26 september 2023
Pärast lõunat
06 september 2023
Metsaelu
13 jaanuar 2020
Novembri muhedam nägu
Aga sel talvel on kylma antud ainult näpuotsaga. Talv on kyll poole peal, jaanuari lõpp ja veebruar läheb kindlasti miinusesse, aga vähemalt siiani on valitsenud soe november. Pori ja vett jagub. Õue ja aia asukad siiski ärkama ei kiirusta, sest päev on lyhike ja pime. Peale lumikellukeste ei ole rohkem ninasid välja pistetud.
Minu majapidamises leidub hulgim õudseid ja õudsemaid asju. Yks neist on sajand vana kuusehekk, mida ma kyll eelmine kevad hõredamaks võtsin, aga heki alla on nii võluv ökosysteem tekkinud, et ma ei suuda seda lageraie tegemisega likvideerida. Alt laasunud kuuskede vahelt aga pääseb nii palju valgust läbi, et sinna sai aasta eest prooviks istutatud mõned rododendronid. Nii heitlehiseid, kui igihaljaid. Paistab,bet nii mullastik kui valgusolud neile sobivad, seega jätkan selle liigirikka võpsiku täiendamist. Hea lugeja näeb ise, et privaatsusega on lood halvad ja kiirelt on vaja vaated rahvamasside pilgu eest sulgeda.
Huvitav, kes on see tõbras, kes osasid väiksekesi närimas käib.
19 oktoober 2018
Vaiksemaid protsesse
Kui päevane maailm on kadunud, tulevad taevatähed puude otsa kiikuma ja õunmyndi põõsas tundub hiiglaslik. Õnnelikud on need, kes roheka ja jäise öötaeva eest sooja urgu saavad pugeda.
27 detsember 2017
Nokturn punase ämbriga
Ja siis ma võtsin labida ja istutasin. Lääneloode kaarde okaspuuhekki sai juurde torgitud 2 nulgu, 1 männike ja yle 10 kuusekese. Et tulevikus tormid meie onni uppi ei puhuks.
07 november 2017
04 mai 2012
Appi, okaspuude pistikust paljundamine?
Kuna piirdehaljastuse taimi kulub mul j2tkuvalt igal aastal kymnete kaupa, siis olen kokkuhoiu nimel v2ga huvitatud m6nede liikide ja sortide ise paljundamisest ja katsed on olnud suht edukad. Varasematel aastatel on mul ilusasti kasvama l2inud suurem osa mages6stra ja l2ikiva tuhkpuu varakevadisi pistoksi (tolle nn esimese, 2005. a. puukoolikese s6id j2nesed oksatumaks), hiljem on v6sund-kontpuud "Flaviramea", vana kollast tikrit ja loomulikult sirelit juhuslikult paar tykki kruusapotti pistetud. Eelmisel suvel v6tsin juunikuiseid pistikuid punaselt s6stralt (mees niitis kogemata m6ned oksad maha, no muidu ehk ei oleks raatsinudki), lodjapuulehiselt p6isenelalt "Diabolo", ungari sirelilt, ja t2naseks on nt s6star ja osa ungari sirelit kasvatamiseks potistatud, paistab, et ka suurem osa Diabolo oksi ajab juurutuspotis kevadisi ninakesi.
Sel aastal v6tsin juurutada neidsamu kultuure, Diabolo j2lle, ungari ja amuuri sirel, tavalist saab hekipuntra viimase otsa v2ljakaevamisest, siis veel pistsin kontpuud 3 sorti, lisaks 3 sorti elupuid, kokku nii 70 oksa. Aga yks viimaseid Muhediku poste tuletas mulle meelde, et ka m2gim2nd on ilus ja tore puu, kunagi sai ostetud paar tundmatut. Nyyd olekski kysimus praktikutele: kas kodustes tingimustes, st pestud kruusa sees on v6imalik juurutada ka vaiguse okaspuu oksi? Lehtpuude ja pysilillede peal see t88tab, aga just nimelt kuused-m2nnid?
Ah et miks pistikud, mitte seemikud?
