Kuvatud on postitused sildiga loll. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga loll. Kuva kõik postitused

14 detsember 2020

Uni ei tule uksest sisse

Meil oli vahepeal vesi ära, sest otsekohe, kui algas talv ja kõik vedelikud, sh maapind, väljas jäätusid, siis ma jäin aikeks (palavikuga tatitõbi) ja jaksasin ainult kytte, toidu ja pereasjadega tegelda. Mul on iseleiutatud veevärk, mida aeg-ajalt on tarvis oludega kohandada. Osutus, et on haruldaselt varajane talv, juba septembris ostetud koridori aken tuleks lõpuks ette panna, aga kussa paned, kui kõrvalasuva ukse piit on mäda. No tuleb siis vana ukse komplekt ära võtta ja tervem asemele asetada. Noorem tytar tahtis teha midagi ilusat ja see aken ette panna, ma siis takseerisin ja juhendasin olukorda... Veidi proteste tekitav nõu lapsele oli: Mädapuit maha! (Muidu tuleb uus aken yhel päeval koos vana uksega maha!) See variant läks ka töösse. - Sellise aastaajaga kohandumise tarvis kulus nooremal tytrel 1 päev lammutamist ja abikaasil mõni õhtupoolikutund koos lapsega remontimist, samas, kui mina neil kyttepuude, mittevajalike tööriistade, veeämbri ja muu kohase ja kohatuga jalus kooberdasin. Hoolimata minu segamisest said nad majale õhtuks uue välisukse ette ja aknakese ka. Seejärel läks päev kraamimiseks, veel paar-kolm põdemisepäeva ja eile langesid soodsad asjaolud niimoodi kokku, et abikaas aitas mul veevärgi ära uuendada. Selleks kulus kyll mõningaid närvirakke ja palju jooksmist, aga veevärk on mulle pyha (haha, aga tõsiselt) ja selle nimel võib. Sest nyyd on koridoris plusskraadid ja asjad ei jäätu ära ka veits kangema kylmaga.
Täna ma nautisin selle mõnususi ja pesin pool päeva järjest igasugu asju. Õhtupoole läksin nii vapraks, et võtsin toobi kohvi - ja seda poleks vaja olnud. Mõned õhtuks mõeldud asjad jäid väsimusest tegemata, aga see-eest aju protsessib veidral topeltkiirusel igasugu asju. Hommikul on jälle vaja jäärajasõitu minna, sest vanem poiss läheb teise kylasse kooli, aga mina tuutuluututan unetuna yleval ja isegi krambiravum ei mõju.
Eks ma siis ootan veel natuke.
Pildil aga on aprill 2017, enne progressi, mädapuit kogu oma hiilguses ja enesekindluses. 

11 september 2015

Progressiivne eleegia

Tehtud on rekordiline kogus kyttepuid, kulunud enneolematu hulk ketassae kõvasulamist hambaid ja kuulatud enneolematut rumalat vingumist metallide teemal.
Makstud rekordiline summa laste tellitud neti lisamahu eest.
Kohatud rekordiliselt jonnakaid pahavarasid.
Kedratud enneolematult palju ilusat maavillast lõnga.
Tunne on enneolematult vastik ja perspektiivitu, sest kui inimkapitali seisundi tõttu yhisettevõtted ikka ei tööta, siis puudub perspektiiv ja see on vastik.
OK, muru kasvab enneolematu hooga, kasvavad ka peened haruldused ja neid ymbritsevad umbrohtude ja kahjurite ökosysteemid. Tore, et istutatud taimed juurdusid. Tore, et ma saan endale lubada kodust invaliidielu. Tore, et ma viibin vabaduses ja mul on iga päev võimalus syya teha, tegelda hygieeni ja mõnede odavate hobidega.
Kui mõnel asjal ongi veel vastikuks muutumise varu või kasutamata võimalus rikneda ja hävida, siis mind see igatahes ei rõõmusta.
Jah, see on ajukeemia, aga antud olukorras ei olegi eriti midagi positiivset. Vajan rahu, armastust ja koostööd. 

