlasti on veel palju avastada agrotehnika & muu taimede m6nusat elu puutuvas. J6udu meile k6igile, kes me juba veebruaris palaviqliselt kylvama asume, aga juulis seisame konnkylma fakti ees, et oih - taimed ei mahu peenrale 2ra:) & aasta p2rast tuleb hakata rajama puukoolikest:)

vihmatrummid & k6duteadus

Qna eelmised 2 suve on olnud Elva, Ulila, sh ka meie V6sivere kandi jaox v2ga p6uased, siis k2esolev suvi on t6eliselt uuenduslik. Kevad oli kogu meie suurel kodumaal veevaba, aga juuni teisest poolest alates on ikka sahmakaid tulnud. Mix ma nii vihma ootan? ..................................................................
Et mitte niipalju aeda kasta, on esimene vastus. Sellest tuleneb ka teine - kastmisvesi, mis qivama kippuvate kaevudega maal on juba pesumasinast v6i valamust tulnud, sisaldab kyll palju toitaineid, samas ka m6nev6rra n8.seedimatuid kemikaale, nii et taimede l2heduses olevate, muust maast r22kimata, mikroorganismide &t mullategijate t88 aeglustub v6i seisqb. Olen katteviljeluse pooldaja, muruniidupudi riisume ikka noortele puudele &t taimedele toidux, aga q pole vett, mis elustab v2ixed mullategijad, siis ei teki ka rammusat k6dukorda nimetet puude toidux. R22kimata kompostitegemisest, mis samuti p6ua ajal ei t88ta - eelmise 3 suve jooxul tekkinud taimsed j22nused, mis on kyll mullaga kihitatud, on suures osas kypsemata, nii tuleb ette v6tta ymberkaevamine, sest taimevarte & savise mulla segu pole 6ige kompost. ...................................................................................
Tarvitatud veest veel - igayhte, mitte ainult meid, peax m6tlema panema asjaolu, et meie tarvitatud vesi jooxeb ju qskile maa sisse tagasi. & kraanikausist alla kallatud myrgiseid kodupoleerimise-tehnikapesemise kemikaale ei lahusta kahjututex moleqlidex mitte yxki settekaev ega puhastusseade, need l2hevad edasi ringlusse & j22vad meie sekka, kas kogumispunktidesse, pinnasesse (& sealt joogi- & pesuvette) & l6ppkokqv6ttes meisse & meie lastesse. Inimese qnstlikest ainetest l2biimbumise tagaj2rjed aga on ettearvamatud, sest viimased paarkymmend aastat n8. abistava keemia keskel elamist ei ole meile veel mingeid teadmisi andnud, pole keegi eriti uurinud kah. Teadlased aga on kemikaalide tootjate poolt vaikima sunnitud. Siinkohal olex ere n2ide meie bioplastitootmise-projekt, millest m6ne aasta eest palju juttu oli, aga 2kki saabus vaiqs. Elagu nafta! .........................................................................
Pessimismix on kyllalt p6hjust, aga maailma parandamist alustama peab yxkord ikka. Niisiis alustasin iseendast & oma perest. Et mida me p66sa alla kallame, seda ka joome. Kahjux aga on meie kaevust nii 25 meetri kaugusel asuv tiik ikka veel naabrite myrgist prygi, sh eterniiti t2is :( ..........................................................................................................
T2nase posti teema oli vesi. Puhast vett meile & meie aedadele!

22 juuli 2007

kirju-mirju


N2ha on v2ike peenraroos Scherzo, ainus heledam, 2-v2rviline muidu tumedamate pisema6ieliste punaste rooside hulgas. Pildil nii v22rikas lill on tegeliqlt v2gagi vallatult k2har & pojengisarnane muidu. See lause peax olema k6igi taoliste rooside etiketil, ytleb minu kogemus:) nyyd tegin ise taolise reklaampildi:)

Ehk olex vahel hea endale moraali lugeda: esimene etteheide puudutab pildit88tlustarkvara puudulikq tundmist, eriti q olex vaja valmis pilti v2hemax pakkida, teine kivike aga k2ib iga algaja aedniq kapsaaeda. 3-4 suve tagasi, q aias suurt midagi ei kasvanud, oli p2ris tore aiapoodides & puukoolides ringi vaadata, soodusmyykidest taimi kokq osta, seda enam, et plac oli siin t2iesti tyhi. Praegu tuleb m6elda aga sellele, et millise mulje j2tab aed tervikliq kamakana. Kas teised vaatajad ikka n2evad iga kirju taime taga minu/istutaja kogumiskirge? Qna minu peenrad yheski taimkonnas, ei m2giaiakesena, pysiq-, roosipeenranagi ei anna v2lja kollexioonaia m66tmeid, qs kirju yldpildi seletusex ongi teatud taimede kogumine, siis tuleb aiaasukaid valida nagu riideesemeid - olemasolevatega sobituma. Tagasihoidliq ugri v2ike koduaed:)