Teema, mille yle ma palju olen m6tteid m6lgutanud. Maja on kyll 200 aastat vana, aga enne mind ei ole siin keegi midagi haljastanud peale paari juhusliku viljapuu ja sirelip66sa, maja asus keset lagedat p6ldu vanade, suurte puudega talumajade ja 2 armetu kortermaja vahel, mille elanikega silmsideme hoidmisest ei ole ma huvitatud. Kuna krunt on meil ainult nii suur, et piirdeta p6llumaad meil pidada pole v6imalik, kyll aga on poolehektariline tykk sobiv muruks ja puuviljaaiaks, siis on m6istlik seda piirata k6rgemate ja keskmiste lehtpuude-p66saste ja okaspuudega, taimi kulub loomulikult ypris palju. M6istlik on maha panna suhteliselt suured istikud ja seega pean ma neid kasvatama kiirematel viisidel - katsed seemikutega on n2idanud, et esimesed 3-4 aastat on seemik (v2lja arvatud vaher, t6eline koletis:P) v2ga pisike ja armetu, aga aeg ju jookseb...
17 oktoober 2011
Oktoobri keskpaiga mula
Paari päeva eest täiendasin veel oma iluaianduslikku kollektsiooni. Aitäh, Aiasõber. 3 iirist (Kämpferi i. Variegata, võhumõõk Variegata - milline ahv ma olen, & vist aediiris "Ruffled Velvet"), pojeng "Candidissima", päevakybar "Herbstsonne", MINU ESIMENE KOPSUROHI "David Ward", jp. enelas "Manon", päevaliilia "Little Show Stopper", hosta "Gold Standard", vbl oli veel midagi. Istutasin eile enamuse taimi, sh varem ootama jäänud taimed maha, sest potis talvitamine võib laiska aednikku kevadel ebameeldivalt yllatada. Mis oma kohta ei leidnud, see sai lihtsalt alla puuviljaaeda peenrasse pistetud, sinna läx kymmekond elupuud & parkymmend lehtpuud-põõsast. Alumine hoov vajab ymbertegemist, sest puukuurile peab oma sissesõiduraja tegema. Sealt aga tuleb ära kolida 6 puud. Kurrat, ma pean sinna augu ette veidi kaugemale mingi tuulevarju istutama. Mullatööd jätkub kauemax.
Maja idapoolses otsas on nyyd valmis viimane jupp, nii 15 m okastaimedest hekki. Kus oli 8 aastat suur & ressursirohke tellise-, tuhaploki-, vanametalli-, puidu-, vanade akende, klaasi- & jumalteabveelmillehunnik, mille ma suvel ära sorteerisin & alla hoovi kolisin, on nyyd muru ääristamas vaheldumisi ryhmad karvast viirpuud & erinevaid kukerpuid. Ma ei hakka jälle kirjeldama maade erastamise aegu maja seina äärde mõõdetud krundi piirist, kuidas igatmoodi rikutud seadusi / ehitise kaitsevööndit, aga yhesõnaga, keegi ei saa enam niisama ymber maja jalutada. Piire on ebamõistlikult majale lähedal ( 3-4 m seinast), aga teisiti pole võimalik. No asi seegi.
Esimene mees, kes täiega okaspõõsasse astus, oli mu enda abikaas, kes saabus õhtupimeduses & ei syvenenud asjasse, et hekk oli veel paar meetrit pikemax kasvanud:) aga ex ta peab leppima oma pidurdamatult istutusjanuse projektijuhiga, kes asjadel niisama umbes rohtuda ei lase.
Erakordselt võimas lattuba "Blauhilde" kannab & kasvab veel, yleeilane öökylm ei suutnud seda lohet hävitada.
Mõtlesin-mõtlesin, välja mõtlesin. Hiina siidipööris (mis ilus nimi, lausa meelitab ostma & kasvatama!) "Silberfeder" kolis tuppa suure akvaariumi kõrvale. Imeilus taim, kindlasti armastab sooja. Käsi ei tõusnud teda õue kylma mulda istutama.