30 august 2013

Peatage maakera,

ma tahan maha minna. Praeguse seisuga on 1) siiajäämise kasuks kõnelevate argumentide ja 2) lahkumise poolt plusspunktide seis pigem viimaste kasuks. Ma vist olen pikad aastad ilmaasjata tööd teinud. Kui ebaoriginaalne ja tavaline. ............... Paljud inimesed on mulle öelnud, et seda, mida ma teen, pole kellelegi tarvis. Ja et kuidas ma välja näen ja kuidas elan jne. Halvasti, seltsimehed, halvasti!

28 august 2013

Kõik-kõik uueks

Läheneb september, mille kohta minu kunagises koledas aabitsas oli luuletus kõige materiaalse uueks muutumise kohta. Aianduses on september samuti aeg, millal sobib peaaegu kõike uuendada ja parandada. Sel aastal on nupukas Kaaren pidanud õige mitut uut ametit, millest tulu tõusmine võtab aega, aga tööde endi tegemise aeg on võtnud ära palju kallist suvist aias tegutsemise aega. Täna ma maksin siis võlgu ja kaeverdasin 1) hoovi keskel asuvast peenrast päevaliiliate ja flokside vahelt naati, maha paar potis uut kodu oodanud floksikest ja 2) yle-eelmises postis näidatud päevaliiliate peenrale paar uut taime juurde, (järgneb) ning rabarbrid, 4 tk, sinnasamma (ka tanguutia rabarber, va lohe, läheb hoovipeenra kitsikusest sinna). Huvitav, mis oleks, kui ka hortensiad sinna kolida. 1) nad võtavad praeguses kohas maru palju ruumi, 2) suurel alal on neil kasvamiseruumi ja igasugu häid tingimusi palju ning aednikul nende nautimiseks samuti. Muide, kaeverdamise käigus leidsin hullunult kasvu viskava Zilga alt yhe ammukadunud mustavaarikapõõsa, no et ostsin kunagi, aga ei mäletanud, millal ja kuhu ta edasi sai. Panin vaesekese mulda ja ootan nyyd parimat. ................ Uuendamisele läheb ka meie pere riidevarast suur osa - pyhapäeval läks prygikonteinerisse hulk tõeliselt räbaldunud esemeid, mitmed syletäied ärakantud riideesemeid kolisid pööningule oma uut elu kaltsuvaiba v lapitööde sees ootama. Meie peres on 6 isikut, nii et pesumasina huugamist puhkepäevadel ja riidekuhjade kuhjumist kodust äraolekupäevade jooksul võib hyva lugeja vastavalt oma elukogemusele rajanevale fantaasiale ise ette kujutada. ................... Huvitav, kust tuleb lollakate ehitusettevõtjate seas leviv komme, et kõik on kõigile võlgu ja see on igati aktsepteeritav eluviis. Yks tolvan jätab teisele maksmata, teine jätab töötajatele maksmata, töötajad jätavad lagunevad autod ja kodud parandamata, lastele toidu ja kooliasjad ostmata ja elektri-telefoni-maa maksmata, aga suured ettevõtjad ise saavad mõnusasti jätkuvalt kuldse tsiibiga ringi sõita, prostituute pidada ja puhkuse ajal saartel laiamas käia. See on tõeliselt hea pinnas uuskommunistliku revolutsiooni ning terrori tekkeks. Ma ei ole yldse rahul. Miks aga töömehed sellised lontrused on, et oma palku väljanõuda ei julge, see on juba omaette teema.

02 juuli 2012

K6hklev

Pidasin seda taime siiani nakai hostaks (variegata), kuni sattusin l2hemalt uurima. Lehed pole siledad-l2ikivad, vaid helklevad ja veidi krobedad. Guugel kylvas mu hingesse segadust, et ehk see ongi kallis kadunukspeetud kopsurohi David Ward, madalakasvuline nagu nakai hosta. Kasvas teine hoopis teises kohas, kui m2letasin, justnimelt k22bik-hostade k6rval.
Ostan aju. Pakkuda v6ib k6ike. Hindamine ja 2ravedu kohe.