21 juuli 2007

huvitavat kraami kaubakettidest

T2na oli pesup2ev, aga qna meil pole kanalisaciooni, siis kogu tarvitatud vesi jooxeb v2lja suurde seguvanni, millest edasi see l2heb aia kastmisex. Eelmise suve p6ua ajal p22scin niimoodi v2rskelt istutatud hekitaimed, mida tuli nii 2x n2dalas ikka kasta. T2nagi siis kasutasin pesup2eva ka aiakastmisp2evana. Vett tassisin uutele tikrip66sastele, viirpuuseemiqtele, pysililledele majast ylevalpool asuvas aiaosas (maja asub kallaql, krundi ylaosas). Allapoole on ysna tyytu tassida, kymneid meetreid, aga s22lpool olev tiik on naabritel myrgist prygi t2is tassitud (vt kaarnakiri-nimel. blogi, silt: v6sivere) & ligip22smatu. Muide, kastmisest tunnevad k6ik lapsed (2,4 & 9 a) suurt r66mu. 4-ne pojakene tassis 5l kastekannuga vett vanale 6unapuule, mille all oleva mutiaugu kaudu siis puu juua sai:) vanal haigel pirnipuul aga on lausa 2 jootmisauq:)
Pealkirjas on m2rgit t2htis teema - taimede hankimine kaubandusest juhul, q tuttavate aiad on ammendet, samuti osutub sealt poodimise m6nu. Meile k6ige l2hem aiakraami sisaldav pood Tartus on Ehitusservice aiaosakond, qst p2rineb ysnagi mitu marjap66sast, uuemad tikri- & punases6strasordid. Siis tulevad Tartu Puukool & Juhani puukool, mille valiqd pole just hiiglasuured ega uuene pidevalt, aga paqvad siiski j2lle & j2lle m6ne yllatava taimeliigi/sordi. Ilutaimi olen suht v2he ostnud, sest meie kinnisvara erip2rade t6ttu on k6ige enam vaja okkalisi, kiirekasvulisi hekitaimi & viljapuid-p66said. K-Rautakesko aianurgas leidub odavaid pysiqid & viljapuid, samuti ilupuude valik erineb veidi Ehitusservice aiapoest. Kahjux pole ma sel suvel K-Rauda j6udnud, meeles on sealt eelmisel sygisel leitud viinapuu Rembrandt, samas q teised aiapoed paqvad ainult 4 meie maa sorti, mis mul juba on.
Aga mais oli t6elisex yllatusex Maxima toidu- & esmatarbekaubakett - seal tulid siis myyki Poola odavad roosiistiqd, paljasjuured. Valik & kvaliteet olid yllatavalt head, samas hind - 25 eek - samuti. Juunis myydi neid juba 20-ga. Oli igat v2rvi & igat tyypi roose, sai ka t2iendet oma aeda paari peenra-, paari roniroosigagi. Muidugi probleem, et paljasjuurne taim esimene aasta tegeleb p6hiliselt kosumisega, aga peenraroos Queen of England (6rnroosa t2idis6is) juba t88tab uhkesti:) & 2 Maxima roniroosi on ilusaid v6rseid kasvatamas, enne kylmi j6uavad nad 6iceda kyll.
Suure fuxia-armastajana j22n igavesti kylastama Jardini aiandit, lisax teisele hea suvelillevaliqga Juhanile. Jardin j22b M2rjale, meie Tartu-teekonnal 1 km enne linnapiiri. Fuxia on tore m6istatuslik, imeliselt mitmekihiliste, graaciliste 6itega p66sastaim kaugelt L6una-Ameerikast. Nyyd on s6brad hollandlased meie r66mux aretanud palju eriv2rvilisi sorte. Ega muu igap2evase k6rval jaxa uusi v6i haruldasi taimi mureceda, aga Juhanist leidsin juunis muuhulgas fuxia, 6ie kattelehed valged, sisu lilla tugevalt t2idet. Imeline!