Mõtisklen veelgi, nt toataimede biotoopidex sättimise yle. Palju lihtsam on hooldada yhes nõus, nt mördivannis (ilusa disainiga vastupidavad plastikvannid) kasvavat taimeryhma, kui sadat potikest, mis alalõpmata ymber aetaxe v ootamatult ära kuivavad. Mh vajavad orhideed toetavat mikrokliimat, mida pakuvad nt tiigerlehikud & liaanid. Mulle kulux praegu botaanikuharidusega isik ära.
Lapsed otsivad toataimedelt hasartselt villtäisid jt põnevaid loomi. Vihmaussi (mul on yletamatu ussifoobia) & teisi toredaid elajaid koheldaxe nagu kalleid sõpru, kelle eest tuleb hoolitseda, õue pehmetesse puulehtedesse viia.
Uus leiutis on haruldaste seente kasvatamine. Lapsed otsisid põõsastest kõduseeni & istutasid need amplipottidesse. Praegu on neil 8-liigiline seenekollektsioon.
Jah, lapsed nagu emmegi. Kaalikat oskab igayx kasvatada, aa harulduste kyttimine on põnevam!
29 september 2011
suured numbrid
Selle aasta september on olnud vrdl varasemate aastatega enneolematult labidatöine. Mu tagasihoidlik arvestus annab augusti-septembri istutuste summax kokku pealt 250 taxoni, enamus neist puittaimed põhjakaare hekis, pluss paarkymmend pysikut & mõned peenemad ilupuud-põõsad ka.
Eelmises postituses kirjeldasin oma haljastamise põhimõtteid & kasutatavaid liike, aga ka iluaiandus on mulle väga armas. Kuna pitsiliste puude-põõsaste & lilledega saan ma tegelda alles II järjekorras, siis on mu iluaianduse-osa olnud kyllaltki tagasihoidlik & säästu. Aga see peab olema botaaniline & põnev. Muidugi on mu aias vanad sordid pojenge, floxe, tulinelke & sireleid-enelaid, aga 21. sajand pakub aednikule (selle aasta ostud & paljundused siis, eelmiste aastate nimekiri on pikem, aga tarbehaljastusekesxem)):
Hambuline kobarpea, Desdemona & Midnight Lady.
Metsviinapuu Starshower (njummmiii!).
Viielehine eluväät (roniv zhenshenn:D).
Sibulalised: paarkymmend marmormustrilist tulpi tytre soovi järgi, pyvilill (milline aroom mugulal!), kitsalehine rohtlaliilia, veel veidi nartsisse & kymneid krookusi-kirgaslilli suurema pakiga, paarkymmend liiliat, aasia hybriid & trompet (see on täpsemalt oma paljundus).
Aediirised, mida andsid sõbranna & ema, 2 tundmatut sorti.
Aedmonardad, salveid & mitmed muud huulõielised pysikutest maitse- & ravinõgesed.
Siilikybarad, igat värvi & vormi. Karikakralisi.
Hiina siidipööris (pagan, ei mäleta saxakeelset sordinime).
Luga Spiralis, seemikud tuttava aiast.
Kõrreline:) vist tarn Frosty Curls, seemikud tuttava aiast.
Päevaliiliad Golden Price, Zamsis, tundmatu pruunikas topeltõieline & veel mõned.
Floxid Omega, Natascha, Creme de la Menthe, nõeljas (jälle).
Pojengid Bowl of Beauty & Kansas.
Puispojeng oli ka, aga tema juured osutusid äramädandatutex, feeeeeeiiil! Vali ka, kust ostad! Toalillede myyjalt, loll!
Mägisibulaid & kukeharju paarkymmend sorti & liiki, neid madalaid, mõeldes abikaasa ehitatud aia/mängumajakese katuse haljastamisele.
Must leeder, Pulverulenta & Black Lace.
Puishortensia & aedhortensia, yx neist oli Annabelle, teine Phantom. Andke andex, aga hortensiaid pole mul varem olnud ning mälu on veel lyhike.
Vilmorini pihlakas (peenemad lehed, roosad marjad).
Kukerpuu liigid & sordid: harilik, Ottawa, thunbergi (Rose Glow & 1 Gold-nimeline), Atropurpurea´d. Kukerpuud on ilusad, neid ostsin hekkidesse & soolotaimex kokku mingi 20.
Paju Hakuro Nishiki.
