31 august 2018

Sel nädalal tegin ma seda.



Homme tõusen kell pool 7, et maakonna teisest otsast tuua yks abimeheabimees, et nyyd juba yleni õlitet figuur alusele tõsta, kinnitada ja siluda võimalikud muljumisvigastused. Ja siis läheb lahti hullumeelne pereliikmete sõidutamine, sest 01.09.
Pealkirjas sisalduv inf vastab tõele, see kuju võttiski mul terve nädala. Detailid tulevad homme.

28 august 2018

Agooniline suvelõpp

Selg jamab ja vahetevahel käivad kallal elusegavad skisofreenilised hirmuhood ja raudpoltkindel teadmine, et minu aeg siin maailmas hakkab otsa saama. Ei, ma ei vaja lohitust, ravi ega abi, kirja sai see dokumenteerimise mõttes, et kui kaua alates esimestest mälu- ja sõnapuudusehäda kirjeldustest juurviljaks saamine aega võtab.
Aga enne seda on tarvis kiiresti yks puujurakas kujuks vormistada. Tänu Lendavale, kes oli nii hõivatud, et kiiresti kuju sooviva kunde minu jutule saatis. Ilus tonnine puupakk on. Tänahommikune vaade oli selline:

Põud on läbi ja sellest annab tunnistust maast välja viskunud umbrohu tohutu haljasmass. Kui Puujumal valmis, siis niidan, enne ei saa.

12 august 2018

Vastupidamatu

Olen olnud halb inimene, lohakas kodanik, hoolimatu isik, sitt naine ja lahja ema. Selle asemel, et lastega pealinnas raha tuulutada, loomaaias trampida, rannas vedelda, riidekaubamajades kruiisida ja palju muud kena ja naiselikuks peetavat teha, ajan ma oma aspergerlikku muusikurida. Mu lapsed ei pea kyll emme peenardes orjatööna kõplama ega ennast puuriitade vahel vigaseks tallama, nõudepesu ja akende poleerimine ei ole kah tähtsaimad jutu-, nutu- ja kisateemad, aga ilmselt olen ma ikkagi liiga leebe ja kamandamiskartlik olnud... Nad ei viitsi muga pille mängida...
Yhesõnaga, käisin mina ykspäev Talinas ja selle kaunis tööstuslinnaosas Maardus, istusin põmst 10 tundi autoroolis, koos väikeste kohvi- ja aiandipausikestega, ja nägin igasugu imeasju.

Yhes tanklas kasvasid sellised kaunid kukeharjad suurtes betoonpottides kohe tankimismassinate kõrval.
Võttis aega, mis võttis, aga ära tõin vaat sellise vidina.

Olgu hr Igor S Maardust tänatud. Eriti selle eest, et pilli tutvustades näitas, kuidas barreevõttega mängida korraga nii kitarri- kui bassiosa, ja kes nt Justin Johnsonit on kuulnud, peaks aru saama, millest jutt. Siinmetsas karjuva bändikaaslasepuuduse tingimustes on see väga tähtis ja ainuvõimalik viis nt elektrilise bluusi rida arendada...
Yks põnev, aga mittemuusiku jaoks ropp uus mänguasi on mul veel, mis Ibanetsuga kokku sobib nagu vorst leivaga. Nimelt bassi syntesaatoripedaal. See teeb 8-keelse kidra bassikeeltest kärina vm põnevat, aga kõrgemad sagedused pääsevad ilma moonutuseta läbi, olenevalt sellest, kuidas filtri nuppe keerata, nii et yks pill, aga mitu asja. Teised pedaalid sellega hakkama ei saa. Plõnnisin neid täna hommikul verandal, teate kyll, sellel diivanil, kus muidu koerake aset võtab, ja olin liigutatud inimese mõistuse synnitustest. Aitäh, GPSi, guugli mäpsi, väikeste elektrooniliste lampkastikeste ja helipea leiutajad. Eriti aga soovin tänada hr R.Dieselit, sest poolsurnud jalgadega on uimasevõitu, aga jõuline diiselmootoriga auto igatahes parim valik.
Ja ma kirjutasin yhe enneolematult lihtsa loo. Sellel ei ole sõnu, aga tabulatuur on järgmine:
(Taktimõõt 4/4, Mõõdukalt)
Em|Am|Em|Em|| (korrata nii kaua, kuni isu ja jäksu on)

07 august 2018

Tyhjad pead

Mõni pea on palju tyhjem kui on teistel
Mõni meist on tyhi olemise meister
Mõni taevast vaatab, nägemata pilvi
Mõni jälgib jälgi, avamata silmi

Minu taevas palju lindusid ei lenda
Kõrgeid mõtteid ega möga maa ei hinda
Kuulan, mida öelda pole tuuleulul
Näen, mis puudu kõrbe moodi vaiksel murul