18 juuli 2007

Taimede lasteaed & muruhaige teod


Aasta tagasi valmis kerge varjualune kyttepuudele. Tokkroosid &t taimed kasvavad vana aida/lauda? vundamendil, mille kivid tulekahjus pragunesid, nii et asi oli kasutusk6lbmatu. Istutasin siis eelmisel suvel rammusale pinnasele (breznevi ajal elasid siin venevanakesed, kes pidasid k6nealuses hoones loomi) 4 viinapuud, Rondo, Zilga, Jubilei Novgoroda, Rembrandt. Talvitused nad h2sti. No & nyyd kasvavad seal k6ixugu soojalembesemad taimed, nagu erinevad maicetaimed, melon, lavaqrk, paar m2gil6nga. & oce loomuliqlt on seal hea kasvatada dekoratiivpuude (mari6unapuud, pargiroosid, paar liiki elul6ngu, okaspuidki) seemiqid. Oad, roosid, p2evalilled, sibulalised... mida k6ike veel paarikymnel m²-l kasvatada annab. Edaspidi tuleb nad k6ik lasteaiast p2ris taime-elu elama viia. Esiplaanil on veidi teeperve n2ha, & v2hemalt kantmeetrine maakivi, mis pole siin ainus:). Naaberkortermaja elaniqd ehitasid tee kinni, me s6idame maja juurde teiselt poolt yle p6llu, mis m66deti naabertalule meie maja seinast nii 2 meetri kauguseni. 2rastamine:( 2iapapa aga ei julgenud ymberm66tmist taotleda, nii s6idame ikka veel yle p6llu, nimetet tee aga moodustab lohkja hoovi.................................................................................
Pean juba 4ndat suve lootusrikast v6itlust jubeda n6gestes q-maastiqga, et sellest saax kena hoov. Eelmised suved qlusid mul krundi ylemise osa peale k2sicit88na, nyyd aga on tehnikat rohkem - lisandus trimmer, lattniiduki l6iketerad on songitud & prygi t2is loobitud maapinnal nyyd praktiliselt l2bi omadega. Inimesed naabermajadest, kes siin ilma loata m8llasid, on lisax traktoritega songimisele (roniti kevadel vett t2is pinnasele, loomuliqlt j22di kinni & siis songiti mitme traktoriga, et 1 k2tte saada) ka prygi loopinud, plekijuppe & traati, mis lattniidukil mitu hammast 2ra murdsid. Mark parandas kyll, aga iga asi l6pux qlub 2ra. Ah et mix me maad tasasex ei lykka? Tehnikat tellida on j6le kallis r66m, aga mul on 2 majapidamist k6bida. Nii teeme ise natukesekaupa. Puuviljaaia maad sai t2idet, nyyd olen muru juurde kylvanud & pidevalt niitnud ka & pilt l2heb j2rjest r66msamax....................................................
Ikkagi tunnen puudust korraliqlt planeeritud hoonetega, tasasest koduhoovist suurte puudega. Meil nimelt pole mitte midagi sellist - oce maja eest l2x varem kylavahetee, akende all aga, majast 6-7 meetrit, on sirelihekk, mis vajab veel palju saet8id. Yle tee olnud vanad k8stri v6i koolmeistri k6rvalhooned aga p6letati 10kond aastat tagasi maha. Oleme juba kyttepuude jaox varjualuse teinud, auto ootab ka oma tuba, vundament sai kevadel v2lja kaevatud. Puid aga tuleb veel istutada, et hoov p6hjakaarest kinni olex. Veel puid, & veel muru.

16 juuli 2007

Justnagu vahast iludused, maicekas ymbruses







Erakorcelt soe suvealgus on meelitanud k6ik liiliad vara 6icema. Asiaatidel on juba 6ied varisenud, trompet- & tiigerliiliad aga hiilgavad t2ies ilus. Eelmisel kevadel nautisin Aias6bra kataloogist nende pilte, nyyd on tellitud taimed juba head tuttavad. Lapsep6lvekodus oli lillepeenral 1 oranz tundmatu liilia, mis praegusex on vist kyll surnud. Mammil pole eriti silma iluaia jaox, tema on kartuliusq & liilia oli vanade Kaarnate ajast. Aga k6igi aegade maanaiste aux kasvab ka minu aias oranz liilia. ...................................