Äädikapuu Dissectum.
Võnk-pärgenelas Crispa.
Põõsasmaranaid paar tk, sh Pink Queen.
Hõlmikpuu.
2 pyramiidtamme.
Harilik kuusk Cranstoni.
Elupuud, Brabanti u 10 tk ja sammasvorm, vist Columna.
Viirpuid - tömbilehine, Rubra Plena; karvane u 12; harilik u 10 tk.
Ungari sirel u 4 tk.
Veigelad, kaunid: Variegata, Atropurpurea Nana & tundmatu roosa.
Davidi budleiad Black Knight & White Profusion pluss 1 kollaseõieline ilmselt kylmaõrn liik, mis tuleb tuppa.
Vesiroosid Rene Gerard & Sulphurea. (1 tundmatu roosa-valge oli varem)
Mitu roosi: Bella Renaissance, Tibiroos, Rhapsody in Blue, White Meidiland, Tom Tom & veel mõned, osad neist ilma etiketita & allahinnatuna, kuid täiesti terved & ilusate oxtega. Kurb & kahju, et meie talvedega on mul neid yle 10 ka välja surnud, praegu on kokku u 30 roosi liiki & sorti.
Pluss metsast toodud pähkli- & sarapuud, pihlakad, tammed, haavad, vahtrad, lodjapuud, paar kuuske-kaske ka, kokku u 60 tk (vbl rohkem, mitu istutust on kokku arvamata) ning omapaljundatud harilik sirel, kibuvitsad, enelad.
Viljapuid mainisin posti alguses, marjapõõsastest jagan sel aastal punast suurt tikrit ning punast väikest, mis pärit mu ema (I EW pärinevas) aiast. Varasematest aastatest on mul lugematu arv isepaljunenud musta sõstart ning 14-16 põõsast punase sõstra & tikri sorte. Pluss must aroonia Viking & veel 1 soome sort, kokku u 10 põõsast. Viljapuid-marjapõõsaid istutasin varasematel aastatel suuremal hulgal, praegu hangin-paljundan ainult uusi põnevaid sorte.
Vaja on veel keskmisi põõsaid hekkidele u sadakond.
& naabrite poolt äraprygitatud ning rõvedalt reostatud tiigi piiramisele ei saa enne asuda, kui poisid on aidanud pajuvõsa maha võtta ning kuidagi on välja kyhveldatud ysna mitu kantmeetrit aiaprahti, olmeprygi, sajad salaviinapudelid ning lihtsalt õline pori. Sinna läheb samuti u 80-100 puud-põõsast, mida ma peaxin hankima-paljundama juba praegu, sest sinna istutatav peab olema silmaga nähtav väh inimesekõrgune elavtarataim.
..........................................
Ma ei kirjelda praegu talvex tuppa toodavaid troopikataimi nagu kallad, kannad, alokaasiad, gladioolid & suured rohttaimed-liaanid. Neile pyhendan eraldi posti, sest ka neid on, ytleme et mitu.
Ohhohhoo.
Ei olnud yldse odav rõõm. Mõne puu & põõsa tulekut ootasin aastaid, sest alati oli muud & palju vajalikumat nimekirjas eespool või oli liiga haruldane & kallis. Aga nyyd on nad siin!
Hinnatundlik aednik (Aednik pole kunagi vaene!) ootab, kuni aiakaupmeestel algavad sygisesed allahindlused & metsast saab aitähhi eest kaeverdada puhkele sättinud noori taimi.
Kuidagi on nii kujunenud, et aasta lõikes on selline korraldus kõige mõistlikum.
Kevad & suvi on täis paaaaljusid muid tegemisi & kulutusi. Eriti mitme lapse & arenemisjärgus majapidamisega seotud kulutusi. Septembrix aga on mõistlik perenaine suutnud lapsed koolix-aiax vajalikuga varustada, täita puukuurid ning jäänud on viimased talvevarumised aia, autopargi & juurikakeldri osas. Minul kui paadunud boheemlasel tuleb veel võidelda poolelioleva magamistoa (katsu sa koos kõikenäppiva pooleteiseaastase tegelasega jännata seinte-põrandate puhastamise & proteesimise jm-ga) ning lekkiva veetorustiku tõttu ylesvõet koridoripõrandaga. (See viimane oli algusest peale kyllaltki hull, lihtsalt varem ei olnud aega ega võimalust sellega tegelda). Peab ytlema, et neid asju teen ma ise, sest abikaasal ei ole aega ega jaxu, ilmselt ka tahtmist. Muidugi mulle meeldib oma kätega asju teha, aga väga palju kallist ehitamise & haljastamise aega läheb raisku pereliikmete tagant koristamisele, pesu ning toidu peale. Lapsed on ju veel väikesed ega jõua-oska paljut, mille järele rajatav tsivilisatsioon lausa karjub. Aega, aega andke mulle!
....................................................
Tuleb õpetada vanemad lapsed korralikult putru keetma & lihaga toite (supid, hautised jms) valmistama. Kokkamine raiskab uskumatult palju aega, samas on see kerge töö, mis sobib ka koolilapsele. Me oleme sunnitud rakendama iidset & väga mõistlikku tööjaotust, kus tubaseid töid teeb see, kelle käsi labidat ei liiguta ning vikatit ei keeruta, uuemal ajal siis rooli ei keera. (Mul on imelik vaadata uuema aja inimesi, kes istuvad korteris, vahivad niisama, käed rypes, & kaebavad nälga ning kylma. Linnas, kus kõik on käe-jala juures ning soe, vesi & toit tulevad toru kaudu tuppa, riided vedelevad igalpool peaaegu tasuta lademes ning juhutöid on alati võtta!)
Jutt läx metsa, aga selline ma olen. Mees metsast, naine haavikust, kirves õlal, öökull põues.
16 september 2011
Asuniku töö, puud & maad
Ka meie, Võsivere vana kylakoolikoha e tänase Kooli talu kunagised elanikud pole kas hõivatuse v rumaluse pärast majapidamise elavtarastamisega tegelnud. Teatavasti on eramajal hoov, mida ymbritseb kõrgem piire. Mida meil pole. Ning valitsevate tuulte v lageda poolt peab krundi piiril olema tuulekaitseistandus. Mida meil pole. Juhul, kui krundil soovitakse kasvatada enamat kui mitmeaastased kõrrelised. Mida ma otse loomulikult soovin.
Meie 2004. a. alustatud istutusi e väga noort haljastust ei saa veel niipea kõrg-nimega nimetada. Samuti pole ma pere & muude tegemiste kõrvalt kahjux jõudnud alumise aia põhjakyljeni, kuhu viljapuude kaitsex peab tulema kõrge, tihe & mitmerindeline vabakujuline hekk, mis asukohta arvestades on ainus sobiv variant. Nii et sel sygisel on jälle päevakorras senise 8 hooaja istutuste täiendamine. Praegu, kuni maa veel labidat & aednikku kannab, tegelen meile erastamise ajal suuremast põllumassiivist jäänud armetu aiamaalapikese, meie tulevase puuvilja- & kollektsiooniluaia põhjapiirile sellesama mitmerindelise istutuse rajamisega. Kuna vaja on ruttu-ruttu, samas peax piire olema ilus ning väikestele lindudele & kasulikele putukatele meelepärane, otsustasin kasutada kiirekasvulisi soovitavalt kohalikke marja- & pähklipuid ning nende alla muidu ilusaid põõsaid. Nii et tekib poollooduslik põõsariba, mis aastaringi olex meeldiv & kasulik nii meile kui ka meie vähematele vendadele.
Olen paaril õhtul käinud ymbritsevates metsades noori puid õngitsemas. Teeservades & lankidel kasvab kylluslikult noori pihlakaid, toomingalisi (nb! päris toomingas on kahjurimagnet!), sarapuid & muid põõsaid, mis väga kõrgex ei kasva ning seetõttu sobivad ka asulates kasvatada. Kahjux on meie metsad, vähemalt linnade läheduses, yle majandatud & äärmiselt liigivaesed ning ma ei leia lodjapuid & leedreid ning nende järele siirdun ma Võrumaa tyhjaxraiutud & mahajäetud liigniisketesse metsadesse. Enela liigid & hybriidid, sõstrad & kibuvitsad paljundan ise, kuna tegu on aianduslike tulnukkultuuridega. Kindlasti ostan juurde viirpuu liike. Ning sekka pistan ka paar jalakat, tamme, vahtrat, sirelit & jasmiini, nagu nõuab komme:)
..................................................