Kahjux t2na mycus p2ev l2bi 2s naabermajapidamises (vana probleem tigedate rullnokkade & passivse kodanikonnaga) l2bitungiv tymakas, seet6ttu tegin toas h2davajalikke t8id - panin tillivarusid sygavkylma:) Pysiqtepeenra kohal oli eelmisel aastal kilemaja, mis tilli t2is kasvas. Till aga on v6imas isekylvaja, me ei j6udnud 2ra syya, qpalju juurde kasvas. Nyyd aga on roos Flammentanzu seemiqd, j6uline elul6ng, mitu p2evaliiliat & teisigi h2vimisohus & seega tuligi hakata ocustavalt kacepeenart puhastama. Ex muu kodumajapidamine & jaanip2evaj2rgne n2dal V6rumaal kinnisvara hooldamist on hulga lillekestega tegelemise aega vahelt 2ra v6tnud & viimased vihmased n2dalad on ka oma panuse v6imsasse tilli- & umbrohukasvu pannud. .................................................



Aga pea tuleb j2lle karm talv. Seega tuleb varuda armsalt p2ixelt j6udu & jumet. Annan aga p6nxidele huvitavate tegevuste soovitused ette, siis p2evitused selga, mp3 p2he & aeda! Tagane, qri till!

15 juuli 2007

kevade m2lestusex




Meie aias polnud alguses v2ixeid lillekesi ylce. T2nase seisuga olen istutanud oma 60 liiki & sorti tavalisemat sibullille, t2na skoorib krooqs, & m2e ocas heas mullas on nad k6ik r66msad kasvajad. 9-ne tytar on neist yle ootuste h2id pilte teinud, ytleb qnstniq erialakretinism:) endal qlus kevad igasugu lammutuse & ehituse peale 2ra, ei yhtki kevadepilti taimedest.

13 juuli 2007

torkivad pulgad &ms


K2esolev pilt taaslavastab meie esimese suve olusid. Armsast kodust polnud juttugi. Sellel pildil aga on 2iapapa kelder, mis ka maha p6letati. Selle aasta aprillis v6cin mitukymmend m² inimk6rgust koerkibuvica maha, seej2rel koristasin ka need palgid & pulgad, 2 p2eva t88. Muide, konstruxioon on 2iapapal raudtee r88palatist keevitet. Siin on v6sa juba l6igatud, aga keldriehitise j22nused veel omal kohal.

konkreecelt rohelisex

Lugesin t2na palju v2lismaa aiablogisid, oli nii tore. Ka mitu meie tydruqte aiablogi on aeg-ajalt kylastamist v22rt. Kuna tunnen, et teistele n2idata p2rast 3 aiahooaega juba midagi on, siis hakkab aga peale. -
Mai l6pus 2004 kolisime Tartu linnast minema. Lasteaedu polnud, oma elamispinda polnud, tudengi v2rk, kangastelgi ega kymneid toataimi, lapsigi qskile mahutada yyrikates polnud. Selgus aga, et 2iapapal seisis Puhja vallas terve suur maja. Tyhi, koledasti ryystatud, k6rvalhooned hiljuti maha p6letatud, ahjud v2lja l6hutud, & aeda, ei lilli ega viljapuid ka polnud, aga see-eest meie oma. Auv22rne nii 150 aastane V6sivere vana vallakoolimaja, mille 2i ostis 1973-l ENSV-lt. Decembris vormistasime meie omandisse & mais kolisime sisse. Algul probleemid poolasociaalsete naabritega, kes meie vara ise kasutama olid harjunud, puudus kaev, mis oli 2rastamiste ajal naabritele vusserdatud & nyyd prygi t2is pillutud, maha v6etud eitea kelle poolt elekter, krunt prygi t2is tassitud, vohasid k6rged pysiumbrohud. -----------------------------------------
Olukorraga tutvudes tundus, et m6istlik on kohapeal teguceda, odavam q linnast, 16 km, yyrikorterist k2ies, siis ka ei ryystata. Midagi. N6udsime elektri tagasi, kaevasime ise kaevu. Muudest hirmsa suurtest ehitust88dest ei k6nelegi. Ehitamine on v2ga kallihinnaline tegevus, aga lastehoolduspuhqst veetes (pereelu tuleb ju ka elada, egas 50selt saa lastega alustada:)) olen avastanud kodukeskkonna qjundamise v6imalused. Maja ise ootab v2lisseinte vahetust & seega ei mingeid laimirohelisi seinu ega roosat magamistuba, aga minus elav aiafriik teguceb t2iega. Siiski oli minu esimene siinne aiat88 hoopis v6sat6rje & inimesek6rgustest umbheintest vabanemine. Ei mingeid lilli, hoopis niitmine, raiumine & siiski, 1 v2ike sibulapeenar.
Algus oli kole.