Tänase posti erikylaline on aga mandzhuuria pähklipuu. Tegu on kiire- & suurekasvulise ilusa, kuid hõreda puuga, mille invasiivsus ilmselt veel teada pole. Puu kannab kahtlase viljaliha sees kasvavaid kreeka pähkli sarnaseid & suurusi vilju, kuid mind huvitab viljadest enam puu ise, tema väljanägemine ning sobivus teiste taimede & elukatega. Minu abikaasa, kes mulle seda puud tutvustas, lapsepõlveradadel Vorbuse mõisapargis Tartu kylje all kasvab mitu muljetavaldavat vana exemplari ning pargi läheduses on nimetet pähklipuul ka tublilt järelkasvu. Aga mulle on aastate jooxul silma jäänud metsaserv Tallinna maantee ääres Vorbuse teeotsas, kus tohutute liitlehtedega uhkeldavad noored pähklipuud moodustavad lausa padriku. Arvan, et nimetet padrik ega selle tundmatu omanik ei kaotanud midagi, kui ma mõned meetrised pähklapuud sealt oma koju tõin, julmast toidukonkurentsist & kahjurite ning rohu/puuladvasööjate meelevallast armastava aedniku hoole alla. Kuna metsas oli näha, kuidas mandzhuuria pähklipuu kasvab sõbralikult koos pihlapuude, sarapuude, kuuskede-kaskede, pajude &t-ga, samas rohurindes kasvavad neutraalse mulla taimed, samuti pole puudel toitainepuudusele v teatud ainete liiale vihjavaid suuri putukkahjustusi, siis leian, et see kooslus sobib hästi puuviljaaia põhjapiirile.
Nii et enne lume tulekut saab yx labida-samurai tublilt vehkida. Aga aastakymned tänavad meid selle eest.
21 august 2011
Rõõm & õnn
Vihmapilved on meie kandist suure & kõrge kaarega mööda käinud, kuid lõppeval nädalal võib öelda, et muld sai veidi niiskust juurde. Usina labidasportlasena pidin siiani kurvalt vaatama, kuidas muld muutub kahvatux & elutux, vihmaussid kadusid, murust jääb järele kollane puru... Äärmused kohutavad, nyyd peab tegelema ebayhtlast kasvu viskava muru probleemidega - siin vaja auke täita, juurde kylvata, takjaid-ohakaid (meie aed asub mahajäetud põllumaade vahel) välja kaevata, sealt jälle ohjeldamatult niita... aga minu silma jaox on kiireltkasvav taim kauneim asi maailmas, olgu see kasvõi ebakorrektne muru v ylekasvanud sirel:)
Ka maakivi on 1 imeline & ilus aine. Seda võib peenardesse panna kuidas iganes, iial ei saa kivi liiga palju ning minu isu täis. Ainult kurvastab, et olen oma ideede & ettevõtmistega yxi & peale labida ning eriotstarbeliste kärude mulla- ning kivitöödex muud tehnikat pole. Palju 1 universaalkerega fordi peale ikka kyhveldada, veeretada v toppida annab. Teatavasti on kivi raske ning mulda kulub aias ära palju, oi kui palju.
Sel aastal võtsin maha ning juurisin välja enamuse 150-aastasest sirelihekist, mis maja ees aset võttis. Yhele poole tegin peenralaienduse mh oma armastatud korvõielistele (vt pilti siilikybarast, samuti eelmist posti poodimise kohta), teise "pommiaugud" lihtsalt täitsin kenasti & kylvasin muru peale. Ex seegi töö on veidi pooleli, sest yx hekiots koosneb juba tammemõõtu juurikatest, mille mahalõikamine, õigemini viilutamine on juba poole päeva töö, rääkimata juurimisest/kangimisest/raiumisest. Noh, puhkan veidi & kogun ennast... Väikeste laste kõrvalt, peab ytlema, võtab "poole päeva" töö tegelikult u 3 päeva. Ning seda, mida tubli aednik teeb ära nädalaga, venitan ma pool suve. Aega andke mulle, aiajumalad! Ma kingin teile kirju vaala ning ohverdan kogu oma seebikavaatamise aja!
Aga mitte seda aega, mis kulub tublimate aiaplogijate kylastamisex. Ma imetlen väga Hilist, Muhedikku, Thelat, Lillekasvatajat ning mitut teist väga usinat & rohelise käega aednikku, kelle kogu elu koos aiaga on juba kunstiteos. Nad on oma aedadesse loonud suurepärased kollexioonid ning nauditavad kooslused, peenarde ning aiaruumide jaotused on meeldivad & ilusad. Kui tore, et kyttimiskirglik aednik ei saa iial oma isu täis, uusi põnevaid taimi on kyll & veel. Ning aiandus on väga demokraatlik - aias töötada ning erinevaid taimekooslusi rajada võib igayx olenemata rahakotist, soost, elukohast, haridusest, sotsiaalsest & tervislikust seisundist, piirangud seavad ette ainult inimese enda avastamisvalmidus & maitse. Ning ma olen täiesti veendunud, et suurepärane aednik on lisax kõigele ka meeldiv inimene. Siiani pole ma erandeid kohanud.
15 juuni 2009
paula, poisipea & teised

.............................................
Meie maja uxe ees on yle-eelmise keisriherra-aegne sirelihekk. Ei saa tast jagu nuga, ei käärid, kolhoosiajal p6rutati sinna muuhulgas traktoriga... mina, kes ma paari n2dala eest 5ndat asustamise aastapäeva tähistasin, olen seda hekki pyganud noaga, mitut sorti kääridega, induktor- & mootorsaega. Praegu on jälle käsil nn tugev noorendusl6iqs pärast kevadist valgustusraiet, et p6hivarred saada veidi alla meetristex & välja lõigatud kõik haiged kännud & kõverad oxad. Ehk yletuleval aastal hakkab see asi ka normaalne välja n2gema...
Sellega tervitan k6iki aednikke, kes oma värskeltistutatud põõsaraokesi vaadeldes ootavad kannatamatult, millal kõrrekestest saab tihe & tugev okasmyyr. Mida seej2rel k6igi l6ikeriistadega tagasi t6rjuma asuda...
Aga 4-5 aastat tagasi istutatud hekijupikesed hakkavad ilmet v6tma. Viirpuudele on vaja teha qjundusl6iqsi, et nad ei kasvax harjavartena taevasse, samuti korrigeerida forsyytiaid & kontpuid, aga muud maimukesed on ikka veel pisikesev6itu ega meenuta millegagi lahqnud aednikest maha j22nud iidvanu rohelisi lohesid.
Hoolimata sellest, et mul on T88tuameti kinnimaxtud ettev6tlusqrsuse lõputööx vaja valmis saada 40 lk analyytiline & tabelitest qbisev äriplaan, tegelen ikka veel yhega oma hirmsatest haigustest - orhideedega. Viimaste nädalate sees olen koju tassinud järgmised troopikaasukad:
Phalaenopsis, doritaenopsis, e qkinga sordid, hetkel yle 10. Dendrobium nobile´d ja d. kingianum ja d. phalaenopsis, põnev rohelise-lilla õievärviga. Cambriad, miltoonia-esivanematega, 2 tk, ja veel 1 mirjuk2pp. Siis veel 1 zygopetalum, vist sinikäpp e.k. On veel 1 lahe elukas: Vanda, millelt tytartaime eraldasin & proovin pisikest millalgi puuoxajupil vms rippuvana kasvatada, suurem vanda elab mingis vanaaegses kandilises happepurgis. Pisike ludiisia on väga vapper & kasvab nagu maasikas heinamaal. On veel 1 pisike kirjulehine veenusking e maleorhidee kah, & 2 miltooniat. Miltoonia on pagana õrn taim, tahab väga vähe & väga täpset kastmist... aga cymbidium on nagu päevaliilia, sööb-joob poti tyhjax ning peagi kyynitab juuri yle ääre: tahan veel!
Ok, ok. Suvelilli on mul kah ahnicetud, need on nn toalille-tyypi e tasub talvel jahedas ruumis hoida, on kevadel jälle võtta, & nii mitu aastat jutti. Bauhofist ostetud sooduka ajal mitu sedasorti lillikest - virk-liisut & fuxiat rõõmustavad mu hinge rohkem q miski muu, sest alles oli talv, kylm ning maa kivikõva & lootusetu ilmega. Nyyd ahmib mu hing kõike, millel vähegi mahlane leheke kyljes on! Ex oma osa annab ka stress, sest majapidamine, ettevõtte asutamine koos kõigi qlutuste & asjaajamiste-maxudega, pereasjad & maa-asjad on, mulle tundub, paljuvõitu yhele inimesele. Siis istun fuxiapõõsa ette maha & muudq jõllitan...
Miskipärast, olgugi et minu man taimed ikka kasvavad, ei ole mul õnne helxiine e poisipeaga. Kyll keeravad lapsed poti uppi, kyll pistavad taime peitu, nii et teine seal lootusetult qivab. Sel kevadel ebaõnnestus jälle... aga paar sammu õue & lopsakad vesiheinavõrsed on kohe võtta! Sest laulupeolistele mõeldud pikne-paduvihm oma mitmenädalaste eelproovidega on tõhus elixiir olnud.
Täna köögiviljast ei räägi. Head ilulemist!
04 september 2008
Hekkidest nii & naa
Kahjux pole suur osa meie maja juurde ajalooliselt qluvast maast juriidiliselt meie, vaid valla oma juurde l6igatud 90te erastamise-varastamise k2igus. Hetkel ei taha ka asociaal-naabrid toda maad, aga Mark ei julge valda minna vaba maatykikese ymberm66tmise asjus. Qrat! Yhel p2eval on meie maja akna all uus barakk pysti & uus naaber varastab oma aknast v2lja qmmardades meie k88gilaualt suhkrut!
Aga alla, uue sisses6idutee 22rde tuleb kah veel nii poolsada puud leida. T2na astusin Tartu puukoolist l2bi. Qna n2gin v2lja nagu 6li, t88riietega, siis 8eldi mulle, et Tuleval n2dalal algavad neil soodsmyygid. V2ga hea.
Paar uut roosi on kah mul hiljaaegu istutet. Pargi- e. p66sasrooside vastu tunnen sympaatiat, aga kirjud Twist (ronikas) & Peppermint Twist v6tavad nyyd hoogu, samuti 2 antiikroosi. Eelmise aasta istutused tahavad mulla parandamist, peagi hakkabki rooside sygisene hooldus.
Aga viinamarjad on t2iesti segased! Kasvavad k6igist takjastest yle & kyynivad puuqri katuselegi! Korea Iluduse-nimeline elul6ng on ka p88rane. Seemik, noh. Aga see peenar ootab eriti tugevat t88d, sest on kaootilisex kasvanud & umbrohte t2is. Mul ju pole enam peaaednikq...
Ahjaa, viljade korjamise aeg. Kes vedeles rannas, kes ruttas peenarde vahet. Mark, tavaliselt lootusetu laiskelajas, aga tegi suvel tublisti kilemaja-asja. Nyyd on tomat oma k2est v6tta.
Head tomatit meile k6igile!
18 juuni 2008
võlur vihm
Et põua ajal miski ei kasva, pole uudis. Õnnex on enamus meie maja haljastust minu nn lapsepuhqse ajal istutatud ning tänu hullule kastmisele ka juurdunud. Aga sellel hooajal ostetud, juba suuremad ning väärtusliqmad taimed, nt 100cm elupuud, 10 tk, &t, võtavad hetkel mõnuga dushshi:D Q sadu lõpeb, lähen istutan mainitud elupuud ka ära. Et elustada majatagust nn vaba qjudusega hekki, milles praegu on ainult erinevad lehtpõõsad, ka talvisex ajax. Viirpuud, lääcpuud, jasmiinid, kibuvicaroos, & mis sääl kõik ongi. Värvi & vidinaid igax astaajax.


